Äsja Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi poolt avaldatud andmetest selgub, et maailma riikide militaarkulutused kasvasid 2022. aastal 2300 miljardi dollarini. 40% maailma ligi 200 riigi militaarkulutustest annab üks riik, milleks on Ameerika Ühendriigid.
Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut ehk SIPRI (Stockholm International Peace Research Institute) koostab maailma militaarsete jõuvahekordade ning sõjaliste kulutuste analüüse pidevalt ning on arvatud maailmas juhtivate militaaranalüütika mõttekodade hulka.
SIPRI andmetel kasvasid Euroopa riikide militaarkulutused 2022. aastal 13% võrra, mis kujutab endast suurimat militaarkulutuste kasvu pärast külma sõda. SIPRI andmetel on maailma militaarkulutused kasvanud pidevalt alates 2015. aastast ning lõviosa kasvust on võimalik panna ühe riigi arvele, milleks on Ameerika Ühendriigid, mis moodustavad maailma ligi 200 riigi sõjalistest kulutustest ainuisikuliselt ligi 40%.
Teisisõnu – kahe ookeani ning maailma suuruselt teise tuumaarsenali poolt turvatud USA, mida ei ohusta sõjaliselt mitte ükski välisriik, kulutab ülemaailmselt 700-1000 sõjaväebaasi võrgustiku läbi üleval hoitud sõjapidamise funktsioonile rohkem kui ülejäänud 10 kõige suuremate militaarkulutustega riiki kokku.
Kahe ookeani ning maailma suuruselt teise tuumaarsenali poolt turvatud USA, mida ei ohusta sõjaliselt mitte ükski välisriik, kulutab ülemaailmselt 700-1000 sõjaväebaasi võrgustiku läbi üleval hoitud sõjapidamise funktsioonile rohkem kui ülejäänud 10 kõige suuremate militaarkulutustega riiki kokku.
Graafik ülal: Maailma 11 suurima sõjalise kulutusega riigi militaarkulutused 2022. aastal tulpdiagrammina esitatuna.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kõige olulisem fakt, mida peab maailma sõjaliste kulutuste kohta silmas pidama, on tõsiasi, et sõjandus on valdkond, kus üks dollar militaarkulutust ostab erinevates riikides täiesti erineval määral militaarvõimekust. Kõige ilmekamaks näiteks on siinkohal maailma number kaks militaarvõim Venemaa, mis omab kordades suuremat sõjalist võimsust kui teised Euroopa suurriigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa kokku, kulutades samas vaid poole viimatinimetatute kokku liidetud militaarsetest väljaminekutest.
Kõige olulisem fakt, mida peab maailma sõjaliste kulutuste kohta silmas pidama, on tõsiasi, et sõjandus on valdkond, kus üks dollar militaarkulutust ostab erinevates riikides täiesti erineval määral militaarvõimekust.
adrian bachmann
Sama põhimõte kehtib ka Hiina Rahvavabariigi puhul, millel on samuti suuresti autonoomne sõjatööstuskompleks ning eneseküllane majandussüsteem, mis töötab sootuks teistsuguse hinnabaasi alusel kui Lääneriigid. Summa summarum, Venemaa ja Hiina ohvitserid, tankid ja lennukid pole kehvemad kui Lääneriikidel, ent nende maksumus on 3-5 korda odavam. Antud asjaolu muudab sõjalise võimsuse mõõtmise dollarisse konverteeritud sõjaliste kulutuste aritmeetilise võrdlemise alusel ilma viidatud tõsiasja arvesse võtmata mitte reaalsust kirjeldavaks, vaid pigem moonutavaks ettevõtmiseks.
Summa summarum, Venemaa ja Hiina ohvitserid, tankid ja lennukid pole kehvemad kui Lääneriikidel, ent nende maksumus on 3-5 korda odavam. Antud asjaolu muudab sõjalise võimsuse mõõtmise dollarisse konverteeritud sõjaliste kulutuste aritmeetilise võrdlemise alusel ilma viidatud tõsiasja arvesse võtmata mitte reaalsust kirjeldavaks, vaid pigem moonutavaks ettevõtmiseks.
adrian bachmann
Maailma ligi 105 triljoni USA dollari suurusest kogutoodangust moodustavad hetkel 2,3 triljoni suurused sõjalised kulutused pigem tagasihoidlikud 2%. Tulevikku vaadates annab üha langeva maailmamajanduse osakaalu kiuste jätkuvalt globaalset hegemooniat taotleva USA, tõusva Hiina, kasvavate ambitsioonidega India ning sissepiiratud Venemaa kombinatsioon alust oodata militaarsete pingete ning ka sõjaliste kulutuste kasvu – seda eriti kui Euraasia suurvõimude hinnatasemed ajapikku Läänega võrrelduna rohkem ühtlustuvad ning valuutad tugevnevad.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: