Ühiskond & Kultuur

Meediamagnaat Steve Forbes: koroonasulud on vaja lõpetada

Tühjad New Yorgi tänavad koronaviiruse karantiiniajal.

USA mõjuvõimsaima äriperioodika väljaande peatoimetaja Steve Forbes nõuab ühiskonnale korvamatut kahju põhjustanud koroonasulgude lõpetamist: avatuks jäänud USA osariigid on nii sotsiaalmajaduslikult kui meditsiiniliselt vähem kahju kannatanud.

Kõikehõlmavad ühiskonna “lukku panemise” meetmed, mida esmalt rakendati umbes aasta eest, et võidelda kõige ulatuslikuma (tõlkija märkus: olgugi, et kümneid kordi vähem letaalse) pandeemia vastu pärast 1918-20 Hispaania grippi, pidid kujutama endast ajutist lahendust, vähendamaks haiglate ülekoormust viiruse leviku tipphetkel. Aasta hiljem ei ole enamik piirangutest kuhugi kadunud. Ühiskonna avamine on toimumas, ent tempoga, mis on sedavõrd aeglane, et tekitab korvamatut kahju eeskätt lastele ning majandusele.

Varsti jõuame punkti, kus peaaegu igaüks, kes soovib lasta ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, saab selleks vabalt võimaluse. Lisaks sellele on meedikud õppinud möödunud kuude jooksul palju efektiivseid tehnikaid, kuidas viiruse poolt põhjustatud tüsistustega võidelda.

Need on põhjused, miks ühiskonna sulgemiseks rakendatud meetmed on vaja lõpetada. Koheselt.

Ümberlükkamatud faktid kinnitavad täna üheselt: osariigid, mis on avatud, saavad igas mõttes paremini hakkama kui suletud. Seda nii meditsiiniliselt kui majanduslikult.

Juba möödunud kevadel sai selgeks, et kõige tervemõistuslikum viis koroonaviiruse vastu võidelda, on kehtestada kaitsvad meetmed riskigruppide jaoks – peamiselt vanurite ning kaasuvate haigustega inimeste tarvis. Selle asemel, et järgida teadusele ammu teada viirusetõrje põhitõdesid, otsustasid poliitikud kehtestada kõikehõlmavad ühiskonna sulgemise meetmed, mis on tänaseks tõestatud olevat kas kasutud, ebaloogilised, või mis on kutsunud esile tagajärgi, mille vältimiseks need algselt rakendati. 

Terve riik on maksnud koroonapiirangute eest kolossaalset hinda. Me maksame seda tänini. Madala sissetulekuga majapidamised on kannatanud kõige rängemalt. Vanemad, kelle töölkäimine on katkenud, peavad hooldama lapsi, kelle kooliharidus on sisuliselt pausile pandud. Õpetajate ametiühingute surve on hoidnud koole suletuna ka pärast seda, kui empiirika on veenvalt tõestanud, et koolilapsed on koroonaviirusest ühtlasi kõige vähem ohustatud, kui ka kõige ebatõenäolisemad viiruse edasikandjad. Erakoolid on olnud avatud pikemat aega ilma igasuguste negatiivsete rahvatervislike tagajärgedeta.

Võrrelgem nende osariikide statistikat, mis valisid viirusega toimetulekuks ratsionaalse lähenemise, nagu Florida, nendega, mis seda ei teinud – näiteks New York.

Rahvastiku depressiooni, sõltuvuste, üledooside ning enesetappude näitajad on koroonasulgude ajal olnud selgesti tõusuteel.

Võrrelgem nende osariikide statistikat, mis valisid viirusega toimetulekuks ratsionaalse lähenemise, nagu Florida, nendega, mis seda ei teinud – näiteks New York. Tänaseks päevaks täielikult koroonapiirangud kaotanud Florida on olnud terve pandeemia vältel oluliselt avatum, kui lukku pandud New Yorgi osariik. Ja mis on resultaat? Suuremale vanurite osakaalule vaatamata on piiranguteta Florida suremusnäitaja madalam. Majandusest ei maksa rääkidagi, kuna virelevat New Yorki ei saa buumi nautiva päikeseosariigiga võrrelda.

Ümberlükkamatud faktid kinnitavad täna üheselt: osariigid, mis on avatud, saavad igas mõttes paremini hakkama kui suletud. Seda nii meditsiiniliselt kui majanduslikult.

Kõike seda arvesse võttes muutub president Bideni märtsikuus tehtud remark mõistusevastaseks. Selles avaldati lootust, et esimesed väikesearvulised kogunemised perekeskis võivad olla “turvalised” alates 4. juulist. Härra president … need on täiesti turvalised juba täna.  

President peaks ärgitama kubernere avama koheselt kõiki osariike, mis võiks tuua kaasa kogu riigi tervise – nii meditsiinilise kui majandusliku – kiire paranemise.

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.