Esseni linnapea Thomas Kufen hoiatab, et peaaegu kõik Saksamaa linnad on tänaseks jõudnud pankroti äärele. Saksa linnaeelarvete kogupuudujääk ulatus 2025. aastal rekordilise 30 miljardi euroni, ületades 2024. aastal kogunenud koguvõlgnevust 6 miljardi euro võrra.
Ainuüksi Nordrhein-Westfaleni liidumaal suutsid 396 linnast ja omavalitsusüksusest vaid 10 esitada tasakaalustatud eelarve, kusjuures Saksamaa suurima liidumaa murettekitav olukord peegeldab seisu tervel Saksamaal, märkis Esseni Kristlik-Demokraatliku Liidu liikmest linnapea.
Kufen sõnas ajalehele Bild antud intervjuus, et Saksa linnade eelarvekriis on universaalne, mõjutades omavalitsusi tervel Saksamaal sõltumata nende asukohast: „Olukorra teeb uudseks asjaolu, et kõik linnad on sattunud finantskitsikusse.”
Esseni linnapea hoiatas, et „eelarved tuleb nüüdsest kõikjal külmutada,” sealhulgas ka paljudes Saksa linnades, mida varem on tajutud jõukatena, ning rõhutas vajadust riikliku arutelu järele taskukohasuse teemal: „Peame arutama, mida me saame ette võtta, et meie heaoluriik ei muutuks ise sotsiaalabi vajajaks. Täpsemalt tähendab see välja selgitamist, mida me soovime endale lubada ja mida meil on veel võimalik endale lubada.”
Linnapea märkis siiski, et linnad ei saa olulisi eelarveotsuseid ise teha, kuna neid saab langetada ainult föderaalvalitsus.
Kufen illustreeris kriisi ligi 600 000 elanikuga Esseni näitel, mis oli kavandanud 2025. aastaks tasakaalustatud eelarve. „Kuid 1,7 miljoni euro suuruse kerge kasvu asemel haigutab linna eelarves praegu 123 miljoni euro suurune puudujääk,” hindas ta olukorda.
Saksa linnade endeemilise eelarvepuudujäägi peamised põhjused peituvad pagulaste majutamise ja integreerimisega seotud kuludes. Sisserändajad, keda reklaamiti lahendusena Saksamaa eelarve- ja pensionikriisile, on muutunud riigile netosissetuleku allika asemel tohutuks rahaliseks koormaks, minnes ühiskonda lõimimise, eluasemete ja hüvitiste näol maksma vähemalt 50 miljardit eurot aastas.
Saksa linnade endeemilise eelarvepuudujäägi peamised põhjused peituvad pagulaste majutamise ja integreerimisega seotud kuludes. Sisserändajad, keda reklaamiti lahendusena Saksamaa eelarve- ja pensionikriisile, on muutunud riigile netosissetuleku allika asemel tohutuks rahaliseks koormaks, minnes ühiskonda lõimimise, eluasemete ja hüvitiste näol maksma vähemalt 50 miljardit eurot aastas.
Paraku kaasneb massilise sisserändega palju täiendavaid varjatud väljaminekuid, sealhulgas eluasemehindade tõus, kasvavad tervishoiukulud, üha arvukama välisüliõpilaste hulga hariduskulud ning tohutu hulga välismaalaste majutamine Saksa vanglates ning psühhiaatriakliinikutes. Immigratsiooni poolt tingitud järsult kasvavad kulud, mis kasvatavad ühtlasi linnade toimimise tagamiseks vajalikku võlakoormat, kehtivad tänaseks kõikides Saksamaa suurlinnades, sh Berliinis, samamoodi nagu Essenis. Sealjuures on mitmed uuringud näidanud, et sisserände kogukulud on Saksamaale läinud maksma juba triljoneid eurosid ning juhul kui migrantide arv lähiajal ei vähene, võivad nende ülalpidamise ja assimileerimise kogukulud ulatuda 20 triljoni euroni.
Kufen toob oma linna finantskoorma allikatena esile hariduse ja sotsiaalvaldkonna, kus välismaalased moodustavad olulise osa kuluridadest. Näiteks näitab Esseni ametlik statistika, et Essenis õpib tänase seisuga 22 730 algkooliõpilast, kellest ligikaudu 5565 on klassifitseeritud „mitte-sakslastena”, moodustades umbes 24,5 protsenti linna algkooliõpilastest. Kui kaasata ka „immigratsioonitaustaga” inimesed, tõuseb näitaja 35 protsendini. Nagu kogu Saksamaal, on mitte-saksa õpilaste hulk ka Essenis eelarvele survet avaldanud peamiselt seetõttu, et sisserändajatest õpilased vajavad täiendavaid integratsioonikursuseid ning nende haridusliku mahajäämuse kompenseerimist, mis tähendab suuremaid kulusid õpilase kohta.
Mitmed uuringud on näidanud, et sisserände kogukulud on Saksamaale läinud maksma juba triljoneid eurosid ning juhul kui migrantide arv lähiajal ei vähene, võivad nende ülalpidamise ja assimileerimise kogukulud ulatuda 20 triljoni euroni.
Tänaseks on ligikaudu 63 protsenti kõigist sotsiaalabi saajatest Saksamaal kas välismaalased või välismaalase taustaga, hoolimata asjaolust, et üldelanikkonnast moodustavad sisserändajad jätkuvalt palju väiksema osa. Esseni puhul lisandub otseselt pagulastega kaasnevale finantskoormusele ka avaliku sektori tööjõukulude tõus, mistõttu kehtestas Kufen linnas „piiratud eelarvehalduse”. Nimetatud meede tähendab, et linn maksab põhimõtteliselt välja ainult seadusega nõutavaid summasid, sh sotsiaalabi ja palgad. Kõigi muude üle 5000 euro suuruste kulutuste puhul „on vaja rahandusministri eraldi luba”.
Linnapea selgitas, et valitsuse ulatuslikust linnade doteerimiseks mõeldud võlapaketist saab Essen järgmise 12 aasta jooksul enda kasutusse 335 miljonit eurot, mis teeb „ainult 28 miljonit eurot aastas”. Kufeni väitel sellest ei piisa, kuna paketi raames jagatavad ressursid on määratud peamiselt ehitusprojektide rahastamiseks. Essenis jätkuks sellest „hea õnne korral kahe ja poole kooli ehitamiseks”, märkis Kufen, lisades, et „kulud on plahvatuslikult kasvanud, eriti ehituse valdkonnas”.
Tänaseks on ligikaudu 63 protsenti kõigist sotsiaalabi saajatest Saksamaal kas välismaalased või välismaalase taustaga, hoolimata asjaolust, et üldelanikkonnast moodustavad sisserändajad jätkuvalt palju väiksema osa.
Kufen rõhutas, et ta ei soovi jätta „tänamatu” inimese muljet: „Me võtame raha hea meelega vastu. Aga kui keegi arvab, et Berliin või Düsseldorf lahendavad kõik meie probleemid, siis võin öelda vaid üht: see aitab probleeme leevendada, kuid meil on veel palju raskusi.”
Linnapea tõi välja, et linnad vajavad tegelikult „mitte ainult raha investeeringute jaoks, vaid lihtsalt vähem bürokraatiat, lihtsamaid toetusi, vähem nõudeid, mis võimaldaks väikese rahasummaga rohkem ära teha”.
Samuti hoiatas Kufen, et riigi suutmatus funktsioneerida ohustab demokraatiat ennast: „Sest just selle järgi saavad kodanikud aru, kas riik toimib. Kas ma saan lasteaiakoha või kas tänavavalgustus süttib öösel. Kui seda kõike ei suudeta enam tagada, siis jääb maksumaksjatele mulje, et poliitikud ei tee oma tööd korralikult. Ning see on ohtlik trend kogu ühiskonna jaoks.”
Finantsprobleemide kuhjumine ei ole Saksamaal enam üksnes omavalitsuse probleemiks. Andmed näitavad, et ka Esseni elanikud võtavad üha enam eraisikute laene viimastel kuudel üha kasvanud üüri, elektri ja toiduainete hinnatõusu tõttu. Ka inimeste arv, kes on võtnud rohkem laenu, kui suudavad tagasi maksta, on Saksamaal kuue aasta jooksul esimest korda kasvanud, ulatudes nüüdsest 5,7 miljoni „ülemäära võlgades” olevana määratletud isikuni. Töötuse kasvu tõttu on oodata sellegi negatiivse suundumuse süvenemist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Juhul kui Eesseni linnapea poolt tsiteeritud näitajad on õiged, on Saksamaa jõudnud tänaseks punkti, kus Saksa põliselanike maksudest läheb suurem osa võõramaalastest sisserändajate sotsiaalmajanduslike nõudmiste rahuldamiseks kui põliselanike enda sotsiaaltoetuste peale.
Veelgi enam… Saksamaa ühe tunnustatuima majandusteadlase professor Bendt Raffelhüscheni uuringu kohaselt oli immigrantide ülalpidamine, assimileerimine ning sisserändajate poolt põhjustatud kahjude korvamine 2024. aastaks läinud sakslastele maksma kokku 5800 miljardit eurot. Konteksti loomiseks: tegemist on summaga, mis on ligikaudu võrdne Saksamaa 100 aasta kaitse-eelarvega, kui võtta arvesse riigi pikaaegsete iga-aastaste militaarkulutuste taset enne Ukraina sõja algust.
Veelgi enam… Saksamaa ühe tunnustatuima majandusteadlase professor Bendt Raffelhüscheni uuringu kohaselt oli immigrantide ülalpidamine, assimileerimine ning sisserändajate poolt põhjustatud kahjude korvamine 2024. aastaks läinud sakslastele maksma kokku 5800 miljardit eurot. Konteksti loomiseks: tegemist on summaga, mis on ligikaudu võrdne Saksamaa 100 aasta kaitse-eelarvega, kui võtta arvesse riigi pikaaegsete iga-aastaste militaarkulutuste taset enne Ukraina sõja algust.
Adrian Bachmann
Riik, mis kulutab enamuse oma maksurahast üha kasvava võõramaalastest immigrantide populatsiooni ülalpidamiseks, on määratud aga paratamatult kas kokkuvarisemise või revolutsiooni teele. Kumma stsenaariumiga saab Saksamaa puhul tegemist olema, sõltub ilmselt peamiselt sellest, kas ja kui, siis millal lubatakse sakslastel oma frustratsiooni rahumeelsetel ja ausatel valimistel poliitilise tahtena avaldada.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: