Ühiskond & kultuur

Millised muutused on toimunud eri meediaplatvormide tarbimises 10 aasta jooksul?

Väljaanne The Visual Capitalist kaardistas meediaplatvormide tarbimises viimase 10 aasta jooksul aset leidnud muutused Ameerika Ühendriikide näitel. 

Vaid ühe aastakümnega on see, kuidas me meediat tarbime, teinud läbi drastilise muutuse. Mobiiltelefonide igapäevase kasutamise hüppeline kasv rõhutab üha enam eemaldumist veebivälisest meediast. Kõik alltoodud näited põhinevad Ameerika Ühendriikide statistikal.

Mobiiltelefonid

Keskmiselt avavad inimesed oma mobiiltelefoni 58 korda päevas.

Kümne aastaga suurenes mobiiltelefonide kasutamine ühes päevas 45 minutilt 4 tunni ja 12 minutini.

Tänaseks on meie meediatarbimine jõudnud viimase kümnendi kõrgeimale tasemele.

Lauaarvutid

Kümne aastaga suurenes lauaarvutite kasutamine ühes päevas 40 minutilt 50 minutini.

Televiisor

Mobiiltelefonid on kiiresti asendamas televiisorit inimeste peamise meediaallikana.

Kümne aastaga vähenes televiisori vaatamine ühes päevas 5 tunnilt ja 14 minutilt 4 tunni ja 13 minutini.

Raadio

Kümne aastaga vähenes raadio kuulamine ühes päevas 2 tunnilt ja 11 minutilt 1 tunni ja 39 minutini.

Käesoleval aastal tarbib täiskasvanud ameeriklane meediat ühes päevas kokku keskmiselt 666 minutit ehk 11,1 tundi.

Paberväljaanded

Kümne aastaga vähenes paberväljaannete kasutamine ühes päevas 24 minutilt 12 minutini.

Meedia tarbimine aastal 2021

Üle maailma on välja mõeldud lai valik erinevaid rakendusi ja kavalaid nõuandeid, mis peaksid aitama isiklikku internetikasutust ja meediatarbimist reguleerida, kuid andmed näitavad, et need pole osutunud just kuigi efektiivseteks. Tänaseks on meie meediatarbimine jõudnud viimase kümnendi kõrgeimale tasemele.

Redcode’i andmed näitavad, mitu minutit päevas kulutab keskmine USA täiskasvanu erineval kujul meedia tarbimisele, ning nende alusel võrreldakse mobiiltelefonide, lauaarvutite, raadio, televiisori ning paberväljaannete kasutust.

Keskmiselt avavad inimesed oma mobiiltelefoni 58 korda päevas.

Kümne aastaga suurenes mobiiltelefonide kasutamine ühes päevas 45 minutilt 4 tunni ja 12 minutini.

Mitu minutit kulutatakse meediale?

2021. aastal jätkab meedia tarbimine tõusval trajektooril liikumist ning on jõudmas kõrgemale tasemele kui eales varem. Käesoleval aastal tarbib täiskasvanud ameeriklane meediat ühes päevas kokku keskmiselt 666 minutit ehk 11,1 tundi. Seda on 20,2% rohkem kui 2011. aastal.

Ehkki meedia tarbimine tervikuna on kasvanud, on hüppelise kasvu tinginud ennekõike mobiiltelefonid. Tegelikult on kõik kategooriad peale mobiiltelefonide oma tarbitavuse tipu juba saavutanud. Mobiiltelefonide kasutatavus on aga viimase 10 aastaga kasvanud lausa 460%, tõustes 45 minutilt 252 minutile päevas.

Olukorras, kus inimestele ei õpetata enam, kuidas mõelda, ent sisendatakse 11 tundi ööpäevas, mida mõelda, ei ole eriti üllatav, kui resultaadiks on populatsioon, mis muutub üha võimetumaks eristama reaalsust sisendusest.

Tarbimise erinevused põlvkondade võrdluses

Erinevused meediatarbimises on mõjutatud ka ealistest iseärasustest, mis väärivad samuti äramärkimist. Näiteks vanemad ameeriklased, nagu beebibuumerid, tarbivad meediat ennekõike läbi televiisori. Samas nooremate generatsioonide, peamiselt Y- ja Z-põlvkondade esindajad, tarbivad meediat peamiselt mobiiltelefonide vahendusel.

Kasvav internetitarbimine on saanud laialdase kriitika osaliseks ning on väidetavalt põhjuseks, miks meie keskendumisvõime halveneb. Ööpäevas on vaid 1440 minutit ja ei ole teada, kui kõrge saab olema mobiiltelefonide ööpäevase kasutamise lagi. Kuivõrd numbrid kasvasid viimase aastaga 9%, võib oletada, et tippu pole veel jõutud.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Olukorras, kus keskmiselt 16 ärkvel oldud tunnist tarbib keskmine inimene (või vähemasti keskmine ameeriklane – suures pildis on muster sama kogu läänemaailmas) meediat 11 tunni vältel, ei ole eriline üllatus, et oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus oma silm ja kõrv ei ole enam kuningad ning reaalselt elatud elu kogemused vormivad inimeste arusaamisi ja arusaamatusi maailmast vähem kui “narratiivi loojate” pajatused läbi massimeedia.

Reaalselt elatud elu kogemused vormivad inimeste arusaamisi ja arusaamatusi maailmast vähem kui “narratiivi loojate” pajatused läbi massimeedia.

Reaalselt juhtunu ja kogetu ning psühholoogiliselt maksimaalselt mõjusaks töödeldud sisenduste vaheline piir hägustub ning kaldub hoopis viimase kasuks. Olukorras, kus inimestele ei õpetata enam, kuidas mõelda, ent sisendatakse 11 tundi ööpäevas, mida mõelda, ei ole eriti üllatav, kui resultaadiks on populatsioon, mis muutub üha võimetumaks eristama reaalsust sisendusest ning teostama vahetult kogetud ja mitte vahendatult sisendatud kogemuste pinnalt loogilisi mõtteoperatsioone. Populatsioon, kelle reaalsust ei loo mitte vahetult elatud elu, vaid ekraani kaudu kuvatud projektsioon, on mõistagi ideaalne manipulatsiooniobjekt nende käes, kes loovad ekraanile kuvatud reaalsusi vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele, mida ekraanidele reeglina ei tavatseta projitseerida. 

Allikas


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

error: Content is protected !!