Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Michael Hudson on Ameerika majandusteadlane, USA ühe suurima panga Chase Manhattani endine ökonomist ning maailmas domineeriva neoklassikalise majandusteooria võimalik, et kõige kuulsam elav kriitik. Hudson käsitleb akadeemilises maailmas õpetatavat majandusteooriat suuresti matemaatilistele abstraktsioonidele rajatud väljamõeldisena, millel puudub kokkupuude reaalse maailmaga ning mille eesmärk ei ole mitte selgitada, vaid varjata rahandus- ja majandussüsteemi tegelikke toimemehhanisme, mille mõistmine võimaldaks aru saada, kuidas rahvaste poolt loodud rikkus anonüümsete finantsmehhanismide abil eksproprieeritakse. Hudson keskendub oma töödes peamiselt ülemaailmse poliitilise, militaarse ja rahavõimu läbipõimumisele, mis aitab mõista mehaanikat, millele tuginedes maailma võimu ja rikkuse hierarhia on üles ehitatud.
Järgnevas intervjuus kommenteerib Hudson USA geopoliitilise strateegia tagamaid Ukraina sõja kontekstis ning selgitab, miks Washingtoni poolt domineeritud Euroopa on tänaseks minetanud suveräänsuse geopoliitilise subjektina.
Nima R. Alkhorshid: Mida USA Teie arvates oma välispoliitikaga Ukraina sõjas saavutada lootis?
Michael Hudson: Siin ei olegi tegemist mitte eesmärgi, vaid fantaasiaga. USA uskus reaalselt, et suudab Ukraina vahendusel Venemaa tolle ressurssidest tühjaks tõmmata. Washington ei lootnudki, et Ukraina suudaks Venemaad võita. USA poliitiline ladvik kalkuleeris, et kui nad vaid leiaksid Ukrainale mõne marionetist juhi nagu Zelinski, kes oleks valmis kogu oma rahva surma saatma, siis iga langenud ukrainlane püüaks kinni vähemalt ühe Vene kuuli ja aitaks sedasi täita USA eesmärki õõnestada Venemaa sõjalist võimekust. Ent ilmselgelt on Venemaal oluliselt rohkem kuule kui Ukrainal inimesi. Ameeriklased lihtsalt ei hoomanud Venemaa sõjatööstuse mahtu.
USA uskus reaalselt, et suudab Ukraina vahendusel Venemaa tolle ressurssidest tühjaks tõmmata. Washington ei lootnudki, et Ukraina suudaks Venemaad võita.
Michael Hudson
Nad uskusid iseendi lõputult korrutatud luulusid sellest, nagu oleks Venemaa pelgalt tuumapommidega bensiinijaam (president Barack Obama sõnad) ja et Moskva jaoks oleks ainsateks valikuteks, kas lasta käiku tuumarelvad või lasta ukrainlastel otse Moskvasse sisse marssida, misjärel oleks rahvas Venemaa kaotuse pärast nii endast väljas, et kukutaks Putini ja laseks Venemaa etteotsa tõusta mõne Jeltsini-laadse käpiku. Sellisel juhul saanuks USA jätkata Venemaa rüüstamist, taastades seal neoliberaalse poliitika.
See oli aga fantaasia, mitte siht. Puudus igasugune sisuline analüüs. Olid küll mõned analüütikud, kes mõistsid, mis tegelikult toimub, aga nad vallandati ametist. Neile öeldi, et nad “ei ole lihtsalt meeskonnamängijad”, süüdistades neid igasuguste USA plaani edu kahtluste korral “venemeelsuses” ja Venemaa võidu soovimises.
Mõtlevad inimesed asendati riigiaparaadis ameerikameelsete karjeristidega ja sedasi jäid järele vaid kohustusliku narratiivi levitajad ning sellised kindralid, kes ei püüelnud mitte pelgalt mundrile mõne tähe lisamise, vaid USA sõjatööstuskompleksi juhtkonda kuulumise poole, mis aitaks neil tõsist raha teha. Seetõttu ei olnud võimust võtnud dünaamikal tegeliku sõjalise realiteediga eriti midagi pistmist.
Nima R. Alkhorshid: Miks USA sanktsioonid Venemaa majandust põlvili ei suutnud suruda?
Michael Hudson: See ei olnudki sanktsioonide mõte. Ukraina sõda ei olnud sõda Venemaa, vaid sisuliselt NATO Euroopa riikide vastu. Ameerika Ühendriikidel oli üks õudust tekitav kujutelm – nimelt olukord, kus Saksamaa ja teised Euroopa riigid saavutavad seninägematu rikkuse tänu tihenevatele kaubandussuhetele ja vastastikustele investeeringutele Venemaaga. Sakslased mõtlesid hakata oma autosid, pesumasinaid jm kõrge lisaväärtusega kaupu Venemaale müüma. Venemaa omakorda saaks raha nende kaupade ostmise jaoks oma nafta ja gaasi soodushindadega Saksamaale müümise kaudu. See toorainete ja tööstuskaupade ringlus oleks Euroopa jõukust kasvatanud, kuid seda jõukust oleks jagatud Venemaa ja Euraasia, sealhulgas Hiinaga, ning Ameerika oleks sellest jõukuse kasvust välja jäänud.
Toorainete ja tööstuskaupade ringlus oleks Euroopa jõukust kasvatanud, kuid seda jõukust oleks jagatud Venemaa ja Euraasia, sealhulgas Hiinaga, ning Ameerika oleks sellest jõukuse kasvust välja jäänud.
Michael Hudson
Seetõttu püüdis USA Venemaa sanktsioneerimisega saata sõnumit, et me loome raudse eesriide, mis takistab teil Venemaaga raha tegemast. Eurooplastele saadeti selge sõnum: kui te kavatsete aktiivsemalt väliskaubandusega tegeleda, siis tohite te seda teha üksnes meiega. Te hakkate Venemaalt gaasi ja nafta ostmise asemel sõltuma Ameerika veeldatud maagaasist, mille eest tuleb teil maksta kolm korda rohkem.
Lisaks tuleb teil kulutada viis miljardit dollarit selliste sadamate ehitamiseks, mis suudavad meie veeldatud gaasiga laevu vastu võtta, kusjuures meile jääb õigus iga hetk teie gaas kinni keerata, kui teil peaks kunagi tekkima mõte “sotsialismi viljeleda”. Washington pidi selle sõja abil saavutama Euroopa üle täieliku kontrolli. See oli eesmärk, mida Venemaa sanktsioneerimine pidi saavutama – seadma nööri ümber Euroopa kaela, et siduda eurooplased sõltuvusse Ühendriikide majandusest.
Washingtoni Ukraina-poliitika resultaadiks oli ootuspäraselt Saksamaa majanduse hävitamine, sest ilma Vene gaasita, sõltuvana Ameerika gaasist, ei suuda Saksamaa tööstus muude riikidega konkureerida ning laostub. Sedasi surutigi eurotsoon Ukraina sõjaga põlvili, sest terve Euroopa maksebilanss tugines suuresti Saksa ekspordile.
Washingtoni Ukraina-poliitika resultaadiks oli ootuspäraselt Saksamaa majanduse hävitamine, sest ilma Vene gaasita, sõltuvana Ameerika gaasist, ei suuda Saksamaa tööstus muude riikidega konkureerida ning laostub. Sedasi surutigi eurotsoon Ukraina sõjaga põlvili, sest terve Euroopa maksebilanss tugines suuresti Saksa ekspordile.
Michael Hudson
Üks põhjus, miks sakslased tahtsid eurotsooniga liituda, oli asjaolu, et ilma seoseta Prantsuse, Itaalia, Madalmaade ja muude Euroopa majandustega oleks marga väärtus tõusnud samamoodi nagu Šveitsi frangiga on juhtunud. See aga oleks Saksa kaupade hinnad ostjate jaoks kättesaamatutesse kõrgustesse tõstnud. Kuna Lõuna-Euroopas valitses maksebilansi defitsiit, hoidis see euro vahetuskursi piisavalt madalal, et Saksa tööstus suudaks oma suurte mahtude ja investeeringute ülejäägiga turul konkureerida. Seega jäi Saksamaa järsku ilma oma energiaallikast, kuid energia on kogu tööstuse alustala. See tähendas, et Saksamaal ei olnud enam ülejääki ning Euroopa maksebilanss ja euro väärtus langesid.
Rääkides aga sanktsioonide mõjust Venemaale, siis sanktsioonid ükskõik millise riigi vastu annavad peaaegu alati tagasilöögi. Seda eelkõige seetõttu, et sanktsioonid toimivad sisemajanduse jaoks sisuliselt kaitsetollina. Mida Venemaa tegi, kui USA käskis Balti riikidel lõpetada toiduainete eksport Venemaale? Igatahes ei nälginud nad surnuks. Nad hakkasid näiteks arendama omaenda piimatööstust, et mitte selles osas enam Balti riikidest sõltuda. Euroopa lootis oma teraviljaekspordile, kuid nüüd oli Venemaa sunnitud ise oma teravilja kasvatama.
Nii et sanktsioonid kaotasid tegelikult Venemaa sõltuvuse eurotsoonist ja kasvatasid tema eneseküllasust. See omakorda on tema maksebilanssi tugevdanud, mitte nõrgendanud. Venemaa on küll kaotanud sissetulekud, mida ta sai Euroopast oma gaasi ja nafta eest, kuid ta ei pea enam maksma impordikulusid toiduainete ja muude kaupade pealt, mida ta enne sanktsioone sisse ostis, sest ta toodab neid nüüd ise.
Venemaa on küll kaotanud sissetulekud, mida ta sai Euroopast oma gaasi ja nafta eest, kuid ta ei pea enam maksma impordikulusid toiduainete ja muude kaupade pealt, mida ta enne sanktsioone sisse ostis, sest ta toodab neid nüüd ise.
Michael Hudson
Põhimõtteliselt on olukord selline, justkui oleks president Biden öelnud: “President Putin, me armastame teid nii väga, et soovime teil aidata Venemaal samamoodi jõukaks saada, nagu meie Ameerikas rikkaks saime. Me aitame teil seada sisse kaitsetollid Euroopaga. Teie neoliberaalid ei pruugi teile küll seda öelda, aga kaitsetolle on teil tegelikult oma majanduse arendamiseks hädasti vaja ja kuna te ei ole neid ise määranud, siis me määrame need teie eest sanktsioonide näol. See aitab teil oma tööstust kasvatada ja sedasi võite te saada rikkaks, nagu Ameerika kunagi sai. Te olete tänu sellele lõpuks õnnelikumad ja teil hakkab palju paremini minema.” Tulemus ongi täpselt selliseks kujunenud – Venemaa on täna palju iseseisvam ja tugevam ning Ameerika ega Euroopa võimuses ei ole Venemaale enam mingeid uusi sanktsioone seada.
Nima R. Alkhorshid: Euroopa teeb Ukrainas kõike täpselt nii, nagu USA käseb. Miks on eurooplased täna täiesti Washingtoni talla all, mis puudutab välispoliitikat?
Ameerika Ühendriigid on oma nina poliitiliselt Euroopa asjadesse toppinud alates aastast 1945.
Michael Hudson
Michael Hudson: Ameerika Ühendriigid on oma nina poliitiliselt Euroopa asjadesse toppinud alates aastast 1945. Aastat kümme või paar tagasi külastasin Berliini ja mulle näidati suurt küngast, mis oli kokku kuhjatud sõjas pommitatud varemetest 1945. aastal kogutud ehitusmaterjalidest. Selle künka otsas asusid USA spionaaži satelliidid ja kontorid. Ehk mäletate, kuidas kümmekond aastat tagasi selgus, et ameeriklased kuulasid Angela Merkeli ja kõigi teiste Euroopa tipp-poliitikute telefonikõnesid pealt?
Lisaks kogusid ameeriklased n-ö saadikuid inimeste seast, kes paistsid silma erilise oportunismiga – inimesed nagu Ursula von der Leyen või Annalena Baerbock. Vastutasuks USA abistamise eest hoolitseti heldelt nende karjääri eest. USA puistas üle kogu Euroopa mittetulundusühinguid, kes tegutsesid sisuliselt talendiküttidena.
USA Euroopa mittetulundusühingute ülesanne oli otsida paljulubavaid, ambitsioonikaid, oportunistlikke poliitikuid, kes oleks valmis USA poliitiliste luuludega kaasa minema ja täitma Washingtoni diktaate. Sedasi saavutasid Ühendriigid kontrolli nii Euroopa poliitika kui meedia üle. Seetõttu ei esinda Euroopa Liidu juhid enam Euroopa riikide ärihuve, majandust ega inimesi, vaid USA sihtasutusi ja valitsust, kes on nende karjääri kõik need aastakümned edendanud. USA majandusministeeriumi ametnikud on mulle eraviisiliselt tunnistanud, et Ameerika Ühendriigid saavad Euroopalt alati kõike, mida soovivad, sest eurooplastel on maailma kõige korrumpeerunumad poliitikud.
USA Euroopa mittetulundusühingute ülesanne oli otsida paljulubavaid, ambitsioonikaid, oportunistlikke poliitikuid, kes oleks valmis USA poliitiliste luuludega kaasa minema ja täitma Washingtoni diktaate. Sedasi saavutasid Ühendriigid kontrolli nii Euroopa poliitika kui meedia üle. Seetõttu ei esinda Euroopa Liidu juhid enam Euroopa riikide ärihuve, majandust ega inimesi, vaid USA sihtasutusi ja valitsust, kes on nende karjääri kõik need aastakümned edendanud. USA majandusministeeriumi ametnikud on mulle eraviisiliselt tunnistanud, et Ameerika Ühendriigid saavad Euroopalt alati kõike, mida soovivad, sest eurooplastel on maailma kõige korrumpeerunumad poliitikud.
Michael Hudson
Kahju küll, India ja Pakistan, aga Euroopa on selles osas teist ees. Vaja on vaid ümbrikke 100-dollariliste rahatähtedega ja seadused tulevad nagu tellitud. Seega kujundatakse Euroopa poliitikat tegelikult USA-s ja lastakse kohalikel asevalitsejatel ellu viia.
Robert Mandel lõi euro USA dollari satelliitvaluutana ja selle mõte oli sisuliselt töö ja tootmise õõnestamine. Nii Inglismaa kui Mandri-Euroopa on järginud neoliberaalset finantskapitalismi mudelit, mis on lukustanud Euroopa Ameerika Ühendriikide satelliidi staatusesse.
Nima R. Alkhorshid: Ukraina sõda on Euroopale laastavalt mõjunud. Kui Te oleksite Euroopa Liidu konsultant, siis mida Te neile soovitaksite praeguste probleemide ületamiseks?
Michael Hudson: Ütleksin, et muidugi on olemas pääsetee. Arvan, et sakslased peaks pöörama pilgu Venemaa ja Hiina poole ja Euroopa selja taha jätma. See piirkond, mida USA endine kaitseminister Donald Rumsfeld nimetas tabavalt “Vanaks Euroopaks”, on nüüd tegelikult surnud. Eurotsoon on surnud, seda ei ole võimalik elustada ilma radikaalsete ümberkorraldusteta ja neid ümberkorraldusi ei võeta ette. Kogu Euroopa majanduspiirkond liigub praegu enesehävituse teel. Kõik, mida on veel võimalik teha, on uppuvalt laevalt lahkuda.
Kogu Euroopa majanduspiirkond liigub praegu enesehävituse teel. Kõik, mida on veel võimalik teha, on uppuvalt laevalt lahkuda.
Michael Hudson
Soovitaksin neil vaadata, kuidas Hiina kasvab ja nemad ei kasva. Ütleksin neile, et vaadake, mida teie töösturid on öelnud oma soovide kohta Venemaale eksportimisega rikkaks saada ja Saksa töötajatele tööd pakkuda. Mõistagi ei saa seda juhtuma.
Pole mingit võimalust, et suudaksite end Ühendriikidest lahti siduda, ja seda eelkõige teie korruptsiooni taseme ning asjaolu tõttu, et eurooplastel puudub täna majandusteooria, mis pakuks neoliberalismile alternatiivi. Mõistmata klassikalist majandust, väärtuse ja hinna teooriat, rantjeelust ning erinevust teenitud ja teenimata sissetuleku vahel ei ole võimalik luua reaalselt toimivat majanduspoliitikat. Teil ei ole muud majandusteooriat kui vaid see, mis teid vaesusesse viib.
Mõistmata klassikalist majandust, väärtuse ja hinna teooriat, rantjeelust ning erinevust teenitud ja teenimata sissetuleku vahel ei ole võimalik luua reaalselt toimivat majanduspoliitikat.
Michael Hudson
Nima R. Alkhorshid: Tundub, et nad armastavad Jeltsinit sama palju, kui nad vihkavad Putinit. Mis on Teie arvates nende kahe peamine erinevus?
Michael Hudson: Siin ongi peidus kaotatud unistus. Jeltsini ajal oli iga Vene rubla dollariga tagatud. See tähendab, et iga rubla kohta, mille Venemaa oma majanduses kasutamiseks välja andis, pidi ta reservi jaoks USA-lt ühe dollari laenama. Wall Streeti investorid on mulle öelnud, et alguses võtsid nad Venemaalt nende dollarite eest 100% intressi aastas. Venemaal ei olnud oma raha loomiseks neid dollareid tegelikkuses vaja. Kui Vene keskpank dollarid kätte sai, siis ta lihtsalt trükkis rublasid, ent sama hästi oleks ta võinud neid kohe trükkida. Ainus erinevus on, et Venemaa laenas asjatult USA dollareid ning lubas Ühendriikidel tulla ja veenda kleptokraate tehaseid, naftareserve, elektritootmisjaamu ja kõike muud võimalikku oma nimele registreerima ja seejärel neid maha müüma. Ja kuna Venemaa säästud olid juba minema pühitud, siis jäid ainsateks, kellele kleptokraatidel oli võimalik midagi müüa, Ameerika investorid. Vene varad müüdi nii madalate hindadega, et aastatel 1994-1996 oli Venemaa kogu maailma tulusaim aktsiaturg.
Töötasin ühe maaklerifirma heaks, kus mu endine tudeng oli ökonomistiks, ja ta vallandati süüdistusega, et ta ei investeerinud Venemaa ülevõtmisesse. Ta ei investeerinud sellesse seetõttu, et nägi ette selle fantaasia kokkuvarisemist juba 1997. aastal, kuid talle väideti, et ta oleks pidanud 1994. aastast saadik investeerima ja vahetult enne lõppu väljuma. Ameeriklased toetasid poliitikat, mis võimaldaks Venemaa toorme, tööstusvõimsuse, põllumaad ja looduslikud varad omale haarata. See strateegia oli viimased 50 aastat toiminud nn globaalse lõuna arengumaades ja nad arvasid, et see toimib ka Venemaal.
Ameeriklased toetasid poliitikat, mis võimaldaks Venemaa toorme, tööstusvõimsuse, põllumaad ja looduslikud varad omale haarata. See strateegia oli viimased 50 aastat toiminud nn globaalse lõuna arengumaades ja nad arvasid, et see toimib ka Venemaal.
Michael Hudson
Kuid probleem seisneb selles, et Venemaal puudub ühena vähestest riikidest tegelikult marksistlik taust ja neil polnud isegi klassikalist majandust. Neil ei olnud Adam Smithi ega John Stewart Milli ega muid majandusteadlasi, kes oleks rääkinud majanduslikust rendist, nad ei teadnud sedagi, mida tähendavad “tasuta lõunad”. Neil oli mingi primitiivne propaganda-arusaam kapitalismist, mis tähendas, et tööandjad ekspluateerivad töötajaid, kuid nad ei teadnud midagi finantskapitalismist, mille keskmes on rendi võtmine – loodusvarade rent, maa rent jms.
Vastupidiselt sellele, mida Jeltsin tegi, oleks Venemaa võinud kuulata minu nõu, kui käisin kolmel korral nende riigiduuma ees rääkimas ja soovitasin neil anda kõik eluasemed ja kinnisvara tasuta nende praegustele elanikele. Siis oleks neil kõige madalamate kuludega majandus kogu maailmas, sest see majandus toimiks ilma maa rendita. Läänes – st Ameerikas ja Inglismaal – moodustab hüpoteegi rent 80% pangakrediidi võlgadest. Venemaal ei olnud seda muret ja ta oleks võinud sellest vabaks jääda, kuid ameeriklased veensid Venemaad, et rikkaks saab neoliberalismi järgides, nagu Ameerika tudengitele koolis õpetatakse.
Vastupidiselt sellele, mida Jeltsin tegi, oleks Venemaa võinud kuulata minu nõu, kui käisin kolmel korral nende riigiduuma ees rääkimas ja soovitasin neil anda kõik eluasemed ja kinnisvara tasuta nende praegustele elanikele.
Michael Hudson
Nima R. Alkhorshid: Endine USA Luurekeskagentuuri (CIA) ohvitser Ray McGovern on öelnud, et kõigi nende nn igaveste sõdade põhjus, mida me näeme Iraagis, Afganistanis, Liibüas, Süürias, Ukrainas ja nüüd ka Iisraelis, on seotud MICIMATT`i ehk militaar-industriaal-kongressi-meedia-mõttekodadega. Kas ka teie arvate nii?
Michael Hudson: See on just õige termin, kirjeldamaks seda, mida president Biden hiljuti kongressile ütles. Biden selgitas, et me saame Ukraina ja Iisraeli sõda endale lubada, sest relvi, mida neis kasutatakse, valmistatakse USA tööjõu abil. Ta ütles, et kui tahate, et teil oleks tööd ja teie elatusstandard tõuseks, siis peate valmistama relvi. Relvi tootes pidavat ameeriklased saama rikkaks ja suutma katta oma kasvava üüri, autolaenu ning krediitkaardi kulusid.
Biden väitis, et me võime käskida teistel riikidel võidelda kuni viimse ukrainlase, viimse iisraellase, sõjakollete lisandudes ka viimse taiwanlaseni, kui suudame Taiwanit veenda Hiinaga sõtta astuma. Bideni sõnum on, et me oleme sõjas militaartööstuse tulu nimel, sest see on kõik, mida me suudame nüüd Ameerikas toota. Me ei suuda tööstuslikult ega tehnoloogia alal teiste suurriikidega enam konkureerida. Ainus, milles me suudame konkureerida, on relvade müümine selleks, et teised inimesed omavahel sõdiks selle asemel, et ära leppida ja luua teistsugune maailm kui see, mille me oleme teie jaoks kavandanud.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto Antony Blinkenist: Alexandros Michailidis/Shutterstock.com