Alljärgneval graafikul on visuaalselt kujutatud maailma suurima majandusega riikide siseriikliku kogutoodangu kasv 21. sajandi esimesel 20 aastal, kattes perioodi uue aastatuhande algusest kuni momendini, mil koroonasulud maailmamajanduse tavapärase toimimise seiskasid. Nagu graafikust nähtub, on maailmamajanduse jõujooned 21. sajandil nihkumas otsustavalt läänest ida suunal, kuulutades ette Lääneriikidest suunatud maailmakorralduse turbulentset lagunemist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Teadvustades graafikul esitatud riikide siseriiklike kogutoodangute väga erinevaid lähtepunkte käesoleva aastatuhande alguses, nähtub maailma suurima majandusega riikide kasvukõverate kõrvutamisest ometi trend, mis on ülemaailmsete geopoliitiliste pingete ning põrkumiste aluspõhjuseks.
Ligi pooltuhat aastat maailma rikkuse loomist, riisumist ning ümberjagamist kontrollinud Lääneriikide dominants on käesoleval sajandil üha kiirenevas tempos hääbumas, olles tänini pikendatud ja pikendatav lõppastmes peamiselt viie teguri tõttu. Need tegurid on järgnevad:
Ligi pooltuhat aastat maailma rikkuse loomist, riisumist ning ümberjagamist kontrollinud Lääneriikide dominants on käesoleval sajandil üha kiirenevas tempos hääbumas, olles tänini pikendatud ja pikendatav lõppastmes peamiselt viie teguri tõttu.
Adrian Bachmann
⦁ globaalse finantssüsteemi jätkuv kontroll;
⦁ maailmamajandust reguleeriva institutsionaalse võrgustiku (IMF, Maailmapank, Maailma kaubandusorganisatsioon jms) haldamine;
⦁ monopoolsete tootmistehnoloogiate valdamine;
⦁ globaalne sõjaline dominants;
⦁ Läänemaailma mitte kuuluvate riikide eliitide inkorporeerimine Läänest kontrollitud poliitilistesse, sõjalistesse, finantsilistesse ja majanduslikesse struktuuridesse, muutes need mitte kodumaa huvide esindajateks maailmas, vaid Lääne erihuvide esindajateks kodumaal (asehalduriteks ehk “comprador” eliidiks)
Toodud punktidest esimene, kolmas ning neljas on tänaseks kiiresti hääbumas, muutes teise punkti üha vähem relevantseks. Viienda punkti kehtestamine, alal hoidmine või hääbumine defineerib aga suuresti selle, mille alusel otsustatakse, millist poliitikat mingi riigi suunal kohaldatakse, määrates sedasi ära suuresti globaalse geopoliitilise realiteedi – sõjad, sanktsioonid, embargod, krediidipoliitika jms.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: