Rollo Tommassi
Ameerika ühiskonnakriitik Rollo Tommassi arutleb, miks ja kuidas hierarhilisuse asendumine kollektivismiga on Lääne feminiseerumise loogiline resultaat.
Vaadates, kuidas mehed ja naised ühiskondi üles ehitavad, võime märgata ühte fundamentaalset erinevust. Nimelt loovad mehed tavaliselt hierarhilisi ülevalt-alla struktuure, mis tuginevad selgelt määratletud käsuliinidele.
Kõige arhetüüpsemaks maskuliinse hierarhilise organisatsiooni kehastuseks on sõjavägi, milles käsklused liiguvad admiralilt kaptenile, seejärel leitnandile ja nii edasi, kuni jõuavad lõpuks reameheni. Samamoodi on meeste poolt loodud ja juhitud suurettevõtete ametid jaotatud hierarhiliselt tegevjuhist koristajani. Kõige üldisemas plaanis toimib kogu meeste juhitav ühiskond samal põhimõttel.
Mehed loovad tavaliselt hierarhilisi ülevalt-alla struktuure, mis tuginevad selgelt määratletud käsuliinidele. … Naiste poolt kontrollitud ühiskonnad lähtuvad alati kollektivismist seetõttu, et kollektivism kaitseb neid kui haavatavamat sugupoolt.
Rollo Tommassi
Naiste poolt loodud organisatoorsed struktuurid on seevastu tavaliselt mitte vertikaalselt hierarhilised, vaid n-ö “ringikujulised”. Naiste vaatenurgast paistab võrdsus eriliselt hinnalise põhimõttena ning naiste poolt kontrollitud ühiskonnad lähtuvad alati kollektivismist seetõttu, et kollektivism kaitseb neid kui haavatavamat sugupoolt.
Meeste ja naiste erinevusi ühiskonna kujundamisel võib võrrelda küttide ja korilaste elukorraldusega. Küttide igapäevaelus on tähtis, et igal mehel oleks oma koht ja positsioon tervikus ning rollid oleksid efektiivselt jaotatud. Seejuures võivad mehed arutleda näiteks sedasi, et Joe on parem kütt kui Dave, aga Dave on osavam liha säilitamises ning Mike hoolitseb kõige paremini selle eest, kuidas kütitud liha koju viia. Meeste suhetes kujuneb välja hierarhia lähtuvalt sellest, kelle töö on auväärsem ja tähtsam, mis lõppkokkuvõttes taandub küsimusele, kes hõimule kõige rohkem kasu toob.
Naised seevastu on korilased. Nemad on haavatavamad ja hoolitsevamad, sest neil on vaja lapsi kanda ja järelkasvu eest hoolitseda. Inimlapsed on haprad ja ma olen arvamusel, et inimene on looduse kroon just tänu sellisele reproduktiivstrateegiale, kus me investeerime tugevalt laste kaitsmisse ja piltlikult öeldes hoiame “kõiki mune ühes korvis”. See tähendab, et kõik meie panused on suunatud ühe või kahe või mõnel juhul ka kaheksa konkreetse lapse üles kasvatamisele. Inimeste järglased ei ole nagu varsad, kes suudavad pool tundi kuni tund pärast sündimist omal jalgel ohu eest põgeneda.
Naiste jõud ja kaitse sõltuvad mitte niivõrd individuaalsest võimekusest, vaid grupist ja selle arvukusest, mistõttu ongi naistel evolutsiooniliselt välja kujunenud kollektivistlik mõtlemine. Naised püsivad grupis koos ning nende rajatud struktuurid lähtuvad alati distributismi ehk millegi jagamise põhimõttest. Sama mõtteviis kandub paratamatult edasi ka naiste poliitilistesse eelistustesse.
Rollo Tommassi
Seetõttu ongi naised loomuomaselt haavatavamad ja vajavad ka tänapäeval, nagu minevikuski, mehi kaitse, toidu ja vanemliku panuse jaoks, mis kõik on meeste puhul beeta-omadused. Ühtlasi sõltuvad naiste jõud ja kaitse mitte niivõrd individuaalsest võimekusest, vaid grupist ja selle arvukusest, mistõttu ongi naistel evolutsiooniliselt välja kujunenud kollektivistlik mõtlemine. Naised püsivad grupis koos ning nende rajatud struktuurid lähtuvad alati distributismi ehk millegi jagamise põhimõttest. Sama mõtteviis kandub paratamatult edasi ka naiste poliitilistesse eelistustesse.
Pärast seksuaalrevolutsiooni ja rasestumisvastase tableti kättesaadavaks tegemist on naised omandanud ühiskonnas üha rohkem võimu. Viimase 60 aasta jooksul on rohkem naisi omandanud kõrghariduse, osalenud tööturul ning täitnud ühiskonnas, sh poliitikas, religioonis ja igas muus ühiskonna aspektis, mõjukaid positsioone kui kunagi varem ajaloos.
Lähtudes üleskutsest kehastuda selleks ühiskondlikuks muutuseks, mida sa soovid maailmas näha, muutub mõistetavaks ütelus, et naised on tänapäeval saanud meesteks, kellega nad sooviksid abielluda.
Rollo Tommassi
Egalitaarsus ehk kõigi võrdsus, mis naiste jaoks tundub turvaline valik, tähendab ühiskondlikul tasemel, et kõik on võrdselt kuskil 55-ndal kohal. Ning abielu võrdse partnerlusena käsitlemine tähendab, et nüüd maksab igaüks kohtamise eest ise või pakub naine, et tema maksab kõige eest. Enne seksuaalrevolutsiooni ei olnud kohtamise eest maksmine üldse mingi küsimus.
Gloria Steinem viis massidesse (Austraalia kirjaniku Irina Dunni) loosungi, mille kohaselt vajab naine meest sama palju nagu kala jalgratast. Tegelikult vajavad naised mehi ka tänapäeval, kuid oleme mõningate asjadega ühiskonnas juba niivõrd harjunud, et peame neid normaalsuse osaks.
Üks asi, millega me tänaseks harjunud oleme, on nn tasapinnaline “ringikujuline” ühiskond, ja üks nähtus, mis kaasneb ringikujulise ühiskonnaga, on kõigile ühiskonna liikmetele nn “osalusauhindade” jagamine.
Rollo Tommassi
Üks asi, millega me tänaseks harjunud oleme, on nn tasapinnaline “ringikujuline” ühiskond, ja üks nähtus, mis kaasneb ringikujulise ühiskonnaga, on kõigile ühiskonna liikmetele nn “osalusauhindade” jagamine. Kui keegi ütleb, et “Tänapäeva lapsed ei ole üldse võistleja loomuga ning me anname igaühele osalusauhinnad,” siis lähtub ta otseselt naiselikust egalitaarsuse printsiibist.
Ainus põhjus, miks me Ameerika Ühendriikides demokraatlike sotsialistide erakonda tolereerime, ongi asjaolu, et me oleme naised poliitilise võimu juurde lasknud ja naiste esmane instinkt on ajada asju egalitaarselt ja kollektiivselt. Ei leidu ühtegi naiselikumat ühiskonna organiseerimise viisi kui sotsialism, kommunism, kollektivism ja egalitarism ning kõige kindlam teoreetiline põhjendus leitakse sellisele lähenemisele valgustusajast pärineva inimese kui puhta lehe (tabula rasa) käsitlusest. Sest kui kõik sünnivad võrdse potentsiaaliga ja geenid ei määra midagi, siis kõlab egalitarism loogiliselt. Kuid diskussioon pärilikkuse ja kasvatuse rolli üle on juba ammu lahendatud ja kindlaks tehtud, et pärilikkus on siinkohal selgesti dominant. Kust me seda teame? Vaadake käitumisgeneetika nelja seadust. Me oleme inimese genoomi lahti muukinud.
Ei leidu ühtegi naiselikumat ühiskonna organiseerimise viisi kui sotsialism, kommunism, kollektivism ja egalitarism ning kõige kindlam teoreetiline põhjendus leitakse sellisele lähenemisele valgustusajast pärineva inimese kui puhta lehe (tabula rasa) käsitlusest.
Rollo Tommassi
Sain hiljuti kõvasti naerda ühe video üle, kus väideti algandmeid ülepaisutatult tõlgendades, et 80% meestest on naiste jaoks eemaletõukavad ning et vaid 20% meestest hinnati naiste jaoks atraktiivseteks, kui tegelikult võis algandmetest välja lugeda, et 80% meestest ei ole naiste jaoks ligitõmbavad ja ülejäänud 20% võivad sobida, ent üksnes eeldusel, et neil esineb ka muid soodsaid omadusi. Reaalselt kuuluvad vaid 4,5% meestest sellisesse kategooriasse, kellega naised on valmis ise aktiivselt suhteid algatama. Steve Stewart Williamsi ülevaadet, mida mainitud videos niivõrd valesti tõlgendati, saate lugeda siin.
Kuid egalitaarsuse juurde tagasi tulles võime pidevalt täheldada, et kui mehed kogunevad mõnel avatud väitlusel, siis põrkuvad omavahel alati meeste hierarhiline ja naiste “ümarlaua” egalitaarne maailmavaade. Probleem seisneb siinjuures selles, et reaalne maailm kaldub hierarhilisusele.
Võime pidevalt täheldada, et kui mehed kogunevad mõnel avatud väitlusel, siis põrkuvad omavahel alati meeste hierarhiline ja naiste “ümarlaua” egalitaarne maailmavaade.
Rollo Tommassi
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!