Lara Logan
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Lara Logan on ajakirjanik, kes on töötanud aastaid Ühendriikide suurimates telekanalites ning kes tunneb USA meediamaastikku põhjalikult nii välisreporterina kui meediakorporatsioonide kulissitagustes. Järgnevas ülestunnistuses senaator Ron Johnsoni poolt kokku kutsutud komiteele paljastab Logan, kuidas massimeedia on muutunud Ühendriikides tänaseks sõnavabaduse kantsist valede levitamise, tõe mahasurumise ning võimudele vastumeelsete isikute hävitamise instrumendiks. Logani hinnangul sõltub sõnavabaduse säilimine veel viimastest vähestest inimestest, kes julgevad tsensuuri ja “tühistamise” kiuste tõtt rääkida.
Ameerika Ühendriikide meedia on tänaseks jõudnud ajaloos seninägematusse madalpunkti, olles muudetud tervenisti infosõja instrumendiks, mis ei kujuta endast pelgalt relva, vaid lahinguvälja iseeneses. Massimeediast on saanud lahinguväli, kus sõda peetakse kõrgtehnoloogiliste vahenditega elanikkonna teadvuse ja hoiakute vormimiseks viisil, mida inimkond pole terve ajaloo jooksul kunagi kogenud.
Massimeediast on saanud lahinguväli, kus sõda peetakse kõrgtehnoloogiliste vahenditega elanikkonna teadvuse ja hoiakute vormimiseks viisil, mida inimkond pole terve ajaloo jooksul kunagi kogenud.
Lara Logan
Kätte on jõudnud hetk, mil me peaksime ajakirjanikena andma endast kõik, et võidelda tõe ja vabaduse eest. Ometi vaatasime alles hiljuti pealt, kuidas üht meie seast, Tucker Carlsonit, tembeldati reeturiks pelgalt selle eest, et ta tegi oma ajakirjanikutööd. Tegelikult olid just niinimetatud “ajakirjanikud” nendeks, kellest said Tuckeri-vastaste rünnakute kõige innukamad rünnakrühmlased, süüdistades teda riigireetmises üksnes selle eest, et ta arvas oma intervjueeritavate hulka Venemaa presidendi Vladimir Putini. Minu teada ei võtnud absoluutselt mitte ükski massimeediainstitutsioon Carlsoni kaitseks sõna.
Antud juhtum oli rohkemat kui üksnes järjekordne poliitiliselt motiveeritud rünnak ühe mehe vastu. See oli vaba ajakirjanduse kõige pühamate põhimõtete reetmine. Ning mu ajakirjanikest kolleegid teavad sisimas kõik, et see on tõsi, ükskõik mida nad avalikkuse ees ka ei ütleks. Ma leian, et ajakirjanikud on tänapäevaks muutunud tõe suhtes täielikult ükskõikseks, või siis puudub neil moraalne vaprus jääda ausaks – eeskätt aga ausaks iseenda suhtes.
Olen töötanud meediamaailmas kõige kõrgemal tasemel ning olnud muuhulgas telesaate “60 minutit” täiskohaga korrespondent. Olen täitnud ka CBS News’i juhtiva väliskorrespondendi rolli, teenides seda telejaama 16 aastat.
Ajakirjanikuna olen istunud vastamisi nii maailma valitsejate, massimõrvarite kui ka terroristidega. Olen olnud tunnistajaks erakordsetele kannatustele ja seisnud silmitsi kurjusega ning käinud läbi põrgutulest lahinguväljadel, mis asuvad maailma eri nurkades. Egiptuses olin “60 minuti” korrespondendina lähetuses viibides surmasuus, kui umbes 200-liikmeline jõuk mehi mind grupiviisiliselt vägistas ja sodomiseeris ning peaaegu surnuks peksis.
Egiptuses olin “60 minuti” korrespondendina lähetuses viibides surmasuus, kui umbes 200-liikmeline jõuk mehi mind grupiviisiliselt vägistas ja sodomiseeris ning peaaegu surnuks peksis.
Lara Logan
Ja ometi on mind juba ligi kümme aastat sihikule võetud ja igasuguste nimedega tembeldatud ning süüdistatud paljudes asjades, mida ma ei ole teinud. Ajakirjanikuna olen pidanud taluma, kuidas rünnaku all on nii minu reputatsioon, töökoht kui ka abielu. Ma ei ole sealjuures üksi ning mul on saatusekaaslasi, kes on kõik pühendunud sellele, et sõnavabaduse idee Ameerikas elaks, ega saaks trambitud põrmu üha rõhuvamaks muutuva tsensuuripoliitika poolt.
Meediaettevõtted ja -institutsioonid ning ajakirjanduskoolid on meid reetnud. Liiga kaua oleme lubanud igasugustel poliitilistest propagandistidest mittetulundusühingutel maskeeruda “erapooletuteks meedia valvekoerteks”, kelle kogu eksistentsi mõte on surmata need, kes seisavad viimastena ühiskonnas sõna- ja mõttevabaduse eest.
Liiga kaua oleme lubanud igasugustel poliitilistest propagandistidest mittetulundusühingutel maskeeruda “erapooletuteks meedia valvekoerteks”, kelle kogu eksistentsi mõte on surmata need, kes seisavad viimastena ühiskonnas sõna- ja mõttevabaduse eest.
Lara Logan
See on nende endi, nende poliitiliste liitlaste ja nende marionetimeistrite jaoks veresport. Nad teavad, kuidas surmata ajakirjanikku ilma inimest füüsiliselt mõrvamata. Me nimetame seda tühistamiskultuuriks. Tegelikult on see aga surmaotsus. Ja need kurjategijad pääsevad puhtalt, sest nad valitsevad info üle. Vaid mõned üksikud ajakirjanikud on piisavalt tugevad, et tsensoritest karakterimõrtsukate julmade rünnakute all ellu jääda, areneda ja uute loominguliste kõrgusteni tõusta – need on sellised mehed nagu Glenn Greenwald, Tucker Carlson ja Matt Taibbi.
Poliitilistest komissaridest mittetulundusühingud on osaks tohutust tsensuurivõrgustikust, mis hõlmab ka valitsusasutusi… need on institutsioonid, mis kasutavad pettust, et rüütada oma tegevust üllate võltseesmärkidega, sh näiteks “vale- või desinformatsiooni või vihakõne leviku tõkestamine” või “demokraatia edendamine”.
Nad teavad, kuidas surmata ajakirjanikku ilma inimest füüsiliselt mõrvamata. Me nimetame seda tühistamiskultuuriks. Tegelikult on see aga surmaotsus.
Lara Logan
Ärge laske end petta, teadke, et sõnad on olulised. Meedia teeb lakkamatult koostööd valitsusasutuste ja agentuuridega, et tsenseerida ja kujundada informatsiooniruumi lahinguvälja teatud tegevuste õigustamiseks. Näiteks kui Ameerika Ühendriikide president ähvardab vaktsineerimata inimesi, öeldes, et meie kannatus on katkemas, ja süüdistab neid kogukondade ohustamises, siis on tema sõnad mõeldud vihkamise, tsensuuri ja hirmutamise õigustamiseks.
Ja kui asepresident võrdleb 6. jaanuaril toimunut 11. septembril toimunuga ning Pearl Harbori rünnakuga, siis on tema eesmärk vaigistada opositsiooni ja legitimeerida õigussüsteemi muutmist relvaks kodanike vastu.
Olime ka praegu tunnistajaks järjekordsele kujundusoperatsioonile, et mõjutada 2024. aasta presidendivalimiste tulemust, seekord vale väitega, et kui üks pool võidab, siis tähendab see demokraatia lõppu. See vale on välja mõeldud selleks, et tagada konkreetne tulemus ja saboteerida taas kord sõnavabadust. Ameerika maksumaksjate raske tööga teenitud raha jagavad laiali USAID-i Üleminekualgatuste Büroo või välisministeeriumi Demokraatia, Inimõiguste ja Tööjõu Büroo alluvuses tegutsevad töövõtjad.
Poliitilistest komissaridest mittetulundusühingud on osaks tohutust tsensuurivõrgustikust, mis hõlmab ka valitsusasutusi… need on institutsioonid, mis kasutavad pettust, et rüütada oma tegevust üllate võltseesmärkidega, sh näiteks “vale- või desinformatsiooni või vihakõne leviku tõkestamine” või “demokraatia edendamine”.
Lara Logan
Need töövõtjad, kellest paljud on ideoloogilised fanaatikud ja kes ei ole isegi USA valitsuse ametnikud, teenivad sageli üle veerand miljoni dollari aastas ja on väljaspool teie ja selliste komisjonide käeulatust, härra senaator (senaator Ron Johnson ja tema komitee). Nad jagavad maksumaksja dollareid programmidele, mida kujundavad poliitiliselt tugevalt kallutatud valitsusvälised organisatsioonid, kes varjuvad selliste terminite taha nagu näiteks religioonidevaheline dialoog, kuigi tegelikult rahastavad nad islamiterroriste koolitavaid moslemikoole, nagu juhtus Malaisias.
Teine näide on selline organisatsioon nagu Humanists International. Nende kaudu rahastab USA välisministeerium ateismi aktiivse propageerimise võrgustikku Nepalis. Selle organisatsiooni eesmärk ei ole üksnes religiooni ründamine ja välispoliitikaga manipuleerimine. See on rünnak sõnavabaduse, usu ja Jumala vastu. Kuigi propaganda ja tsensuur ei ole iseenesest midagi uut, võimaldab tänapäevane infotehnoloogia seninägematu võimu koondumist käputäie isikute kätte.
Ettevõtetel nagu Facebook, Instagram ja Google on sisuliselt riigi poolt sanktsioneeritud monopoolne võim infovoogude üle, mis määrab ära, mida miljardid inimesed maailmas näevad ja kuulevad ning milline info jõuab nende maailmapilti vormima. Kujutage ette, mida oleks nende vahenditega suutnud teha Lenin, Stalin, Mao või Hitler.
Ameerika Ühendriikide asutajad teadsid väga hästi, mida nad tegid, rajades USA riigikorralduse algupäraseks alustalaks sõnavabaduse. Nad mõistsid suurepäraselt, et ilma sõnavabaduseta kaob ühiskonnast ka vabadus ise.
Ameerika Ühendriikide asutajad teadsid väga hästi, mida nad tegid, rajades USA riigikorralduse algupäraseks alustalaks sõnavabaduse. Nad mõistsid suurepäraselt, et ilma sõnavabaduseta kaob ühiskonnast ka vabadus ise.
Lara Logan
Vaadates, kuhu me tänaseks oleme jõudnud, meenuvad mulle Briti välisministri Sir Edward Gray sõnad 1914. aastal esimese maailmasõja alguses, kus ta nentis: “Valgus terves Euroopas on täna kustumas… me ei näe selle taas süttimist oma eluajal.” Täna oleme tunnistajaks, kuidas vabaduse leek on kustumas mitte üksnes Ühendriikides, vaid kogu maailmas… selle elavana hoidmine on aga kohustus, mis lasub meie kõigi õlul.
Adrian Bachmanni kommentaar:
“Vabale mehele on omane karta orjust rohkem kui surma. “
Sedasi resümeeris Platon 2400 aasta eest inimtüübi, kelle osakaalust populatsiooni tervikus sõltub lõppastmes see, kas ühiskond on rajatud personaalsust kinkivale vaimsele algele (mille keskmes on vabadus kui personaalsust omava olendi defineeriv karakteristik) või sotsiobioloogilisele tribalismile, kus “tõde on võimulolijate suva”.
Olemuslikult ei erine tribalistlikule alluvusprintsiibile rajatud ühiskond hundikarjast, kus tähendust kandva sõna asemel käibib võimul oleva isendi tahet väljendav häälitsus (“maskid näkku”, “vaktsiin kerre”, “slava Ukraina”, “süsinikukvoot on täitmiseks” jms), mille suhtes ülejäänud karja liikmed peavad tegema karjast heitmise või surnuks puremise hirmus pidevalt teadlikke kapituleerumise akte, koormates sedasi oma alateadvust enesepõlguse üha talumatuma koormaga. Selline näeb välja totaalse hirmu, paranoia ja ligimesekartuse ühiskond.
Olemuslikult ei erine tribalistlikule alluvusprintsiibile rajatud ühiskond hundikarjast, kus tähendust kandva sõna asemel käibib võimul oleva isendi tahet väljendav häälitsus (“maskid näkku”, “vaktsiin kerre”, “slava Ukraina”, “süsinikukvoot on täitmiseks” jms), mille suhtes ülejäänud karja liikmed peavad tegema karjast heitmise või surnuks puremise hirmus pidevalt teadlikke kapituleerumise akte.
Adrian Bachmann
Fundamentaalselt türanlikule ühiskonnale on omane tõe tõukamine eksistentsi keskse mõiste positsioonilt esmalt kollektiivse teadvuse äärealadele ning seejärel pagendamine semantilisest süsteemist sootuks. Täiuslikult türanlik ühiskond on seega mitte ilmtingimata selline, kus vabaduse puudumist tuletatakse meelde vägivallainstrumentide eksponeerimisega, vaid milles türannia on tajutav tõelist tähendust kandvate sõnade asendamisega võimulolijate meelevallast antud ning pidevalt muutuvate ideoloogiliste loosungitega. Selline on ühiskond, mis ei ole vaba mehe jaoks elamisväärne. Selline on ühiskond, mille vastu seismine on iga vaba ja vabadust hindava inimese võõrandamatu õigus… ja kohustus.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: