Piiratud tervishoiuressursside efektiivses rakendamises COVID-19 vastases võitluses on võtmeküsimuseks väga väheste koroonaviirust rängalt põdevate inimeste kiire tuvastamine valdavast enamusest, kes kogevad üksnes leebeid sümptomeid. Šveitsi meditsiiniteadlased on avastanud biomarkeri, mis seda võimaldab.
COVID-19 rängad juhtumid on tulevikus võimalik tuvastada juba varajases staadiumis. Zürichi ülikooli teadlased on äsja tuvastanud esimese biomarkeri, mis võimaldab suure tõenäosusega ennustada, millistel patsientidel arenevad välja tõsised patoloogiad. Läbimurre võimaldab tulevikus muuta raskekujuliste COVID-19 juhtumite ravi oluliselt efektiivsemaks.
Enamik inimesi, kes nakatuvad COVID-19 koroonaviirusega, ei koge üldse haigussümptomeid või teevad seda üsna leebel kujul. Ent teada on ka see, et väike vähemus kogeb eluohtlikke haigusjuhte, mis vajavad intensiivravi ning assisteeritud hingamist. Vähestest koroonaviirust rängalt põdevatest isikutest arvestatav osa kas sureb või kogeb tervenedes pikaajalisi tüsistusi.
Viimase grupi tuvastamine nõuab ennustusvõimet omavat biomarkerit, mis suudaks varakult kindlaks teha, kas tegemist on ränga või tavapärase haigusjuhuga.
Zürichi ülikooli teadlased on äsja tuvastanud esimese biomarkeri, mis võimaldab suure tõenäosusega ennustada, millistel patsientidel arenevad välja tõsised patoloogiad. Läbimurre võimaldab tulevikus muuta raskekujuliste COVID-19 juhtumite ravi oluliselt efektiivsemaks.
Zürichi Ülikooli Eksperimentaalimmunoloogia instituudi uurimisrühm, eesotsas professor Burkhard Becheriga, on koostöös Tübingeni, Toulouse’i ja Nantes’i ülikoolide teaduritega avastanud täpselt sellise biomarkeri, milleks on looduslike “tapjast” T-rakkude suhtarv veres. Tegemist on teatud tüüpi valgete verelibledega, mis on osaks organismi varajasest imuunreaktsioonist.
“T-rakkude osakaal veres võimaldab väga suure tõenäosusega ennustada COVID-19 ränki haigusjuhte juba patsiendi esimesel haiglas veedetud päeval,” lausub professor Becher.
Äsja avastatud biomarker aitab meedikutel langetada tulevikus otsuseid, milliste patsientide suhtes milliseid meetmeid tasub rakendada ning kuidas piiratud raviressursse palju efektiivsemalt suunata. Samuti võimaldab avastus edendada uurimustööd COVID-19 uute teraapiate välja arendamisel.
Ränkade COVID-19 juhtude etioloogia seisneb organismi immuunsüsteemi ülereageerimises, mis vallandab massiivse põletikulise reaktsiooni. Kuigi kopsupõletiku võivad põhjustada paljud teisedki patogeenid peale SARS-CoV2/COVID-19 viiruse, on organismi immuunsüsteemi COVID-19 vastane reaktsioon olnud tänaseni mõistatuslik. Võrreldes COVID-19 nakatunute immuunsüsteemi reaktsioone kontrollgrupiga, suutsid Zürichi Ülikooli teadlased kindlaks teha COVID-19 spetsiifilised karakteristikud, uurides veres leiduvate T-rakkude unikaalset käitumismustrit.