Hiljuti BBCle antud usutluses väitis NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et sõjaline liit võtab endale õiguse vastata küberrünnakutele muuhulgas ka sõjalise rünnakuga.
Alljärgnev on väljavõte viidatud intervjuust.
„NATO peamine funktsioon seisneb selles, et liikmesriigid turvavad ja kaitsevad teineteist. See tuleneb artiklist 5, mille järgi rünnakut ühe liikmesriigi vastu käsitatakse kui rünnakut kõigi vastu.
Meie senine seisukoht on see, et rünnak küberruumis võib tekitada sama palju kahju, võib olla sama ohtlik kui kineetiline rünnak ehk tavaline relvastatud rünnak. See, kuidas me rünnakule reageerime, võib aset leida küberruumis, aga see võib toimuda ka mõnel teisel domeenil: õhus, vees, maal.
Seega oleme me selgeks teinud selle, et rünnakut küberruumis võib pidada sama tõsiseks kui mis tahes muud rünnakut NATO liikmesriigi vastu.
Meie senine seisukoht on see, et rünnak küberruumis võib tekitada sama palju kahju, võib olla sama ohtlik kui kineetiline rünnak ehk tavaline relvastatud rünnak. See, kuidas me rünnakule reageerime, võib aset leida küberruumis, aga see võib toimuda ka mõnel teisel domeenil: õhus, vees, maal.
Emily Maitlis (BBC Newsnight saatejuht): Kas ma sain õigesti aru, et rünnak küberruumis võib kaasa tuua füüsilise vasturünnaku? See võib anda põhjust näiteks pealetungiks maal?
Jah. Aga ma arvan, et me ei tohiks selle üle liiga pikalt spekuleerida, sest NATO põhiline eesmärk on ennetada igasuguseid rünnakuid oma liikmete vastu. See on peamine põhjus, miks me liitunud oleme, miks me oleme selgelt valmis teineteist kaitsma, sest nii kaua, kui see heidutusvahend on usutav, ei ründa meid keegi, sest me esindame 50% maailma militaarsest võimekusest.
Seega on NATO peamine eesmärk konflikte vältida, vältida rünnakuid iga NATO liikmesriigi vastu.