Doug Casey
Maailmakuulus riskiinvestor Doug Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimis- ja spekuleerimise alast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas. Järgnevas intervjuus väljaandele The International Man jagab Casey oma mõtteid sellest, milliseks võib kujuneda Donald Trumpi teine ametiaeg USA presidendina.
International Man: Millised on Teie mõtted Trumpi teise ametiaja kohta? Mille poolest see võiks Teie arvates erineda tema esimesest ametiajast?
Doug Casey: Alustame sellest, et jumal tänatud, et Kamala Harris kaotas. Harrise võidu korral oleksid tänapäeva jakobiinid (s.o 1789. aastal aset leidnud Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud poliitilised radikaalid, kes hukkasid tuhandeid inimesi poliitiliste veendumuste tõttu) oma võimu USA-s tsementeerinud ja mäng olekski läbi. Juhul kui Kamala Harris oleks USA presidendivalimised võitnud, oleksime olnud tunnistajateks Ameerika kultuurilise allakäigu veelgi drastilisemale kiirenemisele, tohutult kasvavale maksukoormusele, regulatsioonide kasvule ning tõsisele survele kaotada sõnavabadus jäägitult.
Seega paistab, et Ameerikas on jälle hommik. Aga paraku kestab hommik vaevu kuus tundi. Peate meeles pidama, et umbes pool Ameerika Ühendriikide elanikkonnast hääletas siiski Kamala poolt, hoolimata sellest, et tal puudub igasugune kvalifikatsioon ja et ta on äärmuslikult pühendunud sotsialistlikule ja riigikesksele lähenemisele. Seega järelikult pool Ameerikast usub nendesse asjadesse ning see pool Ameerikast on Trumpi võidu pärast endast väljas ja nad ei kao kuhugi.
Mis puutub Trumpi järgmisesse nelja aastasse Valges Majas, siis ma loodan, et Trump demonstreerib seekord paremat otsustusvõimet kui esimesel ametiajal, mil ta ümbritses end kõikvõimalike selgrootute käsilaste, süvariigi edendajate ja poliitiliste oportunistidega. Aga ma olen optimistlikult meelestatud. Näiteks on ta teatanud, et Mike Pompeo ja Nikki Haley lahkuvad ametist.
Veel parem on aga see, et ta annab Robert F. Kennedy juuniorile võimupositsiooni Toidu- ja Ravimiameti (FDA) üle, et ta on andnud Elon Muskile ülesande püüda vähendada föderaalvalitsuse kulutusi 2 triljoni dollari võrra ning räägitakse ka Ron Pauli suunamisest rahapoliitikasse. Muuhulgas paistab, et Joel Salatinile on pakutud ametikohta põllumajandusministeeriumis.
Kuigi Trumpil puudub filosoofiline tuum, ta toetub hetkeintuitsioonile, ta ei ole väga asjatundlik ja ta demonstreeris eelmisel ametiajal kohutavalt kehva inimeste hindamise võimet, on ta seekord näidanud palju paremat otsustusvõimet eelpool mainitud inimeste valimisel, kes tema programmi tegelikult ellu peaksid viima.
Mis mind lähiaastate juures kõige rohkem hirmutab? Praeguse seisuga on aset leidnud kaks mõrvakatset ning enne Trumpi ametisse astumist võib tulla veel kolmas ja neljaski. Trumpist on tänaseks saanud kultuurilise konservatismi tootemtegelane. Ja tänapäeva jakobiinid, revolutsioonilised radikaalid, kes kontrollivad USA valitsust, akadeemilisi ringkondi, meelelahutustööstust, korporatiivset maailma ja kõiki Ameerika võimukeskusi, ei taha Trumpi sugugi presidendiametis näha. Praegu on nad jätkuvalt Trumpi võidust segaduses, ent me räägime inimestest, kes ei vali oma eesmärkide teostamisel vahendeid.
International Man: Kuidas mõjutab Trumpi poliitika teisel ametiajal Teie hinnangul föderaalvõlga, inflatsiooni ja USA majandust laiemalt? Kas on olemas mingi realistlik tee praeguse kursi ümberpööramiseks?
Doug Casey: Kõigepealt lubage mul veel kord rõhutada, kui oluline on see, et Kamala ja demokraadid kaotasid. Demokraadid oleksid võidu korral liikunud hoogsalt Ameerika sotsialiseerimise suunas. Ma olen nende kaotuse eest äärmiselt tänulik. Ja ühtlasi ka väga õnnelik, kuna Trump näib olevat õigluse jalule seadmiseks seekord piisavalt vihane.
Muret tekitab aga asjaolu, et Trump ise on end alati nimetanud „madala intressimäära tüübiks“ ja „võlakuningaks“. Pidagem meeles, et ta käitus oma esimesel ametiajal suure kulutajana ja kasvatas tohutult riigi eelarvepuudujääki. Need arvud olid nii suhteliselt kui absoluutselt suuremad kui George W. Bush Jr. või Barack Obama presidentuuri omad ja isegi suuremad kui Bideni omad viimase nelja aasta jooksul.
Ma eeldan, et kuna Trumpil puudub reaalne arusaam majandusest, siis soodustab ta raha trükkimist, et majandust „aidata“. Mitte et tal oleks mingit valikut; nad peavad trükkimist jätkama, sest muidu võlamull lihtsalt plahvatab.
Positiivse poole juurde tagasi tulles saab mainida, et Trump tahab majandust massiivselt dereguleerida. See on suur pluss. Ja ta soovib vähendada makse. Ka see on suurepärane. Kuid halb uudis on see, et ta ei saa ilmselgelt aru, et maksude alandamine ei ole võimalik ilma valitsuse kulutusi vähendamata. Eriti praegu, mil kolmandik kõigist valitsuse kulutustest rahastatakse võlgade müümisega Föderaalreservile, mis võrdub sisuliselt raha trükkimisega. Selline käitumine sageneb nüüd veelgi. Jaehinnad tõusevad kindlasti. Aga võib-olla tõuseb aktsiaturg – mis on niigi ülehinnatud – raha tulva lisandudes veelgi kõrgemale.
Kas leidub mingi realistlik tee praeguse kursi ümberpööramiseks? Ei.
On lausa imeline, et Elon Musk tahab eelarvet vähendada 2 triljoni dollari võrra aastas, mis teeks eelarvepuudujäägi ligikaudu tasa. Aga ma ütleksin, et selle eesmärgi teostumise võimalused on nullilähedased. Sellised asjad nagu sotsiaalkindlustus, meditsiinikindlustus, intressimaksed ja sõjaline eelarve on asjaosaliste jaoks pühad – ja need moodustavad üle 90% eelarvest.
Negatiivse külje pealt on Trump näidanud, et toetab vankumatult Iisraeli. USA-st võib saada Iisraeli esindaja kuumas sõjas Iraaniga, mis oleks katastroof. Iisrael ei ole Ameerika Ühendriikide 51. osariik. Kuid hoolimata sellest, et Trump tahab sõda vältida, võib ta meid veel kaasata tuumarelvade mõõduvõttu.
Positiivne on jällegi Trumpi väide, et ta suudab lõpetada Ukraina sõja, sest tal on enda arvates head isiklikud suhted nii Zelenski kui ka Putiniga. Öelge Putini kohta, mida tahate, kuid Zelenski on meile veelgi ohtlikum, sest tema vastutab USA-st miljardite röövimise eest oma mõttetu piirisõja pikendamiseks. Ainsad võitjad on siin Ukraina bürokraadid ja sama korrumpeerunud sõjalise „kaitsetööstuse“ ettevõtted.
Loodame, et Trump ei püüa venelasi võimatusse nurka suruda, sest talle meeldib endast „karmi“ muljet jätta. USA-s on propagandaga tekitatud laialt levinud hüsteeria. Ameeriklased usuvad, et Venemaa on kuri ja et lõpuni korrumpeerunud Zelenski režiim on hea. Nagu juhtus 1. maailmasõjas, oleks USA sekkumine siingi tõenäoliselt katastroofiliste tagajärgedega.
Seega me ei ole välispoliitiliselt ega sisepoliitiliselt veel metsast välja jõudnud. Ma kardan, et seegi hommik Ameerikas, nagu kõik hommikud, kestab vaid kuus tundi.
International Man: Trump on lubanud lõpetada ameeriklaste kodakondsuspõhise maksustamise. Millised oleksid selle muudatuse laiemad tagajärjed ja kas Te arvate, et ta täidab selle lubaduse?
Doug Casey: See on suurepärane idee, sest USA on peale Eritrea ainus riik maailmas, mis maksustab oma väljarändajaid. Kui ameeriklased lahkuvad riigist, siis maksustatab USA neid jätkuvalt residentidena kuni nende elu lõpuni. See on hullumeelne poliitika. Loomulikult peaks ta püüdma seda muuta. Kas ta aga suudab seda muuta?
Ma ütleksin, et tegelikud võimalused selleks praktiliselt puuduvad. Kuna Ameerika Ühendriikide valitsus on teel pankrotti, ei taha kongress seda tuluallikat ära lõigata. Kui ta seda teeks, lahkuksid riigist tuhanded rikkad ameeriklased, et pääseda koormavate maksude ja regulatsioonide eest.
Lisaks sellele on ülejäänud maailm liikumas vastupidises suunas. Muu hulgas arutavad näiteks Prantsusmaa ja Kanada tõsiselt oma väljarännanud kodanike maksustamist.
Ma loodan, et see maksukorraldus USA-s kaotatakse, kuid ärge selle peale lootke. USA pass jääb suureks kohustuste allikaks igaühe jaoks, kellele kuulub varasid.
International Man: Milliseid geopoliitilisi ja välispoliitilisi muutusi Te prognoosite Trumpi teise administratsiooni ajaks?
Doug Casey: USA suhted BRICS-riikidega muutuvad oluliseks. See kõik on seotud USA dollari langusega. Suurem osa ülejäänud maailmast soovib lõpetada dollari kasutamise, sest nad teavad, et USA dollar on pankrotistunud valitsuse tagamata kohustus ja nad on näinud, kuidas dollarit saab USA valitsuse poolt meelevaldselt iga hetk relvana kasutada.
Loomulikult üritavad BRICS-riigid luua oma valuuta ja oma SWIFT-süsteemi analoogi, et nende inimesed ei peaks kasutama USA dollarit.
Selle asemel, et üritada dollarit taas „kulla vääriliseks“ muuta, kasutab Trump pigem ähvardusi. Näiteks on ta öelnud: „Ega te ei pea dollarit kasutama. Aga kui te ei kasuta meie valuutat, siis võtame me kõigelt, mida te püüate USA-sse eksportida, 100% tollimaksu.“
Trump ei näi mõistvat, et USA ei ekspordi enam kuigi palju. Me ei tooda ligilähedaseltki sellisel määral kaupu, kui me tarbime. Meie peamine ekspordiartikkel alates 1980. aastatest on olnud dollarid, mitte Boeingi lennukid või sojaoad.
Kui Trump kehtestab impordile karmid tollimaksud, siis on väga tõenäoline, et ta võib hävitada maailma majanduse, mis sõltub rahvusvahelisest kaubandusest palju rohkem kui 1929. aastal, mil president Herbert Hoover Smoot-Hawley tariifidega protektsionistlikku poliitikat ajas. Kõrged tariifid seaksid Ameerika Ühendriigid tegelikult iseenda kehtestatud kaubandusembargo alla.
Valitsuse eelarveprobleemide lahendamiseks on ainult üks toimiv viis: kulude radikaalne kärpimine. See ei juhtu tõenäoliselt Trumpi ajal, hoolimata Elon Muski parimatest jõupingutustest tõhususe saavutamiseks.
International Man: Kuidas Te isiklikult positsioneerite oma varade portfelli Trumpi teise ametiaja jaoks? Millised konkreetsed sektorid või investeerimisstrateegiad Teie arvates tema valitsusajal õitsevad?
Doug Casey: Olen jätkuvalt kullale pühendunud, sest dollari hävitamine jätkub – isegi kui meil toimub ulatuslik krediidikrahh, mis on täiesti reaalne võimalus.
Arvan jätkuvalt, et nafta ja eriti maagaasi väärtus tõuseb, kuigi Trump on öelnud, et ta julgustab rohkem tootmist – mis on suurepärane. Maailm pöörleb süsivesinike peal. Eriti meeldib mulle kivisüsi. Seni kuni maailm ei lähe üle tuumaenergiale, on see ainus teostatav lahendus rohkema elektrienergia tootmiseks.
Millised konkreetsed investeerimisstrateegiad toimivad Trumpi aastatel?
Mõnda aega jätkub aktsiate tõus, sest raha juhib turgu ja Trumpi režiim loob kindlasti palju rohkem raha ja krediiti. Ma ise ei ole endiselt aktsiatest huvitatud, kuigi nende väärtus võib veelgi ülehinnatumaks kasvada. Mul on paremaid kohti, kuhu oma vara paigutada.
Kuigi Trump nimetab end “madalate intressimäärade meheks”, ei saa ta midagi teha ülespoole liikuvate pikaajaliste intressimäärade kontrollimiseks. Kahtlustan, et need määrad liiguvad tagasi 1980-ndate alguse tasemele ja sellest kaugemalegi. Võlakirjade seis on kujunemas katastroofiks.
Sama oluline kui teadmine, mida teha, on aga teadmine, mida mitte teha. Te ei taha kogu oma kapitali raha ohtlikesse kohtadesse paigutades kaotada. See risk hõlmab võlakirju, enamikku aktsiaid ja portfelli poliitiliselt mitmekesistamata jätmist.
Ärge unustage, et nii tähtsad kui need valimised ka ei olnud, ei saa Trumpi valimine koheselt tühistada aastakümneid kestnud majanduslikku ja kultuurilist liiderdamist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
See, kui efektiivseks osutub Trumpi teisel ametiajal programm Ühendriikide tänaseks täiesti erihuvide poolt kaaperdatud riigileviaatan kodumaal ning impeerium välismaal reformida, sõltub peamiselt kolmest faktorist, milleks on:
1) Trumpi reaalne tahe täielikult korrumpeerunud süsteemi muuta versus näiline kuvand selle programmi autentsusest elektoraadi tarbeks, kes Trumpile mandaadi andis;
2) Trumpi võimekus reformiprogrammi läbi suruda läbimõeldud kaadripoliitika kaudu, mis asetab võtmepositsioonidele tõeliselt reformimeelsed “süsteemivälised”, ent samas süsteemi tundvad moraalse selgrooga isikud;
3) USA riigikehandist läbi kasvanud, võimuihast igasuguse moraalsuse minetanud korruptiivse süvariigi valmisolek ja võimekus igasugused reformid peatada, kasutades selleks seni veel enda kontrolli all olevaid riigiorganeid, mis on valmis vajaduse korral tegutsema täielikult väljaspool õigusriigi põhimõtteid.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Irfy0003/Shutterstock.com