Poola keskpanga juhtkond on otsustanud suurendada kulla osakaalu riigi ametlikes reservvarades 20 protsendini, teatas Poola keskpanga juht Adam Glapinski veebruaris toimunud pressikonverentsil.
“Kulla 20-protsendiline osakaal strateegilistes reservides on iseloomulik kõige rikkamatele, turvalisematele ja usaldusväärsematele riikidele,” lisas Poola keskpanga juht, selgitades, et otsus nõuab Poola keskpangalt oma kullareservide suurendamist.
Glapinski sõnul on kullareservid oluline tegur selles, kuidas nii reitinguagentuurid kui ka kaubanduspartnerid hindavad Poola majanduse stabiilsust.
“Kulla olemasolu garanteerib selle, et me oleme jätkuvalt maksevõimelised ja usaldusväärsed ka kõige keerulisemates poliitilistes ja sõjalistes situatsioonides ning jääme selleks ka edaspidi. Igaüks, kes meiega kaupleb, investeerib või ostab meilt, on täiesti kindel ja võib eeldada, et iga tema tehing on tagatud,” selgitas Glapinski.
Kulla olemasolu garanteerib selle, et me oleme jätkuvalt maksevõimelised ja usaldusväärsed ka kõige keerulisemates poliitilistes ja sõjalistes situatsioonides.
Adam Glapinski , Poola keskpanga president
Kolmandik Poola keskpanga reservidest asub füüsiliselt Poolas, teine kolmandik on deponeeritud Föderaalreservis New Yorgis ja viimane kolmandik Inglismaa keskpangas Londonis. See kolmepoolne jagunemine jätkub ka kullaostude jätkudes.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Poola keskpanga otsus suurendada oma monetaarkulla varusid keset kiiresti eskaleeruvaid militaar- ja geopoliitilisi pingeid on rahanduspoliitiliselt enesestmõistetav samm, millele pole rangelt võttes alternatiive olukorras, kus kogu maailmamajanduse aluseks olev, aastasadu Lääneriikide poolt domineeritud rahandussüsteem on jõudmas murdepunktini, kus Lääneriikide valuutade globaalne ostujõud pole esmakordselt enam enesestmõistetav konstant maailmamajanduse alustalana.
Ultimatiivselt kehtib sõdade perioodil vaid üks kindel vääring nii sõjakeerisesse sattunud riikide siseselt kui riikidevahelistes arveldustes ning selleks on füüsiline kuld (vähemal määral ka hõbe). See on tõsiasi, mis pole aastatuhandete jooksul muutunud, kuna sõjaajal ei ole riikide maksustamisvõimekus ning lisaväärtuse genereerimise võime, mis annab nende virtuaalrahale (olgu need siis esindatud digitaalsel kujul või pabervekslitena) ostujõu, enam garanteeritud.
Ultimatiivselt kehtib sõdade perioodil vaid üks kindel vääring nii sõjakeerisesse sattunud riikide siseselt kui riikidevahelistes arveldustes ning selleks on füüsiline kuld (vähemal määral ka hõbe).
Adrian Bachmann
Kullavarudesse puutuvalt on veel üks huvitav tähelepanek. Kui soovida teada, millisel määral mingi riik on reaalselt suveräänne, siis tasub muuhulgas alati hoida silm peal ka sellel, kus riik hoiustab oma kullareserve. Kui kogu riigi majanduse turvatalaks olevate keskpanga reservide kõige kindlam osa on hoiustatud mingisuguses välisriigis, siis suure tõenäosusega ei ole tegemist riigiga, mis omab reaalset suveräänsust, olles sõltuvuses nendest riikidest, mis füüsiliselt kontrollivad selle monetaarkulla reserve. Antud juhul siis USA ning Ühendkuningriik, mille varasalvedes on tegelikkuses hoiustatud enamiku Euroopa riikide keskpankade kullareservid.
Kui kogu riigi majanduse turvatalaks olevate keskpanga reservide kõige kindlam osa on hoiustatud mingisuguses välisriigis, siis suure tõenäosusega ei ole tegemist riigiga, mis omab reaalset suveräänsust, olles sõltuvuses nendest riikidest, mis füüsiliselt kontrollivad selle monetaarkulla reserve.
Adrian Bachmann
Täiendavaks küsimuseks on ka see, kas riik, mis ise oma füüsilist kulda ei valda, on ikka selle tegelik de facto omanik, kuna de jure lepingud kirjutatakse võimuvahekordade ja poliitiliste lojaalsuste ümber formeerudes ümber, nagu neid poleks olnudki. Võib olla üsna kindel, et niipea kui mõnes USA hegemoonia alla kuuluvas riigis peaks toimuma võimuvahetus, mis viib riigi välja USA mõjusfäärist, on suur tõenäosus, et Washington rekvireerib Föderaalreservi New Yorgi harukontoris asuvad riigi kullavarud endale seniks, kuni riigis peaks võimule naasema Washingtoni huvidega kooskõlaliselt toimiv võimustruktuur.
Nagu J. P Morgan tabavalt ütles… kes omab kulda… see kehtestab reeglid.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: