fbpx
AudioMajandus & Raha

Maailmamajandus ei ole tänini Covid-19 pandeemia tagajärgedest taastunud

John Rapley

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Suurbritanniat tabas veebruari keskel majanduslangus. Sama juhtus ka Jaapaniga, millele osaks saanud langus oli nii suur, et riik kaotas oma kolmanda koha maailma majanduste pingereas.

Üha enam on maailmamajanduses näha mõningaid kroonilisi nõrkusi, mida me seostame pika COVID-iga. Tundub, et pandeemia jättis globaalsesse majandusse sedavõrd sügavad haavad, mida vaid vähesed majandusteadlased ette nägid.

Maailmamajandus kasvab Maailmapanga prognoosi kohaselt eeldatavasti kolme aastakümne aeglaseimal tasemel.

Juba pandeemia esimestel kuudel arvasid mõned neist vaimustunult, et kui sulgemised tühistatakse, puhkeb peagi uus 1920-te külluseaeg. Keskpangad pumpasid finantssüsteemi entusiastlikult triljoneid dollareid ning valitsused jagasid oma kodanikele triljonite ulatuses toetusi. Kuna inimestel oli suletud majandustes vähe võimalusi, mille peale õhust trükitud raha kulutada, oli mõistlik eeldada, et ühiskondade taasavamisel saabub kulutuste torm ning majandus hakkab kasvama nagu steroididel.

Kuid seda ei juhtunud. Jah, pärast sulgemiste lõppu toimus paratamatu tõus. Kuid 1920ndate aastate kordumist ei olnud tegelikult kunagi tulemas, sest maailm oli vahepealsel sajandil nii palju muutunud. Selle asemel saime 2022. aastal suure tõusu, millele järgnes 2023. aastal tagasipöördumine kümnendi keskmisele tasemele. Veelgi üllatavam on aga asjaolu, et keskmine nivoo näib olevat langenud.

Aeglane majanduskasv võib kujuneda postpandeemilise maailma püsivaks tunnusjooneks.

Jaanuaris avaldas Maailmapank oma ajakohastatud aruande maailmamajanduse väljavaadetest. Selles joonistus sünge pilt majanduskasvu aeglustumisest, tähistades seda, mida aruandes nimetati “armetuks verstapostiks”. Maailmamajandus kasvab Maailmapanga prognoosi kohaselt eeldatavasti kolme aastakümne aeglaseimal tasemel: sel aastal 2,4 protsenti, kuigi järgmisel aastal ehk veidi paremini. Mis puudutab kogu seda kuhugi topitud raha, siis see seisab ikka veel immobiilselt. Investeeringud kasvavad eeldatavasti 3,7 protsenti aastas, mis küünib vaevu pooleni viimase kümnendi keskmisest. Aeglane majanduskasv võib sedasi kujuneda postpandeemilise maailma püsivaks tunnusjooneks.

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul asusid maailma kümnest kõige kehvemini toimivast majandusest kuus eelmisel aastal Euroopas.

Varsti pärast Maailmapanka avaldas oma prognoosi ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) . Kuigi fond oli majanduskasvu suhtes veidi optimistlikumalt meelestatud kui Maailmapank, kordas ka IMF üldjoontes Maailmapanga hinnangut. Põhiprobleem seisneb selles, et maailmamajanduse kolmest suurest mootorist – nimelt Euroopast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest – läheb ainult viimasel nii hästi, kui loodetakse.

Hiina on hädas, kuid Euroopal läheb veelgi halvemini. Väljaspool Ida-Euroopat ei liikunud kontinendi majandus eelmisel aastal pea sammugi edasi ning Euroopa tööstus on majanduslanguses. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul asusid maailma kümnest kõige kehvemini toimivast majandusest kuus eelmisel aastal just Euroopas. Vaid Kanada pakub oma olukorraga Euroopale äraspidist konkurentsi.

Kui majandusele lisatud toodangust lahutada viimasel paaril aastal laenatud raha, siis liiguks ka USA tegelikult tagurpidi.

Ainult USA on arenenud maailmas veidi helgemaks punktiks, kus Maailmapank prognoosib käesoleval aastal 1,6-protsendilist majanduskasvu eelmise aasta 2,5-protsendilise kasvu järel. Kuid isegi selle tulemuse kõrvale tuleb panna tärn, sest USA kasvu on soodustanud tohutu võlakoormuse suurenemine. Kui majandusele lisatud toodangust lahutada viimasel paaril aastal laenatud raha, siis liiguks ka USA tegelikult tagurpidi.

Nende viga, kes kujutasid ette, et ärkame uuesti hooga ellu, oli eeldada, et COVIDi-järgne majandus sarnaneb COVIDi-eelse majandusega, üksnes selle erinevusega, et seal on rohkem raha ringi loksumas. Kuid pandeemia tõi kaasa muutused ülemaailmsetel tööturgudel ja tarneahelates ning selle mõju on olnud inflatsiooniline, eriti Lääneriikide vananevates ühiskondades. Kuigi tohutu võlakoormuse suurenemine hoidis ära majanduse kokkuvarisemise ja varade hinnalanguse, on see samas takistanud ka majanduse taastumist.

Pandeemia tõi kaasa muutused ülemaailmsetel tööturgudel ja tarneahelates ning selle mõju on olnud inflatsiooniline, eriti Lääneriikide vananevates ühiskondades. Kuigi tohutu võlakoormuse suurenemine hoidis ära majanduse kokkuvarisemise ja varade hinnalanguse, on see samas takistanud ka majanduse taastumist.

Kuna Lääne valitsused on oma võlgu keskmiselt veerandi SKT jagu kasvatanud, on enamik neist nüüd kõhkleval seisukohal, kas laenata veel rohkem nende probleemide lahendamisse investeerimiseks, millel nad enne pandeemiat süveneda olid lasknud, olgu selleks siis eluasemepuudus, lagunev infrastruktuur või raskustes tervishoiusüsteemid. Lisaks sellele on suur osa keskpankade poolt finantssüsteemi pumbatud rahast õhutanud üha uusi varamulle, alates ettevõtete võlakirjadest kuni krüptovõlakirjade ja kinnisvarani. Nendest mullidest on tänaseks saanud takistused majanduskasvu taastumisel.

On kõnekas, et see osa maailmamajandusest, mis on end pandeemiast lahti raputanud ja taas täie hooga tööle hakanud, paikneb arengumaades. Kuna arengumaad kogusid pandeemia ajal suhteliselt vähe võlgu, on nii valitsustel kui ka erasektoril uutes tööstusriikides suhteliselt rohkem fiskaalruumi suurelt mõtlemiseks. Üldistatult võib öelda, et kuigi arengumaade vahel on märkimisväärseid erinevusi, läheb neil tervikuna üldiselt üsna hästi, kusjuures Lõuna-Aasia paikneb selle aasta oodatava 5,6-protsendilise kasvuga esikohal ning Sahara-tagune Aafrika järgneb 3,8-protsendilise kasvuga.

Kui kõik eelpool mainitu kokku võtta, siis võib väita, et maailmamajanduse dünaamika on tänaseks traditsioonilistest kasvupoolustest eemale nihkunud. Vana raha võib endiselt asuda Läänes ja Hiinas, kuid uut raha teenitakse üha enam Lõunas.

Vana raha võib endiselt asuda Läänes ja Hiinas, kuid uut raha teenitakse üha enam Lõunas.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.