Maailmakuulus riskiinvestor Doug Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimis- ja spekuleerimisalast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas.
International Man: Kogu ajaloo vältel on valitsused kasutanud kriise – nii reaalseid kui ka väljamõelduid – inimeste vabaduste piiramiseks, riigi võimu laiendamiseks ja poliitikate õigustamiseks, mida rahvas tavatingimustes eales ei aktsepteeriks.
Winston Churchill lausus pärast Teist maailmasõda: „Ärge kunagi laske väärt kriisil raisku minna.” Need kuulsaks saanud sõnad lausus Ühendkuningriigi peaminister ajal, mil ta ise oli koos teiste valitsejatega parajasti moodustamas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), mis ilmselt ei oleks ilma Teise maailmasõja pakutud kriisita võimalikuks osutunud.
Teise maailmasõja järel oleme olnud tunnistajateks, kuidas iga uus väidetav kriis toob kaasa ülemaailmse võimu üha rangema tsentraliseerimise. Nii (valikuline) sõda uimastite vastu, terrorismivastane sõda, COVID-i hüsteeria kui niinimetatud kliimakriis on igaüks tugevdanud võimu tsentraliseerimist globaalsel tasandil.
International Man
Teise maailmasõja järel oleme olnud tunnistajateks, kuidas iga uus väidetav kriis toob kaasa ülemaailmse võimu üha rangema tsentraliseerimise. Nii (valikuline) sõda uimastite vastu, terrorismivastane sõda, COVID-i hüsteeria kui niinimetatud kliimakriis on igaüks tugevdanud võimu tsentraliseerimist globaalsel tasandil. Kuidas Teie sellist suundumust tõlgendate?
Doug Casey: Valitsus elab ja hingab kriiside najal, sest nagu nentis ühiskonnakriitik Randolph Bourne Esimese maailmasõja kontekstis: “Riigid kosuvad sõja najal.” Sellist kriisi, mis ei oleks võrdsustatav sõjaga, ei eksisteeri. Iga kriis sobib valitsuse eesmärkide täitmise vahendiks, sest kriisi ilmnemisel – olgu see siis sõjaline, poliitiline, majanduslik, finantsiline või sotsiaalne –, nõuavad massid tugevaid juhte, kes olukorra lahendaksid ja kõik jälle heaks teeks, mistõttu valitsejatel on äärmiselt lihtne rahva ootusi oma huvides ära kasutada. Arvan, et inimkonna selline psühholoogiline nõrkus tuleneb asjaolust, et oleme kariloomad ja kariloomad vajavad instinktiivselt juhti, kellele järgneda.
Kriisi ilmnemisel – olgu see siis sõjaline, poliitiline, majanduslik, finantsiline või sotsiaalne –, nõuavad massid tugevaid juhte, kes olukorra lahendaksid ja kõik jälle heaks teeks, mistõttu valitsejatel on äärmiselt lihtne rahva ootusi oma huvides ära kasutada.
Doug Casey
Ma ei tea, kuidas seda probleemi oleks võimalik muul moel lahendada, kui mitte delegitimeerides ideed riigist kui sellisest ning riiki võimust maksimaalsel võimalikul määral ilma jättes. Lisaks on ülim aeg lõpetada riigiametnike ülistamine, kes on tänaseks kohati jumala staatusesse tõstetud. Kuid senikaua kuni riik eksisteerib, tuleb arvestada, et valitsus otsib pidevalt kriise, sest kriisid on kasulikud nii riigiinstitutsioonile kui ka riigiaparaadis töötavatele inimestele.
International Man: COVID-i hüsteeria tõstis küünilise kontseptsiooni „ära lase kriisil raisku minna” täiesti uuele tasemele. Kunagi varem pole sellise ise oma tegude eest vastutust mittekandva, kuid samas ülemaailmset võimu omava institutsiooni nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määrused mõjutanud nii paljusid inimesi sedavõrd drastilisel moel. Tundub, et tavainimestel tuleb üha enam muretseda mitte üksnes kohalike ja föderaaltasandi ametnike pärast, vaid ka ülemaailmsete bürokraatide pärast. Mis on Teie seisukoht selles küsimuses?
COVID-i hüsteeria tõstis küünilise kontseptsiooni „ära lase kriisil raisku minna” täiesti uuele tasemele.
International Man
Doug Casey: Viimase sajandi jooksul on otsustusõigus liikunud kohalikult tasandilt riiklikule ja nüüdseks edasi rahvusvahelisele tasandile ning selles seisnebki globalismi tuum. Hea uudis on aga, et mida suuremaks ja komplekssemaks miski muutub – sealhulgas ka suundumus globalismi poole –, seda ebaefektiivsemaks, korrumpeerunumaks ja raskemini juhitavaks see muutub. Seega on põhjust loota, et globalismi idee jõuab peagi punkti, kus see on piisavalt suur, et iseennast hävitada.
Sinnamaani tuleb meil arvestada, et globalismi ja riigi kõige tõhusamad käsilased on valitsusvälised organisatsioonid (inglise keeles lühendatult NGO-s), mille tegevust toetatakse üldjuhul erasektori annetuste kaudu, sageli päranduse vormis. Sageli soovivad inimesed enne oma surma teha midagi inimkonna hüvanguks. See on mõistetav soov, kuigi peab mainima, et heategevus tekitab enamasti vähemalt sama palju probleeme kui lahendab. Eriti just jõukad inimesed püüavad päranduse jaotamise kaudu signaliseerida oma vooruslikkust, arvestades, et tänapäeva ühiskond sisendab neisse süütunnet raha omamise pärast. Teiseks on jõukad isikud alati huvitatud maksude vältimisest ning seetõttu suunavad nad oma raha valitsusvälistele organisatsioonidele, kusjuures valida saavad nad tuhandete ühenduste seast.
Viimase sajandi jooksul on otsustusõigus liikunud kohalikult tasandilt riiklikule ja nüüdseks edasi rahvusvahelisele tasandile ning selles seisnebki globalismi tuum.
Doug Casey
Vabaühendused tuginevad peaaegu eranditult kollektivistlikule ja riigikesksele filosoofiale, taotledes konkreetseid poliitilisi eesmärke, mida nad üritavad avalikkuses head enesetunnet tekitava retoorika taha peita. Sest kellel võiks olla midagi maailmarahu saavutamise või vaesuse vastu võitlemise vastu? Ometi on paljud sellised loosungid petlikud, kuna vähesed organisatsioonid teostavad oma lubadustest midagigi märkimisväärset ja peaaegu kõik teevad tihedat koostööd valitsustega.
Üksnes väga vähesed valitsusvälised organisatsioonid toodavad reaalsuses midagi peale reklaamide, lobikampaaniate ja oma siseringi liikmete kõrgete sissetulekute. Kriitiliselt mõtlevad inimesed saavad aidata valitsusvälistel organisatsioonidel vaipa jalge alt tõmmata, hoidudes neile sentigi annetamast ja väljendades skepsist nende tegevuse suhtes.
Vabaühendused tuginevad peaaegu eranditult kollektivistlikule ja riigikesksele filosoofiale, taotledes konkreetseid poliitilisi eesmärke, mida nad üritavad avalikkuses head enesetunnet tekitava retoorika taha peita. … Üksnes väga vähesed valitsusvälised organisatsioonid toodavad reaalsuses midagi peale reklaamide, lobikampaaniate ja oma siseringi liikmete kõrgete sissetulekute.
Doug Casey
Rääkides globalismist, vabaühendustest ja ühtse maailmavalitsuse suunas liikumisest, pean mainima, et üks kindel samm selles suunas on vaktsiinipassid. Kahtlemata luuakse vaktsiinipasside standardiseerimiseks lähiajal mõni ÜRO allüksus, sest praegu leidub hulgaliselt vaktsiinipasse, mille on välja andnud erinevad valitsused erinevate kriteeriumide alusel ja erinevates formaatides.
Rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiinipass kujutaks endast sisuliselt maailmavalitsuse passi. Tõenäoliselt seotakse see sotsiaalse krediidireitinguga, nagu Hiinas, ning mõistagi oleks seesugune pass seotud inimese digivaluuta kontoga keskpangas. Ühtlasi muutub vaktsiinipass rahvusvaheliseks isikut tõendavaks dokumendiks, sarnaselt juhiloaga, mis Ameerika Ühendriikides toimib sisuliselt siseriikliku passina. Ilma selleta olete te eikeegi ja teil ei ole võimalik ühiskonnas osaleda.
Rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiinipass kujutaks endast sisuliselt maailmavalitsuse passi. Tõenäoliselt seotakse see sotsiaalse krediidireitinguga, nagu Hiinas, ning mõistagi oleks seesugune pass seotud inimese digivaluuta kontoga keskpangas.
Doug Casey
International Man: Tundub, et järgmise päevakajalise kriisi rolli täidavad niinimetatud “kliimamuutused”. Kuidas valitsused seda väidetavat kriisi Teie hinnangul ära kasutavad?
Doug Casey: Globaalse soojenemise ehk kliimamuutuste narratiiv on suurepärane kontrollivahend, võib-olla isegi parem kui viirus. Inimesi hirmutatakse uskuma, et nad hävitavad planeedi, ning hirm on alati kõige kindlamaks masside kontrollimise vahendiks.
Tegelikult on olukord üsna humoorikas, sest „massid” on üks marksistide ja leninistide lemmiktermineid. Valitsust esitletakse alati „rahva”, „meie demokraatia” või „masside” sõbrana ning reklaamitakse ülla, targa ja edumeelse päästjana, kes „astub vahele”, et peatada õelad ekspluateerijad.
Valitsust esitletakse alati „rahva”, „meie demokraatia” või „masside” sõbrana ning reklaamitakse ülla, targa ja edumeelse päästjana, kes „astub vahele”, et peatada õelad ekspluateerijad.
Doug Casey
Paraku on valitsuse selline kujutamine üks paljudest valedest ja kohutavat hävingut külvavatest meemidest, mis tänapäeva maailmas tontidena kummitavad. Kasvav usk valitsusse kui probleemide maagilisel moel lahendajasse langetab keskmise inimese elatustaset ja põhjustab ühiskonnas kõiksuguseid moonutusi. Muu hulgas on see muutnud majandusteaduse pseudoteaduseks ja diskrediteerinud teadust kui nähtust.
Tegelikult tiirlevad mõlemad maailma kaasajal vaevavad hüsteeriad riigi sekkumise ümber teadusesse – või vähemalt teaduslikkusesse. Need kaks hüsteeriat seostuvad COVID-i – suhteliselt tühise gripiga, mida võeti liiga tõsiselt, – ning inimtekkelise globaalse soojenemisega, mis hiljuti nimetati ümber kliimamuutusteks. Usun, et lõpuks paljastatakse ja diskrediteeritakse mõlemad, kuid praegu on olukord kahjuks selline, et kui te kummagi narratiiviga vastuollu lähete, siis teid tühistatakse, vallandatakse ja/või tõrjutakse.
Oleme tunnistajateks, kuidas tänapäeval saab teoks midagi väga sarnast sellele, mis juhtus Galileoga, kes läks vastuollu keskajal valitsenud teadmistega. Muidugi ei põleta valitsev klass täna enam raamatuid, kuid seda üksnes seetõttu, et tänapäeval on raamatud enamasti elektroonilised, mis võimaldab samadel hoiakutel väljenduda näiteks Google`i ja sotsiaalmeediaplatvormide toimimise reguleerimises.
On väga tõenäoline, et idee teadusest kui sellisest diskrediteeritakse täielikult, sest inimesed on mähkinud end teaduse või täpsemalt öeldes „Teaduse” loori ning loovad praegu midagi palju tõsisemat kui lihtsalt järjekordset majanduskriisi.
International Man: Paljud inimesed näevad valitsust mingi heatahtliku, vaat ehk maagilise organisatsioonina. Just selline suhtumine aitab poliitikutel kriise oma huvides ära kasutada ja oma kontrolli suurendada, sest enamus inimesi eeldavad tänini naiivselt, et valitsused tegutsevad alati heas usus. Mida läheks vaja, et keskmine inimene sellest hüpnoosist välja tuleks?
Enamus inimesi eeldavad tänini naiivselt, et valitsused tegutsevad alati heas usus.
International Man
Doug Casey: On tõsi, et paljud inimesed näevad valitsust omamoodi heatahtliku maagilise organisatsioonina ning eeldus, et valitsus tegutseb heas usus, aitab poliitikutel nende plaane ellu viia. Kus siis on Matrixist tuttav punane pill, kui maailm seda vajab?
Kui hüpnotisöör läheneb rahvahulgale, teab ta, et mõned inimesed alluvad hüpnoosile kergemini kui teised. Selline inimpsühholoogia nõrkus kehtib eriti poliitilises maailmas, sest ka siin on mõned inimesed poliitika ja valitsuse idee suhtes palju vastuvõtlikumad kui teised. Erandiks on iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlevad isikud, kes moodustavad paraku alati vähemuse – ja vähemusse jäämine on alati ohtlik.
Iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlevad isikud moodustavad paraku alati vähemuse – ja vähemusse jäämine on alati ohtlik.
Doug Casey
Mida on meil võimalik ette võtta? Unustage vägivald. Agressiooni kasutades mängite üksnes kaardid nende kätte. Esitage parem argumente riigi kui sellise idee vastu. Propageerige kriitilist mõtlemist. Paljastage poliitika olemus massihüpnoosi vahendina. Ning juhtige tähelepanu asjaolule, et valitsus ei saa teha midagi, mida ka turg ei suudaks teha – vähemalt mitte midagi positiivset.
Küsigem endilt, mis on need nähtused, mis on omased ainult valitsustele? Nendeks on maksud, konfiskeerimised, sõjad, pogrommid, vanglasüsteemid, regulatsioonid ja salapolitsei. Need iseloomustavad valitsuse olemust, kujutades endast fenomene, mida vaba turg ei suudaks pakkuda.
Mis on need nähtused, mis on omased ainult valitsustele? Nendeks on maksud, konfiskeerimised, sõjad, pogrommid, vanglasüsteemid, regulatsioonid ja salapolitsei.
Doug Casey
Minu hinnangul tasub meeles pidada, et läbi ajaloo on kõige kuulsamad valitsusametnikud olnud massimõrvarid ja kurjategijad ning kõike muud kui heatahtlikud inimesed. Vaadake kuulsaimaid valitsejaid – vaaraod, Aleksander Suur, Julius Caesar, Tšingis-khaan, Louis XIV, Jossif Stalin, Adolf Hitler, Mao Zedong, Pol Pot… Mõndasid neist peetakse üldise arvamuse kohaselt headeks, mõndasid halbadeks, kuid nad kõik olid massimõrvarid. Kas mõni viimastest USA presidentidest on neist tõesti parem? Afganistanis, Iraagis, Süürias, Liibanonis ja paljudes teistes kohtades – rääkimata Koreast ja Vietnamist – juhtunu eest tuleks vastutavad isikud kohtu alla anda ja tõenäoliselt hukata. Head eeskuju selleks leiame Nürnbergi kohtuprotsessist.
Inimeste tähelepanu juhtimine riigi ja selle käsilaste kuritegudele on oluline seetõttu, et antipropaganda toimib massihüpnoosivastase vaktsiinina. Kui soovite, siis võite kasutada antud väidet tõendina, et ma ei ole põhimõtteline vaktsiinivastane.
Läbi ajaloo on kõige kuulsamad valitsusametnikud olnud massimõrvarid ja kurjategijad ning kõike muud kui heatahtlikud inimesed.
Doug Casey
International Man: Kas hoolimata kõigist halbadest uudistest leidub ka mingeid häid uudiseid või alust optimismiks?
Doug Casey: Halb uudis on see, et riik on tänaseks paisunud suuremaks ja võimsamaks kui eales inimkonna ajaloos – see on arenenud ja muutunud nutikamaks ning suudab ajada oma kombitsad kaugemale ja sügavamale kui kunagi varem, ning seda isegi arvestades lähiajaloo kogemusi natside ja kommunistidega.
Hea uudis on aga see, et riigiinstitutsioon on jõudmas üha kiireneva tempoga düsfunktsionaalsuse staadiumisse. Võib juhtuda, et praegused sünteetilised kriisid pöörduvad oma loojate vastu ja hävitavad riigid, mis on peaaegu alati kriiside tekitajateks. Loodetavasti asendatakse riik tulevikus mõne vabatahtliku nähtuse, näiteks hõimudega, või ehk tõuseb praeguse raamistiku sees esile mingi muu paralleelne ühiskondlik struktuur.
Võib juhtuda, et praegused sünteetilised kriisid pöörduvad oma loojate vastu ja hävitavad riigid, mis on peaaegu alati kriiside tekitajateks.
Doug Casey
Kriisid võivad oma olemuselt olla kas reaalsed, nagu peagi aset leidev majanduslik kokkuvarisemine, või väljamõeldud, nagu COVID ja inimtekkeline kliimasoojenemine, kuid igal juhul kasutatakse neid valitsuse võimu laiendamise ettekäändena.
Mina sooviksin mõistagi näha riigi kui sellise sootuks kadumist, ent arvestades maailma toimimise alusmehhanisme, oleks riikide kokkuvarisemise kõige ootuspärasemaks vaheetapiks kaos, mis reeglina kriisidest võrsub. Elame, näeme…
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!