Miks mitte nautida majandussurutise ja poliitiliste kriisidega silmitsi seistes peenemaid asju elus, nagu Chaneli kott või uhked nahahooldusvahendid? Vähemalt näib, et sellisel arvamusel on nn “millienniumi” (sündinud vahemikus 1981-1996) ja “Z-generatsiooni” esindajad (sündinud 1997-2012). Rohkem kui kunagi varem kulutavad nooremad põlvkonnad oma säästud luksuskaupadele, vahendab Bloombergi uudisteportaal.
Finantsettevõtte Credit Karma andmetel viljeleb luksuskaupadele laristamist 43 protsenti “millenniumi noortest” ja 35 protsenti “Z-generatsioonist”. See on suurem osakaal kui ameeriklaste kõikide vanusegruppide keskmine 27 protsenti, kes luksuskaupu soetavad.
“Luksuskaupadele laristamine on lihtsalt üks viis, kuidas oma vaimse tervise probleemidega toime tulla – kuigi mitte kõige tervislikum,” sõnas Credit Karma finantsnõustaja Courtney Alev.
Kuigi ajalooliselt on suundumused alati olnud sellised, et kui majanduslikud olud muutuvad raskeks, säästavad inimesed rohkem, on nooremad põlvkonnad selle printsiibi pea peale pööranud. Kõrge elukalliduse, suurte õppelaenude ja keerulise tööturu tõttu ei usu paljud inimesed enam, et nad suudavad kunagi soetada kinnisvara, saada lapsi või suunduda pensionile täis pangakontoga. Kuna see kõik tundub niikuinii kättesaamatuna, kulutatakse raha, mida varemalt seati kõrvale nende täiskasvanutele omaste kulutuste katteks, luksuskaupadele ja hetkelistele elumõnudele.
New Yorgis elav 26-aastane hooldaja Adrian Sega ütles Bloombergile, et ta kulutas oma viimased hädaolukorra säästud filmis “Succession” kujutatud Burberry kottide jäljendusele. Tema raha on läinud ka nahahooldusvahenditele ja Birkini koti imitatsioonile – kõik tema sõnul “hetkel vajalikud”. Nia Holland, 24-aastane üliõpilane, seevastu kasutas kõik oma säästud selleks, et osta endale kasutatud Chaneli kott.
“Majandus on kehv ning lisaks on maailmas käimas globaalne soojenemine ja pidevad poliitilis-sotsiaalsed rahutused,” ütles Holland Bloombergile. “Seetõttu on lihtsam kulutada raha asjadele, mis annavad sulle kohese rahulduse.”
Hetkel täheldatav protsess ei ole seninägematu: Hamiltoni kolledži majandusprofessor Stephen Wu avaldas juba 2004. aastal uurimuse nn “apokalüpsise kulutuste” kohta. Professor Wu leidis, et kui inimesed on võtnud omaks hoiaku, et puhas õnn või muud nendest sõltumatud välised tegurid määravad ära nende rahalise edu või selle puudumise, siis säästavad nad paratamatult ka vähem tuleviku jaoks. Ja nüüd, pärast pandeemiat ja suurt majanduslangust, on seesugune fatalism veelgi enam levinud, ütles Wu Bloombergile.
Ning lõppude lõpuks… kui maailm on niikuinii lõppemas, on parem selle hukule vastu sammuda koos Chaneli kotikesega kui ilma selleta.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!