Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Alex Krainer on horvaatia päritolu investor, ökonomist, globaalse haardega geoökonoomiliste ja geopoliitiliste trendide analüütik ning mitmete maailmamajandust ja geostrateegiat käsitlevate raamatute autor. Olles töötanud mitmetes Euroopa ja Ühendriikide finantsinstitutsioonides, omab Krainer sisevaadet nii ülemaailmse majandussüsteemi metatrendidesse kui geopoliitilistesse süvahoovustesse, mis mõjutavad sotsiaalmajanduslikke protsesse globaalsel skaalal.
Järgnevas mõtiskluses selgitab Alex Krainer, miks viimaste sajandite kõikide suurte sõdade puhkemise algupära uurides leiab ikka ja alati keskset rolli etendamas rahvusvahelise finantskartelli.
Järgnev mõttekäik on ajendatud ühest märkimisväärsest, ent vähe tähelepanu pälvinud episoodist, mis aitab meil mõista maailma võimusüsteemi toimimisloogikat.
Nimelt tunnistas hiljutine Ühendkuningriigi peaminister Liz Truss oma usutluses Steve Bannonile järgnevat:
“Asudes number 10. Downing Streetil Ühendkuningriigi peaministri ülesandeid täitma, olin veendunud, et olin jõudnud võimuvertikaali tippu. Positsioonile, mis andis mulle võimaluse asuda täide viima oma konservatiivset poliitilist programmi. Ent mulle sai kiiresti selgeks, et tegelikud võimuhoovad ei ole mitte peaministri, ega ka rahandusministri, vaid Inglise Keskpanga käes”
Truss jätkas, ning juhtis tähelepanu asjaolule, et kui Ühendkuningriigi peaministritest on võimalik võrdlemisi lihtsasti vabaneda, siis Inglise Keskpanga juhtkond on oma võimutäiuses sisuliselt puutumatu.
Umbes samaaegselt Briti peaministri mõtlemapaneva intervjuu eetrisse minemisega leidis aset ka USA mõjuvõimsa konservatiivse poliitikategelase Glenn Becki vestlus Tucker Carlsoniga. Beck meenutas usutluses Carlsoniga oma kohtumist toonase Ühendriikide presidendi Geroge Walker Bushiga järgnevalt:
“Mulle meenub miski, mida president George Bush lausus mulle Valge Maja ovaalkabinetis, kui olin tema käest küsinud, milliseid poliitikaid ta kavatseb oma ametisoleku ajal ellu viia. Ta lausus mulle järgnevat: “Glenn… ära selle pärast ülemäära palju oma pead vaeva. Ei ole vahet, kes istub Valges Majas presidendilaua taga. Kes iganes ta ka ei oleks, ta mõistab õige pea, et talle antakse täpselt sama nõu täpselt samade nõunike poolt, mis saab olema hetkeks, mil talle kangastub reaalsus, millisel määral presidendi käed tegelikult seotud on.” Olles seda kuulnud, lahkusin ma Valgest Majast masendunult, küsides endalt vaid üht: mis mõtet on meil tegelikult üldse valimisi korraldada?”
Ei ole vahet, kes istub Valges Majas presidendilaua taga. Kes iganes ta ka ei oleks, ta mõistab õige pea, et talle antakse täpselt sama nõu täpselt samade nõunike poolt, mis saab olema hetkeks, mil talle kangastub reaalsus, millisel määral presidendi käed tegelikult seotud on.
George W. Bush
Tegelikkuses paljastavad nii USA endise presidendi kui ÜK endise peaministri ülestunnistused tõe meie nn “demokraatiate” nime kandvate süsteemide olemusest, mis on toiminud massidele mõistmatu loogika alusel juba süsteemi kehtestamise algusest.
Juba 1844. aastal märkis Ühendkuningriigi legendaarne peaminister Benjamin Disraeli, et “Maailma valitsevad reaalsuses hoopis teised inimesed kui isikud, kellele omistavad võimu need, kel pole olnud kokkupuudet kulissidetaguste jõududega.” Sama tõdes ka Ühendkuningriigi peaminister William Pitt 1770. aastal, selgitades, et “Trooni taga seisab jõud, mis on vägevam kui troonilistuja ise”.
Juba 1844. aastal märkis Ühendkuningriigi legendaarne peaminister Benjamin Disraeli, et “Maailma valitsevad reaalsuses hoopis teised inimesed kui isikud, kellele omistavad võimu need, kel pole olnud kokkupuudet kulissidetaguste jõududega.”
Alex Krainer
Võimuks võimu taga on pankurid
Iga kord kui üritame lahti harutada põhjuslikke seoseid, mis toimivad maailma arvukate kriiside aluspõhjustena, juhatavad niiditõmbajate jäljed meid ikka ja jälle rahvusvahelise finantskartellini, mis näib olevat peamiseks jõuks, mis vormib maailmas aset leidvaid protsesse, mille tunnistajateks me oleme. On enam kui tõenäoline, et transnatsionaalne panganduskartell ongi see “armutu ja monoliitne” võrgustik, mille mahhinatsioonide eest president Kennedy ameeriklasi ja inimkonda vahetult enne oma atentaati peetud kõnes hoiatas.
Üks selle kartelli kurikuulsamaid liikmeid (Rothschildide panganduskartelli toonane patriarh Nathan Rothschild) märkis tabavalt “Andke mulle kontroll riigi rahasüsteemi üle ning mul ei ole sooja ega külma, kes parajasti väljastab selle riigi seadusi.”
Ka imperaator Napoleon Bonaparte, olles vallutanud suure osa Euroopast, teadis hästi, et absoluutne võim ei kuulu temale, märkides “Senikaua kuni valitsus on sõltuv pankuritest oma riigi rahaloomes, on pankurid ja mitte valitsused need, kes omavad riigis ülimat võimu.”
On enam kui tõenäoline, et transnatsionaalne panganduskartell ongi see “armutu ja monoliitne” võrgustik, mille mahhinatsioonide eest president Kennedy ameeriklasi ja inimkonda vahetult enne oma atentaati peetud kõnes hoiatas.
Alex Krainer
Oma 1965. aastal avaldatud raamatus “Tragöödia ja lootus” märgib maailmakuulus ajaloolane Carroll Quigley, et “Finantskapitali valitsejatel on kaugeleulatuv visioon, milleks on ei rohkemat ega vähemat kui ülemaailmne võim läbi rahasüsteemi kontrolli, mis allutab enda alla kõik riigid ja rahvad, kelle majandused nende meelevallast sõltuvad… finantskapitali globaliseerumine on muutnud esmakordselt võimalikuks kogu maailma rikkuse koondamise transnatsionaalsete finantsistide klassi kätte, kes rikastuvad kõikide teiste majandussubjektide tööst ja nende arvelt.”
Väga lühidalt kokku võttes on Carroll Quigley poolt kirjeldatud transnatsionaalsete finantsistide globaalse kontrolli programm see, mida massidele serveeritakse kui “reeglitepõhist maailmakorda”.
Andke mulle kontroll riigi rahasüsteemi üle ning mul ei ole sooja ega külma, kes parajasti väljastab selle riigi seadusi.
Nathan Rothschild
Pankurid ja lõputud sõjad
Süvenedes kõikide lõputute sõdade algpõhjustesse, muutub peagi mõistetavaks lausumise “kõik sõjad on lõppastmes pankurite sõjad” taga seisnev loogika. Ühendriikide legendaarne kongresmen Ron Paul on märkinud, et pole eriliseks üllatuseks, et 20. sajand, mil ülemaailmselt võeti kasutusele keskpanganduse süsteem, on ühtlasi ka sajandiks, mil sündisid maailmasõjad ning “totaalse sõja” mõiste.
Muuhulgas on tänaseks selgesti dokumenteeritud, kuidas Adolf Hitleri tõus võimule sai võimalikuks üksnes tänu Wall Streeti pankurite (sealhulgas president Bushi vanaisa Prescott Bushi) rahalisele toele ning kuidas Natsi-Saksamaa kiire tõus oleks olnud võimatu ilma finantskapitali poolt kontrollitud kontsernide tehnoloogiasiireteta, mis panid aluse Saksamaa kiirele taasrelvastumisele. Võtmeisikuks siinkohal oli Inglise Keskpanga president Montagu Norman, kes oli ühtlasi Saksamaa keskpanga juhi Hjalmar Schachti lähedaseks sõbraks ning usaldusisikuks.
Senikaua kuni valitsus on sõltuv pankuritest oma riigi rahaloomes, on pankurid ja mitte valitsused need, kes omavad riigis ülimat võimu.
Napoleon Bonaparte
Vaatamata eelpool mainitu selgele dokumenteeritusele ei ole antud faktoloogiast praktiliselt mitte midagi jõudud ajalooõpikute kaante vahele. Ent ajalooline tõde on see, et Saksamaa natsifitseerimise ning militariseerimise eesmärgiks oli luua instrument, mille abil hävitada ning vallutada Venemaa. Juba 1935. aastal julgustas (toonane parlamendi liige ning hilisem ÜK suursaadik USA-s) Lord Lothian Saksamaalt visiidil viibinud ministrite delegatsiooni, et Saksamaa sõidaks Nõukogude Liidust läbi nagu nuga sulavõist.
Tänapäeval me näeme ajaloolisi mustreid kordumas, olles tunnistajaks, kuidas üks teine Euroopa suurrahvas Ukraina näol on nüüdseks allutatud täielikult ühele eesmärgile, olla taas kord instrumendiks sõjas Venemaa vastu, samas kui protsessi käitavad ka nüüd nagu toona, rahvusvahelise finantskapitali vägevad. Asjade kulgu võis ette aimata juba 2014. aastal, mil Ühendriikide poolt mahitatud riigipöörde järgselt Washingtoni käsul ametisse nimetatud peaminister Arseni Jatšenjuk märkis, kuidas Ukraina riigipöörajate taga seisab kogu rahvusvaheline finantskapital, ilma milleta ei oleks Maidani revolutsioon suutnud edukaks osutuda.
Ajalooline pilguheit peaks panema meid mõistma, et on enam kui tõenäoline, et niipea kui kaevikutesse surutud Ukraina rahvas peaks olema Venemaa-vastase rammina lõplikult murtud, ootab sama saatus peagi ees ka teisi Euroopa rahvaid.
Alex Krainer
Kui ukrainlased on otsa saanud… kas teised Euroopa rahvad järgnevad?
Ajalooline pilguheit peaks panema meid mõistma, et on enam kui tõenäoline, et niipea kui kaevikutesse surutud Ukraina rahvas peaks olema Venemaa-vastase rammina lõplikult murtud, ootab sama saatus peagi ees ka teisi Euroopa rahvaid. Masside hüsteeriasse keerutamine lakkamatu jutuga militariseerimise ja mobiliseerimise vajadusest kõneleb vaid ühte keelt ning juhul kui me laseme ennast hakklihamasinasse saata, saame me süüdistada üksnes iseendi argust, vaikides hetkel, mil meil oli veel võimalus hullus peatada. Ärgem unustagem siinkohal, et absoluutne enamus ukrainlasi soovis üle kõige rahu ning suhete normaliseerimist Venemaaga – ent see ei olnud saatus, mida nende üle võimust võtnud jõud oli ukraina rahvale ette näinud, mille resultaadiks on olnud miljonite elude hävitamine.
Juhul kui me ei soovi, et ka meie lapsed sureksid mitte enam kuigi kauges tulevikus selle nimel, et rahvusvahelised pangad saaksid lisada ka Venemaa rikkused oma tagatisvarade bilanssi, on meil ülim aeg mõista ning teha teistelegi mõistetavaks, mis on need jõud, mis meid kihutavad hävingusse. Kui soovime pääsemist, on meie moraalseks kohustuseks võidelda selle vastu, sest keegi teine ei suuda päästa meid Ukraina saatusest peale meie endi. Ning palun… ma loodan, et tänasel päeval ei ole enam mitte keegi nii naiivne, et jätkuvalt uskuda, nagu oleks Ukrainas aset leidev miskit, millel on mingisugust pistmist võitlusega “vabaduse” või “demokraatia” eest. See on veresaun, mida peetakse panganduskartelli tagatisvarade paisutamise nimel, ei enamat.
Ma loodan, et tänasel päeval ei ole enam mitte keegi nii naiivne, et jätkuvalt uskuda, nagu oleks Ukrainas aset leidev miskit, millel on mingisugust pistmist võitlusega “vabaduse” või “demokraatia” eest.
Alex Krainer
Unustage jutud demokraatiast… mõelge pankade tagatisvaradele
Et mõista midagi sellest, mis maailmas toimub, tuleb esmalt teadvustada, et praktiliselt kogu raha, mis maailmas ringleb, on väljastatud võlana ning istub pankade bilansilehel. Selleks, et rahvusvaheline pangandussüsteem saaks jätkata võlgade väljastamist, on sellel vaja kasvavat tagatisvarade baasi. Tavainimese jaoks ei ole erilist vahet, kas ta maksab oma nafta eest Gazpromile või Royal Dutch Shellile. Tegelikkuses ei ole ka Royal Dutch Shellil erilist vahet, kas ta omab Vene toornaftat vahetult või ostab seda venelaste käest – seda mõistagi siiski kasumi eest.
Oluline on mõista, et ainus mõjuvõimas grupp, kellel on otsene ja vahetu huvi kolossaalsete ressursside vahetuks kontrolliks, on isegi mitte niivõrd suurkorporatsioonid, vaid globaalse haardega panganduskontsernid, kellele maa ja maavarad toimivad tagatisvarana, mis võimaldab suurendada bilansilehte ning seeläbi ka finantspoliitilist kontrolli maailma eri regioonide üle. See on vara, mille nimel ei ole ajalooliselt kõheldud ega kõhelda terveid rahvaid sõjakeerisesse saatmast, kui vaja, siis nende eksistentsi hinnaga.
Et mõista midagi sellest, mis maailmas toimub, tuleb esmalt teadvustada, et praktiliselt kogu raha, mis maailmas ringleb, on väljastatud võlana ning istub pankade bilansilehel. Selleks, et rahvusvaheline pangandussüsteem saaks jätkata võlgade väljastamist, on sellel vaja kasvavat tagatisvarade baasi.
Alex Krainer
Legendaarne Briti ajaloolane lord Acton prohveteeris ülemöödunud sajandil järgnevat: “Inimkonna ajaloo keskne võitlus, mida on suudetud vältida sajandeid, ent mis peab varem või hiljem aset leidma, on inimkonna võitlus pankurite vastu.”
Veelgi enam kui lord Actoni ajal, seisavad maailma rahvad tänapäeval silmitsi president Kennedy poolt täheldatud “armutu ja monoliitse” vandenõulaste koguga, kes on kuulutanud sõja tervele inimkonnale. See on sõda, mille võit või kaotus – või sootuks vastuhakuta kapituleerumine – määrab ära inimkonna saatuse vabaduses või orjuses.
Oluline on mõista, et ainus mõjuvõimas grupp, kellel on otsene ja vahetu huvi kolossaalsete ressursside vahetuks kontrolliks, on isegi mitte niivõrd suurkorporatsioonid, vaid globaalse haardega panganduskontsernid, kellele maa ja maavarad toimivad tagatisvarana, mis võimaldab suurendada bilansilehte ning seeläbi ka finantspoliitilist kontrolli maailma eri regioonide üle.
Alex Krainer
Adrian Bachmanni kommentaar:
Totaalne sõjapidamine, mis kisub hävingusse terved rahvad massmobilisatsiooni ja kogu ühiskonna sõjamasina osiseks loomise kaudu, on nähtus, mis ei saaks eksisteerida ilma keskpankade ümber konsolideerunud finantssüsteemita, millel on võime tekitada reaalset ostujõudu omavat, ent tagatiseta raha täiesti meelevaldselt “õhust”. Erakätesse kuuluva panganduskartelli poolt loodud virtuaalraha eest soetatavate, sõdade finantseerimiseks väljastatud valitsuse võlakirjade intressimaksed kannab maksude kaudu maksumaksja, sõltumata sellest, kas antud mehhanismi alusel finantseeritavatele sõdadele eksisteerib “vabade kodanike” seas üldse mingisugust toetust.
Antud mehhanismi loogikat teadvustades puruneb mõistagi igasugune illusioon, nagu omaks rahvas vähimatki otsustusõigust, kas nende tööviljade rekvireerimine sõdade käivitamiseks ning käigus hoidmiseks on aktsepteeritav või mitte.
Totaalne sõjapidamine, mis kisub hävingusse terved rahvad massmobilisatsiooni ja kogu ühiskonna sõjamasina osiseks loomise kaudu, on nähtus, mis ei saaks eksisteerida ilma keskpankade ümber konsolideerunud finantssüsteemita, millel on võime tekitada reaalset ostujõudu omavat, ent tagatiseta raha täiesti meelevaldselt “õhust”.
Adrian Bachmann
Amoraalse ning ebademokraatliku süsteemi keskmes paikneb mõistagi küsimus, mida keegi kunagi ei küsi. Ehk siis täpsemalt… kui riigil on võim ja õigus maksustada piiramatult rahvast sõdade finantseerimiseks väljastatavate võlakirjade intressimaksete tasumiseks, siis miks ei ole riigil õigus trükkida oma sõjakulude katmiseks raha ise, selmet sõltuda 99% ulatuses erapankade poolt väljastatud krediidirahast?
Ent sõdade finantseerimise mehhanismi mitte mõistmine 99,9% elanikkonna poolt on oluline, kuna antud tõsiasja teadmine paljastaks masside teadvuses sõdade “tegeliku kasusaaja”, milleks on kõikjal, alati ja eranditult rahvusvaheline finantskartell. Selline on kord “reeglitepõhine maailmakord”, mille haardeulatuse suurendamise nimel peavad miljonid surema, et (väga) väheste obstsöönne võim ning vara võiks kasvada.
Sõdade finantseerimise mehhanismi mitte mõistmine 99,9% elanikkonna poolt on oluline, kuna antud tõsiasja teadmine paljastaks masside teadvuses sõdade “tegeliku kasusaaja”, milleks on kõikjal, alati ja eranditult rahvusvaheline finantskartell.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.