Noored, kes on sündinud vahemikus 1995-2006, eelistavad televisiooni ja voogedastusteenuste asemel tarbida sotsiaalmeedia sisuloojate poolt jagatavaid videoid, sundides Hollywoodi ning voogedastusteenuste pakkujaid oma tegevust ümber mõtestama, selgus konsutatsioonifirma Deloitte uusimast iga-aastasest digitaalmeedia trendide ülevaatest.
Deloitte leidis oma küsitluses, et 56% Z-põlvkonnast (sündinud vahemikus 1995-2006) ning 43% Y-põlvkonnast (sündinud vahemikus 1983-1994) tajuvad sotsiaalmeediasisu enda jaoks “olulisemana kui traditsioonilisi telesaateid ja filme” ja ligikaudu pooled tunnevad tugevamat isiklikku sidet sotsiaalmeedia sisuloojate kui telestaaride või näitlejatega. Ühtlasi usaldavad nooremad tarbijad sisuloojaid rohkem, mis tähendab, et nende kaudu edastatud reklaami saadab suurem edu.
“Traditsiooniline meedia ja sotsiaalmeedia võistlevad tänapäeval inimeste tähelepanu ja aja pärast. Noored kulutavad küll jätkuvalt aega mõlemat sorti teenuseid tarbides, kuid sotsiaalmeedia platvormidel viibivad nad rohkem kui traditsioonilistel platvormidel. Ning sotsiaalmeedias nendeni jõudvad reklaamid ja tootesoovitused omavad noorte tarbimiskäitumise kujundamisel suuremat mõju, sest need tunduvad noorte jaoks usaldusväärsemad,” selgitas Deloitte’i asepresident China Widener.
Deloitte leidis oma küsitluses, et 56% Z-põlvkonnast (sündinud vahemikus 1995-2006) ning 43% Y-põlvkonnast (sündinud vahemikus 1983-1994) tajuvad sotsiaalmeediasisu enda jaoks “olulisemana kui traditsioonilisi telesaateid ja filme” ja ligikaudu pooled tunnevad tugevamat isiklikku sidet sotsiaalmeedia sisuloojate kui telestaaride või näitlejatega.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et sisuloojad paiskavad oma sisu sotsiaalmeediasse igapäevaselt ning tehisintellektipõhised algoritmid suunavad selle sobiva sihtgrupi uudisvoogu. Samal ajal tuleb voogedastusteenuste pakkujate soovitusalgoritmidel hakkama saada oluliselt väiksema valiku sisuga ning see võib tekitada raskusi kasutajate tähelepanu endal hoidmisel.
“Traditsioonilise ja voogedastusmeedia ees täna avanev väljakutse seisneb selles, kuidas järgida sotsiaalmeedia eeskuju tehisintellekti rakendamisel kasutajakogemuse isikupärastamiseks. Sellele nüansile tuleks pöörata laiemat tähelepanu,” sõnas Widener.
Ühtlasi märkisid Deloitte’i küsitluses osalenud, et nad ei ole rahul tasuliste voogedastusteenuste poolt pakutava kvaliteediga, peaaegu pooled hindasid need teenused liiga kalliks ning 41% leidsid, et voogedastusteenuste poolt pakutav sisu ei ole oma hinda väärt. Selle asemel kasutavad noored üha enam tasuta, reklaami rahastusel toimivaid voogedastusteenuseid.
“Inimesed on frustreeritud hinnatõusudest ja küsitava tasemega väärtusest ning pöörduvad tasuta, reklaami toel pakutavate teenuste poole. Kui seda frustratsiooni ei leevendata ning ettevõtted ei suuda probleemi lahendada, siis sunnib reaalsus ettevõtteid oma tegevuse jätkamiseks teistsugust ärimudelit otsima,” hoiatas Widener.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuna massimeedia funktsiooniks on alati olnud tagasihoidliku või puuduva kriitilise mõtlemisega masside kollektiivse teadvuse vormimine massimeediat kontrollivale võimule sobivas suunas, muutub mõistetavaks, miks kontroll sotsiaalmeediaplatvormide omanikeringi ja sisu üle on muutunud aasta-aastalt üha aktuaalsemaks kogu läänemaailmas.
Kuna massimeedia funktsiooniks on alati olnud tagasihoidliku või puuduva kriitilise mõtlemisega masside kollektiivse teadvuse vormimine massimeediat kontrollivale võimule sobivas suunas, muutub mõistetavaks, miks kontroll sotsiaalmeediaplatvormide omanikeringi ja sisu üle on muutunud aasta-aastalt üha aktuaalsemaks kogu läänemaailmas.
Adrian Bachmann
Küsimus seisneb ultimatiivselt selles, kellel on luba masside arusaamist (või pigem arusaamatust) maailmast vormida. Kindlasti ei ole lääneriikide eriteenistuste ja tsensorite huvides, et nende poolt kontrollitud inforuumi satuks liiga palju informatsiooni ning maailma mõtestamise viise, mille algallikas ja/või omanik asub väljapool nende mõjusfääri (mis seletab muuhulgas TikToki Ühendriikide segmendi sunniviisilist eksproprieerimist Hiina omanikeringi käest).
Elanikkonna osa, kelle maailmapilti vormitakse nn “klassikaliste” propaganda meediumite nagu televisiooni, filmide, raadio ning ajalehtede abil, on nüüdseks püsivas languses, mistõttu on loogiline, et järgnevatel aastatel on oodata algselt sisuloomet radikaalselt demokratiseerunud sotsiaalmeediaülese kontrolli rangemaks muutumist.
Põhjalikum käsitlus, kuidas massimeedia abil elanikkonna maailmapilti on ajalooliselt vormitud ning mis meetoditega “vaba meedia” illusiooni üleval hoitakse, on kuulatav ja loetav käesoleva loo lõpus toodud kolmeosalises uurimuses.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: