Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus.
Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele.
Maailm, nagu me seda varemalt tundsime, on meilt röövitud, ent me teeskleme jätkuvalt, et elu jätkub ikkagi vanaviisi, mõtiskleb Neil Oliver.
Viimasel ajal leiab kõikjal meie ümber aset sündmuseid, mis tekitavad küsimuse, kas olen mina mõistust kaotamas või on tõeline maailm vahetatud illusiooni vastu. Igaüks neist intsidentidest ja asjaoludest, mida me järgnevalt lähemalt vaatame, oleks isegi eraldiseisvana äärmiselt tähelepanuväärne, kuid see kõik on toimunud lühikese aja jooksul. Meid ümbritsev tegelikkus on muutunud nüüdseks selliseks, et kuhu iganes sa oma pilgu ka ei pööraks, satud sa vastamisi stseenidega luupainajast, kuna šokeerivaid teateid jõuab meieni nüüdseks igal päeval hulganisti.
Meid ümbritsev tegelikkus on muutunud nüüdseks selliseks, et kuhu iganes sa oma pilgu ka ei pööraks, satud sa vastamisi stseenidega luupainajast, kuna šokeerivaid teateid jõuab meieni nüüdseks igal päeval hulganisti.
Neil Oliver
Hiljuti sattusin sotsiaalmeediaplatvormil X “Thrilla the Gorilla” nimelise konto omaniku postitusele, milles viimati nimetatu märkis, et: “Olen täiesti veendunud, et 2019 oli meie viimane normaalne aasta ning sealt edasi oleme elanud simulatsioonis. Inimesi vaevab püsiv ärevus, aeg liigub korraga nii liiga kiiresti kui ka teosammul ning mitte miski ei paista enam tõeline. Maailm nagu me seda varemalt tundsime on meilt röövitud, ent me teeskleme jätkuvalt, et elu jätkub ikkagi vanaviisi.”
Suures osas väljendab see postitus tabavalt ka minu tundeid. Olen samuti mõelnud, et meid on une pealt teise maailma suunatud. Ehmatusega ärgates tundub kõik justkui samamoodi nagu varem… teie kodu ja linn ja töö on endised, kuid samas on kõik kuidagi väga valesti. Postituse kommentaarides pakutakse simulatsiooni algusajaks erinevaid aastaid ning üsna paljude meelest jäi meie viimane tõelisuses elamise periood enne 2001. aasta 11. septembrit. Minu hinnangul ei olegi täpne alguspunkt nii oluline, tähtis on eeskätt see, et paljud meist tajuvad reaalsuse muutumist.
Alustame sellest, et esimest korda ajaloos on Ameerika Ühendriikide ametisolev president rünnanud paavsti avalikult isiklikul tasemel. Esimesel ameeriklasest paavstil Leo XIV-l jätkus nimelt jultumust kutsuda Donald Trumpi üles Lähis-Idas rahu püüdlema ning USA president, “vaba maailma juht”, ründas seepeale korduvalt paavsti ning paavsti rahu-üleskutse vastu võtnud isikuid.
Esimest korda ajaloos on Ameerika Ühendriikide ametisolev president rünnanud paavsti avalikult isiklikul tasemel.
Neil Oliver
Varsti pärast paavsti üleskutset postitas Donald Trump sotsiaalmeediasse tehisintellekti abil valmistatud äärmiselt kummalise pildi, millel kujutas ennast Jeesusena haiget tervendamas ning taustal võis näha sõdurivormis ingleid ja üheselt Piibellikuna tõlgendatavat sümboolikat. Järgnenud pahameeletormi tõttu eemaldas Trump oma postituse ning selgitas, et “Selle pildi mõte oli näidata mind arstina, kes aitab inimesi. Ja ma aitangi inimesi. Ma aitan neid väga palju,” tuues näiteks asjaolu, et ta toetab vähiravi. Lisaks väitis Trump, et tema postituse tõlgendamine sellisel moel, justkui oleks ta soovinud end Jeesusena kujutada, saab tuleneda ainult nn. “valeuudistest”. Pilt on veebis jätkuvalt leitav ning igaüks saab ise otsustada, mismoodi seda tõlgendada…
Rõhutan, et me räägime siinkohal Ameerika Ühendriikide ametisolevast presidendist ja tema käitumisest sõja kontekstis. Igal muul ajal oleks tegemist kurioosumiga, kuid täna on see vaid üks paljudest sürreaalsena tunduvatest nähtustest.
Näiteks võib võtta hiljuti 9.-12. aprillil Washingtonis Salamandri Hotellis toimunud Bilderbergi grupi kohtumise. Bilderbergi grupp rajati 1954. aastal Hollandis ja sai oma nime esimese kohtumise asupaiga, Bilderbergi Hotelli järgi. Käesoleval aastal kohtus grupp 72. korda. Ajaleht The Guardian märkis aprilli kohtumisele viidates, et grupp on “salatsev ja kurikuulus oma meediapelglikkuse poolest” mis “annab alust lõpututele vandenõuteooriatele”.
Meile sisendatakse igapäevaselt, et me elame demokraatlikes, vabades ühiskondades, kuid sõna “demokraatia” viitab ühiskonnakorraldusele, kus kõrgeim võim kuulub rahvale. Samas ei vaevuta meie eest isegi varjama, et meie peaministrid, sõjaväeülemad ja teised kõrged ametnikud ning tehnomiljardärid kohtuvad ülima salastatuse tingimustes, kusjuures rahval, kelle käes peaks riigis olema tegelik võim, ei ole isegi õigust teada, millest neil kohtumistel räägitakse.
Neil Oliver
Meile sisendatakse igapäevaselt, et me elame demokraatlikes, vabades ühiskondades, kuid sõna “demokraatia” viitab ühiskonnakorraldusele, kus kõrgeim võim kuulub rahvale. Samas ei vaevuta meie eest isegi varjama, et meie peaministrid, sõjaväeülemad ja teised kõrged ametnikud ning tehnomiljardärid kohtuvad ülima salastatuse tingimustes, kusjuures rahval, kelle käes peaks riigis olema tegelik võim, ei ole isegi õigust teada, millest neil kohtumistel räägitakse. Võime vaid eeldada, et tegemist on sõjaliste ning finantsiliste küsimustega. Kuid see juhatab meid mõistagi loogilise küsimuseni… Keda selline salastatus kaitsma peaks? Päris kindlasti mitte meid. Leidub kriitikuid, kes väidavad, et just Bilderbergi kohtumised on need, kus langetatakse maailma saatust kujundavad otsused, mis jäävad väljapoole riiklike valitsuste võimu.
Seega on ootuspärane, et seesuguse grupi kogunemine tekitab inimestes omajagu küsimusi. Üks küsimus, mis kerkib seoses viimase kohtumisega, on, mida tegi seal Briti MI6 luureagentuuri juht Blaise Metreweli. Milliseid taktikalisi plaane ta seal esitles ja milliseid sündmuseid võime nende plaanide tõttu kusagil maailmanurgas lähiajal lahti rullumas näha?
Briti salaluureteenistuse MI6 juhi Blaise Metreweli isapoolne vanaisa oli Constantine Dobrowolski, natsirežiimi luurepealik II maailmasõja aegses Ukrainas.
Neil Oliver
Kui te esitate oma valitud otsingumootorile küsimuse, kas Blaise Metreweli on seotud mõne Ukraina sõjakurjategijaga, siis vastus on jah. Briti salaluureteenistuse MI6 juhi Blaise Metreweli isapoolne vanaisa oli Constantine Dobrowolski, natsirežiimi luurepealik II maailmasõja aegses Ukrainas. Väidetavalt deserteerus Dobrowolski punaarmeest selleks, et liituda 1941. aastal Hitleri sõjaväega. Saksamaa sõjaaegsete dokumentide kohaselt süüdistati Dobrowolskit ehk agenti nr 30, hüüdnimega Lihunik, juutide tapmises ning Nõukogude Liidu kodanike massilises hukkamises osalemises.
Sarnase seose leiame Peter Thieli rajatud ettevõttes Palantir, mille Ühendkuningriigi haru juhib Lewis Mosley, kelle vanaisa Oswald Mosley oli 1930.-tel aastatel ÜK Hitleri-meelse erakonna Briti Fašistide Ühendus asutaja ja juht.
Neil Oliver
Sarnase seose leiame Peter Thieli rajatud ettevõttes Palantir, mille Ühendkuningriigi haru juhib Lewis Mosley, kelle vanaisa Oswald Mosley oli 1930.-tel aastatel ÜK Hitleri-meelse erakonna Briti Fašistide Ühendus asutaja ja juht. Kes ei tea, siis Palantiri ettevõtlus seisneb iga viimsegi kujuteldava infokillu kogumises iga kodaniku kohta ning kogutud andmete tehisintellekti abil töötlemises ja valitsustele ning tehnoloogiahiidudele müümises. Andmekaust on mõeldud funktsioneerima nagu jõuluvana nimekiri, kus on täpselt kirjas, kas te olete olnud hea või paha laps.
Muidugi on juba Piiblis Hesekieli raamatus (18:20) kirjas, et “Poeg ei kanna isa süüd ja isa ei kanna poja süüd: õige peale tulgu tema õigus ja õela peale tema õelus!” Sellegipoolest on tegemist huvitava taustainfoga ning need ei ole ainsad omataolised seosed tänapäeva eliidi liikmete tausta süvenedes. Paar juhtumit võivad esineda mõistagi ka juhuslikult, kuid sagedased seosed moodustavad paratamatult selge mustri. Lähemalt saate võimupositsioonil olevate ja luureringkondadesse kuuluvate isikute omavaheliste seostega soovi korral tutvuda ajakirjanik Whitney Webbi töö vahendusel.
Kui te veedate 5 minutit ükskõik millise maailma mastaabis mõjuka organisatsiooni juhtide tausta lähemalt uurides, kerkivad teil õigustatult mõningad küsimused.
Neil Oliver
Kui te veedate 5 minutit ükskõik millise maailma mastaabis mõjuka organisatsiooni juhtide tausta lähemalt uurides, kerkivad teil õigustatult mõningad küsimused. Kuid kui te julgete küsida, kas salatsevad elitistlikud ühendused nagu Bilderbergi grupp, Välissuhete Nõukogu, Trilateraalne Komisjon ja Rooma klubi on tegelikud otsuste langetamise kohad, siis sildistatakse teid vandenõuteoreetikuteks. Seetõttu ongi niivõrd oluline, et me saaksime üksteisega rääkida ja üksteist toetada. Omaette jäädes võib tekkida tunne, et meid kas püütakse sihilikult hulluks ajada või et mõistuse kaotus kaasneb peaaegu vältimatult kõige meid ümbritseva jälgimisega.
Veel ühe sürreaalse detailina kuulutas Ühendkuningriigi õhuvägede kõrgeim ohvitser Sir Richard Knighton aprillis meedias, et kogu Ühendkuningriiki – sõjaväest ja politseist kuni haiglate ja tööstuseni – valmistatakse ette sõjaks. Uudisteportaal Sky News vahendas, et õhuvägede kõrgeima ohvitseri sõnul nõuab valitsuse sõjastsenaarium, et inimesed hakkaksid vastupidavusele senisest teisiti mõtlema, lähtudes külma sõja õppetundidest, kuid “moodsas kontekstis, moodsa ühiskonna ja moodsa infrastruktuuriga”. Seega… me teame, et meid valmistatakse ette sõjaks. Kuid milliseks sõjaks? Kelle vastu me seekord sõtta läheme?
Veel ühe sürreaalse detailina kuulutas Ühendkuningriigi õhuvägede kõrgeim ohvitser Sir Richard Knighton aprillis meedias, et kogu Ühendkuningriiki – sõjaväest ja politseist kuni haiglate ja tööstuseni – valmistatakse ette sõjaks.
Neil Oliver
Ühendkuningriigist kaugemale vaadates tõdeme, et Ungaris kaotas valimised 16 aastat valitsenud peaminister Victor Orbán, kelle positsiooni võtab üle Peter Magyar. Ning juba enne ametisse asumist kuulutas Magyar, et tema ei kavatse Euroopa Liidus Orbáni eeskuju järgides blokeerida 90 miljardi euro suurust laenu Ukrainale, “ilma milleta Zelenski režiimil ei ole võimalik funktsioneerida”: “Me ei pruugi selle peale küll Ungari raha kulutada, kuid samas me ei blokeeri suuremat lepet, see tähendab 90 miljardilist laenu Vladimir Zelenskile.” (EL võttis aprillis laenu andmise otsuse vastu.)
Mina lähtun selliseid uudiseid lugedes eeldusest, et tänaste Lääneriikide poliitikud on vaid marionetid Bilderbergi grupi, Rooma klubi, Trilateraalse Komisjoni, Välissuhete Nõukogu või mingi muu avalikkuse eest varjatud ja elanikkonna vastutamatu organisatsiooni käes, kes tegelikke otsuseid langetab. Ungari arenguid jälgides meenus mulle kohe Ukraina nn Maidani revolutsioon 2014. aastal, mil toonane USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Victoria Nuland teatas telefonikõnes USA suursaadikule Ukrainas, kellega tuleb asendada USA poolt korraldatud riigipöördes kukutatud president Viktor Janukovõtši valitsuse liikmed. Samamoodi oli Euroopa Liidu huvides, et Ungaris tuleks võimule keegi Magyari-taoline isik, kes lõpetaks Ungari vastuseisu Euroopast Ukrainasse suunatavatele laenudele, et EL saaks lihtsamini raha pesta.
Lähitulevikku vaadates võime seoses arengutega Lähis-Idas ilmselt oodata, et ühel või teisel moel surutakse meile peale ranged energiapiirangud, sh võib korduda alles hiljuti kogetud sundus töötada kodust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on korduvalt osutanud, et “kõige odavam energia on see, mis kasutamata jäetakse.” Eks ta ole, samamoodi on kõige odavam toit see, mis söömata jäetakse. Kokkuvõttes täidetakse meie tähelepanu pideva taustamuusikaga lähenevast piirangute- ja kontrollrežiimist ning sõjast, milles meie lapsi sunnitakse peagi surema. Ning süüdi on selles kõiges ikka ja alati Iraan ja Venemaa, ent mitte kunagi meie endi valitsejad ja otsustajad.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on korduvalt osutanud, et “kõige odavam energia on see, mis kasutamata jäetakse.” Eks ta ole, samamoodi on kõige odavam toit see, mis söömata jäetakse. Kokkuvõttes täidetakse meie tähelepanu pideva taustamuusikaga lähenevast piirangute- ja kontrollrežiimist ning sõjast, milles meie lapsi sunnitakse peagi surema. Ning süüdi on selles kõiges ikka ja alati Iraan ja Venemaa, ent mitte kunagi meie endi valitsejad ja otsustajad.
Neil Oliver
Kõige selle keskel on paljud inimesed asunud end tuleviku katsumuste vastu kindlustama. Inglise keeles on olemas selline sõna nagu prepper, (eesti k. “valmistuja”) millega väljendatakse põhjalikku valmistumist erinevateks võimalikeks katastroofideks, ning viimastel aastatel on see termin üsna populaarseks saanud. Inimesed kommenteerivad mu videote all, et nad kasvatavad nüüd ise oma toitu, samas kui varasemate aegade kokkuhoidlik eluviis ning praktilised oskused on taas au sisse tõusmas.
Muidugi on selline mõtteviis, oma toidu kasvatamine ja vihmavee kogumine jms, mingis mõttes positiivne nähtus, sest see aitab meil iseseisvamalt hakkama saada. Kogukonnad on alati olemas olnud ning ka tänapäeval leidub seltskondi, kes vahetavad teenuseid naturaalmajanduse korras. Sõltumata sellest, kas meid ootavad rasked ajad või mitte, peaksime igal juhul rohkem kokku hoidma, looma isiklikke sidemeid ning osalema koostöövõrgustikes.
Sõltumata sellest, kas meid ootavad rasked ajad või mitte, peaksime igal juhul rohkem kokku hoidma, looma isiklikke sidemeid ning osalema koostöövõrgustikes.
Neil Oliver
Kuid samas leian, et meid surutakse ülevalt poolt äärmuslikult kokkuhoidlikku mõtteviisi omaks võtma, et lükata meid tagasi vaesuse tasemele, mis enamiku inimeste jaoks on tänaseks minevikku jäänud. Seda niiditõmbajad just soovivadki, et inimesed ei raevuks toimuva üle, vaid pigem lepiksid vaesema eluga. Mõne kommentaatori sõnu kasutades püütakse meid allutada neofeodalismile.
Lõpetuseks soovin peatuda veel sotsiaalmeedias levival vaidlusel, kas Donald Trump ja tema administratsioon tegutsevad lähtudes puhtast paanikast ja loovad üksnes kaost või on tegemist peenemal tasandil läbimõeldud strateegiaga ning kõik toimuv peaks Ameerika Ühendriikidele pikemas plaanis kasuks tulema.
Oletame lihtsalt mõtteeksperimendi korras, et USA haarab sõdade tulemusel Mehhiko, Venezuela, Gröönimaa ja Kanada ressursid oma kontrolli alla ja ülejäänud maailm sõltub edaspidi USA-st ning see ongi praeguste käikude mõte. Kuid kui see ka nii on, siis ehitatakse see kõik Lähis-Idas toime pandavate tsiviilisikute, sh laste, massimõrvade peale.
Moraalsest aspektist vaadatuna ei ole võimalik tsiviilisikute laipade peale ehitada mitte midagi, mille üle oleks põhjust uhkust tunda. On neid, kes üritavad tänini meeleheitlikult leida Trumpi poolt juhitud Ameerika kuritegudele õigustust, õigustades aset leidvat umbes sellise konstruktsiooni abil, et “sõda on alati põrgulik, kuid keegi peab selle ära tegema ning vähemalt on Donald Trump see inimene, kes on valmis asjaga ühele poole saama.” Ja ikkagi… Ja ikkagi ei pääse mitte keegi mööda faktist, et mis iganes kasu need sõjad mingite inimrühmade jaoks loovad, ehitub kogu see võimu ja rikkuse iha lõppastmes laste laipadele.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ja ikkagi ei pääse mitte keegi mööda faktist, et mis iganes kasu need sõjad mingite inimrühmade jaoks loovad, ehitub kogu see võimu ja rikkuse iha lõppastmes laste laipadele…
Tõsi ta on. Tõsi ta on alati olnud…
Elame maailmas, kus vaatamata interneti ja sotsiaalmeedia üha rangemaks muutuvale kontrollile on kõige kesksemad faktilised ja moraalsed tõsiasjad nii Iraani-vastasest sõjast kui Gaza genotsiidist teada tegelikkuses praktiliselt kõikidele inimestele nn “vabas ja demokraatlikus läänemaailmas”, ent sõja- ja inimsusvastaste kuritegude fakti üritatakse jätkuvalt olematuks teeselda.
Elame tänaseks sisuliselt institutsionaalselt polükraatses, ent ideoloogiliselt monoliitses diktatuuris, milles ebamugavate tõsiasjade välja lausumise hinda söandavad maksta kaugelt liiga vähesed.
Adrian Bachmann
Samuti ka asjaolu, et elame tänaseks sisuliselt institutsionaalselt polükraatses, ent ideoloogiliselt monoliitses diktatuuris, milles ebamugavate tõsiasjade välja lausumise hinda söandavad maksta kaugelt liiga vähesed, et lunastada normaalne normaalsus, “uue normaalsuse” ehk ideologiseeritud hirmuõhkkonna sõgeduse eest, mille lämmatavat kontrolli kõik elava vaimu ja südametunnistusega inimesed üha enam kogevad ja samas üha vähem taluda suudavad.
Lõppastmes on kõige universaalsem tõde läänemaailma vaimsest ja moraalsest reaalsusest selle kõige varjatumaks saladuseks. Ning selleks tõeks on asjaolu, et sisuliselt kõik selle liikmed tegelikult teavad, et praktiliselt kõik, mis neile maailmas toimuvast sisendatakse… on vale.
Lõppastmes on kõige universaalsem tõde läänemaailma vaimsest ja moraalsest reaalsusest selle kõige varjatumaks saladuseks. Ning selleks tõeks on asjaolu, et sisuliselt kõik selle liikmed tegelikult teavad, et praktiliselt kõik, mis neile maailmas toimuvast sisendatakse… on vale.
Adrian Bachmann
See on vale, mille eesmärk on varjestada meie üle valitseva võimu olemuslikku kurjust, mis võimaldab ühtaegu kurjusel võimutseda ning sellele allujatel teeselda, et nende heaolu ja turvalisus ei ole lunastatud kurjusele kapituleerumise hinnaga ehk enese maha müümisega. Sedasi sünnib ühiskond, milles elavad inimesed saavad elada vaid elusid, mis on kas kannatusterohked ja tõesed, või tähendustühjalt turvalised ja võltsid, luues luupainajaliku vaimse, hingelise ja sotsiaalse miljöö, milles rõõmu ja lootust jääb üha vähemaks.
Pääsetee kuhtuvast olevikust troostitusse tulevikku viivalt teelt saab olla vaid üks – leida endas julgus hakata rääkima asjadest tõtt, võttes seeläbi tagasi endale vabaduse, mille on röövinud need, kelle võim on rajatud valedele.
Pääsetee kuhtuvast olevikust troostitusse tulevikku viivalt teelt saab olla vaid üks – leida endas julgus hakata rääkima asjadest tõtt, võttes seeläbi tagasi endale vabaduse, mille on röövinud need, kelle võim on rajatud valedele.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.