Elu, nagu seda on kujutatud George Orwelli raamatus “1984”, võib saada teoks aastaks 2024, kui seadusandjad ei kaitse rahvast kontrollimatu tehisintellekti (ingl k artificial intelligence – AI) leviku vastu, hoiatab Microsofti president Brad Smith.
Brad Smith ütles BBC saates „Panorama”, et kiirelt arenevale tehnoloogiale saab olema raske järele jõuda. Saates uuriti seda, kuidas Hiinas on suurenenud AI kasutamine kodanike käitumise jälgimiseks. Kriitikud kardavad, et riigi valitsemine selles valdkonnas võib muutuda tõsiseks ohuks demokraatiale.
„Mulle meenub pidevalt George Orwelli õppetund raamatust „1984”, kus keskseks süžeeks oli see, kuidas valitsus nägi kõike, mis inimesed tegid ja kuulis kõike, mida inimesed mis tahes hetkel ütlesid … see ei saanud küll teoks aastal 1984, aga kui me ei ole ettevaatlikud, siis võib see saada teoks juba aastal 2024,” nendib Microsofti president.
„Kui me ei jõusta seadusi, mis rahvast tulevikus (jälgimistehnoloogia vastu) kaitseksid, siis me näeme, kuidas tehnoloogia meist ette sööstab ja sellele saab olema raske järele jõuda,” lausus Smith.
„Mulle meenub pidevalt George Orwelli õppetund raamatust „1984”, kus keskseks süžeeks oli see, kuidas valitsus nägi kõike, mis inimesed tegid ja kuulis kõike, mida inimesed mis tahes hetkel ütlesid … see ei saanud küll teoks aastal 1984, aga kui me ei ole ettevaatlikud, siis võib see saada teoks juba aastal 2024,” nendib Microsofti president.
Hiina AI
Smith lisas, et mitmetes paikades üle maailma on reaalsus hakanud järele jõudma ulmekirjandusele.
Hiina ambitsioon on saada AI-s 2030. aastaks maailma liidriks ning paljud peavad Hiina võimekust sellel alal Euroopa Liidust kaugel ees olevaks.
- Aastal 2019 edestas Hiina USA-d akadeemiliste asutuste poolt kinnitatud patentide arvuga AI tehnoloogia valdkonna uuendustes.
- Comparitechi uuringute andmete kohaselt asub 54% 770 miljonist maailma sisevõrgu kaamerast Hiinas.
Endine Google’i tegevdirektor ning praegune Ühendriikide Julgeolekukomitee Tehisintellekti Erikomisjoni (US National Security Commission on Artificial Intelligence) esimees Eric Schmidt on hoiatanud, et Hiina võitmine AI küsimustes on hädavajalik.
„Me oleme Hiinaga strateegilises geopoliitilises konfliktis,” ütles Schmidt. „Hiina võitmiseks tuleb demokraatlike riikide ressursid kokku viia ning luua nii riiklikud kui ka globaalsed strateegiad. Kui me seda ei tee, siis ootab meid ees tulevik, kus teised väärtused meile peale surutakse.”
Hiina valitsuse nõunik dr Lan Xue on öelnud, et näotuvastus võib osutuda „erakordselt kasulikuks” inimeste tuvastamisel massikogunemistel, kui on juhtunud „suurem õnnetus”.
„Hiina on tõepoolest teinud suuri hüppeid tehnoloogia arengus,” lisas dr Xue. „USA näeb selles ohtu … ja nad tahavad selle muuta tehnoloogia külmaks sõjaks.”
London School of Economics dotsent dr Keyu Jin leiab, et ehkki Hiina „erineb oluliselt” oma väärtuste ja poliitika poolest, on riigi visioon maailmast mitte koondumine, vaid kooseksisteerimine. „Hiina ei püüa oma väärtusi eksportida,” lisas ta.
Google sõlmis Pentagoniga lepingu, mis lubas viimasel kasutada mõningaid Google näotuvastusprogramme osana ühest militaarprojektist.
Maveni projekt
Dr Schmidtist sai Pentagoni nõunik 2016. aastal, säilitades samal ajal oma tegevdirektori positsiooni Alphabetis, Google’i emafirmas.
Järgnevatel aastatel sõlmis Google Pentagoniga lepingu, mis lubas viimasel kasutada mõningaid Google näotuvastusprogramme osana ühest militaarprojektist.
Projekt Maven kasutas masinõppimise tehnoloogiaid, et eristada drooni videotes inimesi asjadest.
„Omal ajal oli Maven viis, kuidas asendada inimese silmad automatiseeritud nägemisega drooni salvestiste jaoks, mida tol ajal erinevate Araabia konfliktide juures kasutati,” ütles dr Schmidt. „Minu jaoks oli sellise tehnoloogia kasutamine lõppkokkuvõttes positiivne riikliku julgeoleku jaoks, aga ka hea koostöö Google’iga.”
„Veri mu kätel”
Siiski sai projekt kriitika osaliseks Google’i töötajate poolt, kes oma töösuhte lõpetasid ning projekti vastu petitsiooni koostasid.
„Google ei peaks olema seotud sõjandusega,” ütles tarkvara insener Laura Nolan, kes lahkus ametist 2018. aastal, kui ta sai teada, millise projektiga Google seotud oli. „Mul oli tunne, justkui oleks minu käed verised.”
Ta väitis, et tehnoloogiat võidakse tulevikus kasutada sihtmärkide valimiseks.
Kuid Google väitis, et AI-d kasutatakse üksnes mitte-ründavatel eesmärkidel, enne, kui nad Maveni projektist taandusid 2018. aasta juunis.
Dr Schmidt ütles, et tema arvates on tehnoloogia, mis aitab sõjaväel õigeid otsuseid teha, „hea asi”.
US Future of Defence Task Force’i esimees Seth Moulton innustab tehnoloogiaettevõtteid Kaitseministeeriumi toetama. „Sest me oleme võidujooksus, see on võistlus, sellele taandub kõik ,” ütles Moulton. „Kas te aitate meil võistlust võita või olete te sisuliselt meie vastu?”
AI võidurelvastumine
USA Kaitseministeerium jätkab Silicon Valley’st koostööpartnerite otsimist, et globaalses AI võidurelvastumises edu saavutada.
US Future of Defence Task Force’i esimees Seth Moulton innustab tehnoloogiaettevõtteid Kaitseministeeriumi toetama. „Sest me oleme võidujooksus, see on võistlus, sellele taandub kõik ,” ütles Moulton. „Kas te aitate meil võistlust võita või olete te sisuliselt meie vastu?”
„Hiinal ei ole samasugust valitsussüsteemi nagu meil on. Kas AI võidurelvastumine võib viia konfliktini Hiinaga? Absoluutselt.”
Dr Xue nõustus, et on võimalus konflikti väljakujunemiseks. „Aga see ei ole vältimatu, kuid selleks, et konflikt oleks välditav, peaksid USA ja Hiina koostööd tegema.”