Maailmamajandust ei käita riigid ja suurkorporatsioonid, vaid pereettevõtted

AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus

Pereettevõtted, mis on terve inimkonna ajaloo vältel olnud peamised tööandjad ning ülemaailmse majanduskasvu mootorid, moodustavad kõikidest maailma ettevõtetest ligikaudu 90%.

Kuigi valdav osa pereettevõtetest on bilansimahult väikesed, leidub nende seas ka rahvusvahelisi suurkorporatsioone nagu USA kaubanduskett Walmart või autotootja Ford.

Riikide võrdluses on pereettevõtetel kõige suurem majanduslik roll etendada Indias, kus pereettevõtted annavad lausa 79% hiigelriigi kogutoodangust. Indiale järgnevad Hispaania ja Mehhiko, kus pereettevõtted moodustavad 70% sisemajanduse kogutoodangust, panustades kummaski riigis SKT-sse üle triljoni dollari aastas.

Riikide võrdluses on pereettevõtetel kõige suurem majanduslik roll etendada Indias, kus pereettevõtted annavad lausa 79% hiigelriigi kogutoodangust.

Ameerika Ühendriikides leidub hinnanguliselt 32,4 miljonit pereettevõtet, mis annavad kokku 14,5 triljoni dollari väärtuses sisemajanduse kogutoodangut (s.o umbes 55% kogu USA kogutoodangust). Suurimad neist ettevõtetest on kaubanduskett Walmart, kindlustuse, raudteetranspordi, energia, tootmise ja kaubandusega tegelev konglomeraat Berkshire Hathaway ning toidutootmise, põllumajanduse, kaubanduse ning finantsteenustega tegelev Cargill.

India suurimaks pereettevõtteks peetakse konglomeraati Reliance Industries, mille tegevusvaldkonnad on laiahaardelised, hõlmates endas energiat, naftat, maagaasi, jaekaubandust, telekommunikatsiooniteenuseid, massimeediat ning tekstiilitööstust. Ambani perekonnale kuuluv 1973. aastal rajatud Reliance Industries on kasvanud maailma suuruselt 10. ettevõtteks ning selle turukapitalisatsiooniks hinnatakse tänase seisuga 204 miljardit dollarit.

Ameerika Ühendriikides leidub hinnanguliselt 32,4 miljonit pereettevõtet, mis annavad kokku 14,5 triljoni dollari väärtuses sisemajanduse kogutoodangut (s.o umbes 55% kogu USA kogutoodangust).

Kui pereettevõtted on suuresti riikide sisemajanduse koguprodukti põhigeneraatoriteks, siis ka märkimisväärne osa maailma varadest on hallatud privaatsete fondihaldurite poolt. Isiklike varahaldurite kontrolli all arvatakse olevat 27% kogu maailma erakapitaliturgudest ning nende poolt hallatavate varade maht küündib hinnanguliselt 6,1 triljoni dollarini.

Siinkohal väärib mainimist fakt, et viimase kümne aasta jooksul on isiklike varahaldurite haldamisel oleva vara väärtus enam kui kahekordistunud. Lõviosa isiklike varahaldurite käes olevatest varadest on paigutatud fondidesse, ent üha populaarsemaks muutub ka investeerimine otse ettevõtetesse, näiteks tehnoloogiavaldkonna idufirmadesse.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Tõsiasi, et pereettevõtted annavad jätkuvalt suurema osa maailmamajandusest ning on majandustegevuse selgrooks enamikes riikides, millel võib sealjuures olla vägagi erinev ajalooline, kultuuriline ja etniline taust, on loogiline ning lähtub inimpsüühikast.

Inimesele on omane töötada maksimaalse pingutusega selles väikeses killukeses planeedist, mida ta võib kõige enam nimetada enda omaks, olles sedasi ebakindlas maailmas maksimaalselt kindel, et keegi tema töövilju ei röövi. Seetõttu pole ettevõtmist, mis oleks rohkem “oma”, kui see, milles ühisosa on tekkinud mitte üksnes vastastikuse majandusliku sõltuvuse, vaid ka vastastikuse moraalse ja emotsionaalse sidususe pinnalt. Nii inimpsüühika kui moraaliseaduste põhiprintsiipidest tulenevalt on eraomand kui selline kui mitte päris sakraalses mõttes püha, siis kindlasti moraalses mõttes puutumatu ja päris kindlasti igasuguse majandusliku heaolu eeltingimuseks.

Paraku elame maailmas, kus viimase saja aasta jooksul on eraomandi puutumatuse ja iseenda töö viljade nautimise õiguse printsiipe vägistatud punktini, kus enamike inimeste sissetulekust rekvireeritakse vägivallamonopoli omava riigivõimu poolt enamus nende poolt loodud rikkusest.

adrian bachmann

Paraku elame maailmas, kus viimase saja aasta jooksul on eraomandi puutumatuse ja iseenda töö viljade nautimise õiguse printsiipe vägistatud punktini, kus enamike inimeste sissetulekust rekvireeritakse vägivallamonopoli omava riigivõimu poolt enamus nende poolt loodud rikkusest ning suunatakse “avalikuks hüveks” maskeerituna riigivõimu kaaperdanud poliitiliste kartellide “insiderite” taskusse, kes ehitavad parimal juhul ülehinnatud avalikku infrastruktuuri ning halvimal juhul saavad kõrgeid palku pelgalt ideoloogilise truuduse eest poliitvõimule, mida avalikult eriliselt innukalt eksponeeritakse.

See on maailm, kus erinevate maksude kaudu rekvireeritakse 50-70% eraettevõtjate tööviljadest riigi poolt, jättes samas ultrarikkad miljardärid maksudest puutumatuks ning tasudes inimestelt ära võetud raha üha enam bürokraatidele, kelle tegevus seisneb inimeste töö üha võimatumaks muutmises.

See on maailm, kus erinevate maksude kaudu rekvireeritakse 50-70% eraettevõtjate tööviljadest riigi poolt, jättes samas ultrarikkad miljardärid maksudest puutumatuks ning tasudes inimestelt ära võetud raha üha enam bürokraatidele, kelle tegevus seisneb inimeste töö üha võimatumaks muutmises.

adrian bachmann

Mida kõrgem maksukoormus, mida suurem riigi osakaal majanduses, seda ebaõiglasem ning vaesem see ühiskond paratamatult on – kui mitte absoluutselt, siis kindlasti oma teoreerilise maksimaalse jõukuse tasemega võrrelduna.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!