fbpx
Maailmavõim & Geopoliitika

NATO kindral: Droonid ja raketid on elimineerinud tänapäeva sõjaväljalt “turvalise tagala”

Hiljuti Briti militaarstrateegia mõttekojale antud intervjuus kinnitas NATO õhujõudude kindral, et Ukraina sõda on suuresti ümber defineerinud arusaamad “turvalisest tagalast”, mida drooni- ja tiibrakettide tehnoloogia laialdase leviku tõttu tegelikult enam ei eksisteeri.

Ukraina sõda kujutab endast kaugelt kõige ulatuslikumat relvakonflikti Euroopa kontinendil pärast teist maailmasõda. Kallid tiibraketid ning märksa odavamad ründedroonid on konflikti käigus muutnud sõjaliste planeerijate arusaamu sellest, mida tänapäeva lahinguväljal saab ja ei saa teha.

Vene pool on konflikti käigus demonstreerinud võimet ja valmisolekut rünnata reaalajas kogu vastase militaar- ja tsiviiltaristut, mis asub kaugel sõjalisest kontaktjoonest, muutes idee “turvalisest tagalast” militaarajalooliseks jäänukiks.

NATO ühendatud õhujõudude asejuhi Johnny Stringeri hinnangul demonstreerib sõda ohtusid, millega ka NATO riigid peavad tulevikus potentsiaalselt silmitsi seisma, sundides sealjuures ümber hindama seniseid sõjapidamise doktriine. Briti vanimale militaarstrateegia mõttekojale RUSI (Royal United Services Institute) antud intervjuus lausus Stringer, et “Kui me tegeleme küsimusega, kuidas kaitsta oma reserve, siis varemalt pädenud mõisted nagu “eesliin” ja “tagala” ei kehti enam… ballistilised ja tiibraketid ning droonid on sisuliselt kõik potentsiaalsed sihtmärgid rünnatavateks teinud”.

Stringeri hinnangul on konflikt taas kord toonud esile seire- ja luurevõimekuse tsentraalse tähtsuse tänapäeva lahinguväljal, selgitades, kuidas Venemaa pole suutnud Ukrainas oma õhujõudude ülekaalu maksma panna suuresti seetõttu, et Moskva käsutuses pole jätkuvalt piisavalt kiiret sihtmärkide tuvastamise, fikseerimise ning ründamise tsüklit.


Stringeri hinnangul on konflikt taas kord toonud esile seire- ja luurevõimekuse tsentraalse tähtsuse tänapäeva lahinguväljal, selgitades, kuidas Venemaa pole suutnud Ukrainas oma õhujõudude ülekaalu maksma panna suuresti seetõttu, et Moskva käsutuses pole jätkuvalt piisavalt kiiret sihtmärkide tuvastamise, fikseerimise ning ründamise tsüklit, mis muudab Vene õhujõud kiiresti liikuvate maasihtmärkide ründamisel väga ebaefektiivseks.

Allikas

Esifoto: Oleksiichik/Shutterstock.com

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.