Alles möödunud aasta detsembris olid süürlastel veel suured lootused Bashar al-Assadi valitsuse kukutanud mässuliste liidu suhtes. Kahjuks on viimaste kuude sündmused dramaatilisel moel näidanud, et need ootused on luhtunud. „Meie pered elasid üle seitse aastat sõda, kuid ei suutnud üle elada paari kuud mässuliste valitsusaega,” kommenteeris üks Poolas elav süürlane.
Riigis, mille üle valitseb endine džihadist Ahmed al-Sharaa, kes on tuntud ka nime all Abu Mohammad al-Jaulani, kasvab kaos iga päevaga. Kristlasi mõrvatakse päise päeva ajal ja usulise puhastuse püüdlused ähvardavad sajandeid Süürias elanud vähemusi. Augustis on toimunud palju rünnakuid Süüria kristlastest elanike vastu.
Poolas elav Süüria vähemus on leinas. Paljud süürlased, kes aastaid tagasi Poolasse emigreerusid ja siin perekonnad lõid, vaatavad oma endise kodumaa olukorda õuduse ja uskumatusega.
Riigis, mille üle valitseb endine džihadist Ahmed al-Sharaa, kes on tuntud ka nime all Abu Mohammad al-Jaulani, kasvab kaos iga päevaga. Kristlasi mõrvatakse päise päeva ajal ja usulise puhastuse püüdlused ähvardavad sajandeid Süürias elanud vähemusi.
„Kristlased, peamiselt õigeusklikud, aga ka katoliiklased, surevad oma usu eest. Al-Sharaa sõdurid tungivad majadesse ja korteritesse ning tapavad inimesi päise päeva ajal,” selgitas Poola väljaandele DoRzeczy antud intervjuus jurist, kelle isa emigreerus Süüriast Poola juba aastaid tagasi.
„Juulis kaotasime viis pereliiget. Mu isa vend mõrvati pärast seda, kui ta oli suutnud oma naise ja lapsed ohutusse paika toimetada. Ta tahtis veel tagasi oma korterisse mõnede isiklike asjade järele minna,” rääkis mulle anonüümseks jääda soovinud vestluskaaslane.
Kristlased, peamiselt õigeusklikud, aga ka katoliiklased, surevad oma usu eest. Al-Sharaa sõdurid tungivad majadesse ja korteritesse ning tapavad inimesi päise päeva ajal.
Aastaid Poolas elanud süürlasest jurist
8. detsembril 2024. aastal haaras Hayyat Tahrir al-Sham`i (HTS) juhitud mässuliste rühmituste koalitsioon Damaskuses võimu ning kukutas üle 13 aasta kestnud sõja järel Assadi diktatuuri. Uue Süüria ajutiseks presidendiks sai HTS-i emiir Ahmed al-Sharaa, varem tuntud nime all Abu Mohammad al-Jaulani. HTS kui organisatsioon võrsus endisest Süüria Al-Qaedast, mida nimetati Al-Nusra.
Al-Sharaa püüdis kiiresti luua endale mõõdukama „Süüria natsionalisti” kuvandit, kinnitades oma sallivust usuvähemuste suhtes ja valitsuse kaasava poliitika plaane, ning avaldas muu hulgas lootust, et selline lähenemine aitab Lääneriikidel loobuda oma sanktsioonidest Süüria suhtes. Järgnevate kuude reaalsus on aga osutunud nende avaldustega brutaalselt vastuolus olevaks.
Meie pered elasid üle seitse aastat sõda, kuid ei suutnud üle elada paari kuud mässuliste valitsusaega.
Poolas elav süürlane
Uued võimud ei kontrolli kogu riiki, Süüria kirdeosa on endiselt kurdide juhitud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) kontrolli all ning Türgi kontrollib osaliselt Põhja-Süüriat. Kuid HTS-i valitsuse mõjupiirkonnas on kehtestatud range šariaadiseadustel põhinev kord ning jätkuvalt mitmerahvuselistes piirkondades kasvab ärevus. Mitmed arvukate sõjakuritegudega seotud kahtlase mainega HTS-i aktivistid astusid üleminekuvalitsusse. See äratab kartusi, et kristlastele, alaviitidele, druusidele ja kurdidele riiklikult lubatud kaitse jääb vaid paberile.
Juba esimestel kuudel pärast võimu haaramist toimus rida veriseid usulisi puhastusi. 2025. aasta märtsis puhkes Latakia ja Tartuse rannikuprovintsides alaviitide vastu suunatud vägivallalaine. Kokkupõrgetes hukkus üle 1400 inimese, sh peamiselt tsiviilisikud. Relvastatud jõugud rüüstasid alaviitide külasid, mõrvasid elanikke ja röövisid naisi lunaraha saamiseks.
Samuti sattusid selle aasta kevadel ja suvel usupuhastuste ohvriteks druusid. Aprillis tapeti Suwayda linnas usuliste kokkupõrgete käigus vähemalt 10 druusi tsiviilisikut. Veelgi verisemad sündmused leidsid aset juuli alguses, mil valitsusvägede toetusel sisenesid relvastatud sunniitidest beduiini militsad Suwayda provintsi mitmesse külla „püha sõja” nimel „uskmatute” druuside vastu. Süüria aktivistide andmetel tapeti üle 1000 inimese. Ohvrite seas oli muu hulgas druusi päritolu evangeelne pastor Khaled Mezher koos oma perega. Ründajad põletasid Sura külas asuva kreeka-katoliku Püha Miikaeli kiriku ja hävitasid kümneid kristlastest perekondadele kuuluvaid maju selles piirkonnas.
Juba esimestel kuudel pärast võimu haaramist toimus rida veriseid usulisi puhastusi. 2025. aasta märtsis puhkes Latakia ja Tartuse rannikuprovintsides alaviitide vastu suunatud vägivallalaine. Kokkupõrgetes hukkus üle 1400 inimese, sh peamiselt tsiviilisikud. Relvastatud jõugud rüüstasid alaviitide külasid, mõrvasid elanikke ja röövisid naisi lunaraha saamiseks.
Vägivald ei ole mööda läinud ka kristlastest, kes kuuluvad sõjajärgse Süüria kõige haavatavamate rühmade hulka. Pöördepunktiks sai käesoleva aasta 22. juunil pealinna südames toimunud pommiplahvatus. Damaskuse Kreeka õigeusu kirikus Mar Elias detoneeris enesetaputerrorist pühapäevase liturgia ajal sinna kogunenud usklike seas lõhkelaengu. Vähemalt 25 inimest sai surma ja üle 60 vigastada. See oli mitme aasta kõige verisem rünnak Süüria kristlaste vastu. Rünnaku eest võttis vastutuse vastloodud äärmusrühmitus Saraya Ansar al-Sunnah. Rünnak kinnitas traagilisel moel, et hoolimata kodusõja ametlikust lõppemisest ei ole Kristuse järgijatel Süürias endiselt ohutu ja et nad on kujunenud uue fanatismilaine sihtmärgiks.
Mar Eliase kirikus korraldatatud plahvatus raputas riigi kristlikku kogukonda. Õigeusu patriarh Johannes X mõistis toimunu hukka kui „rünnaku iga süürlase ja kogu riigi alustalade vastu” ning väitis, et „valitsus kannab täielikku vastutust” selle tragöödia eest, kuna võimud ei taganud usklikele lubatud kaitset.
Ainult üks valitsuse minister külastas veresauna toimumiskohta: selleks oli sotsiaal- ja tööminister Hind Kabawat, alles alates käesolevast aastast ametisse asunud ainus kristlane valitsuskabinetis. Ükski teine ametnik, sealhulgas Al-Sharaa ise, ei ilmunud ohvrite toetuseks kohale.
Protestiks Süüria uue valitsuse ükskõiksuse vastu massimõrvade suhtes tulid mõni päev hiljem sajad kristlased Damaskuse tänavatele, lauldes kirikute juures: „Kristus on üles tõusnud! Tõstke ristid kõrgele, me ei karda teie ähvardusi!” Selle meeleheitliku ühtsuse ja usu väljendamisega on kogukond näidanud, et teda on võimatu hirmutada, kuigi ta tunneb end hüljatuna.
Kristlaste hirme süvendavad aga lisaks vägivallale ka uute võimude poolt sisse viidud süsteemsed muutused. Ahmed al-Sharaa ja tema kaaslased suruvad kogu riigis läbi HTS-i poolt välja töötatud Idlibi valitsusmudelit. See tähendab seaduste ja avaliku ruumi järkjärgulist islamiseerimist. Isegi kristlikes koolides on kehtestatud kohustuslikud islami usuõpetuse tunnid ja koolidirektoritel peab olema šariaadi diplom. Riigiasutustesse ja tänavatele on ilmunud „moraalipolitsei”, kes konfiskeerib alkoholi, sulgeb stimulante müüvaid kauplusi ja kontrollib naiste riietust.
Ahmed al-Sharaa ja tema kaaslased suruvad kogu riigis läbi HTS-i poolt välja töötatud Idlibi valitsusmudelit. See tähendab seaduste ja avaliku ruumi järkjärgulist islamiseerimist. Isegi kristlikes koolides on kehtestatud kohustuslikud islami usuõpetuse tunnid ja koolidirektoritel peab olema šariaadi diplom. Riigiasutustesse ja tänavatele on ilmunud „moraalipolitsei”, kes konfiskeerib alkoholi, sulgeb stimulante müüvaid kauplusi ja kontrollib naiste riietust.
Radikaalsed jutlustajad kutsuvad „uskmatuid” avalike kõlarite kaudu islamisse pöörduma. Sellised muutused mõjutavad kõiki mitte-sunniitide kogukondi, marginaliseerivad neid ja süvendavad sallimatuse õhkkonda.
Kristlikud vaimulikud hoiatavad, et praegu toimuv on löök Süüria sajanditepikkusele usundite kooseksisteerimise pärandile. Üha enam peresid kaalub väljarännet kui ainsat väljapääsu olukorrast. „Kui ma küsin täna Süüria kristlastelt, mida nad soovivad, vastavad nad kõik ühtemoodi: lahkuda riigist. Nad kardavad oma laste tuleviku pärast,” tunnistab üks piiskoppidest.
“Kui ma küsin täna Süüria kristlastelt, mida nad soovivad, vastavad nad kõik ühtemoodi: lahkuda riigist. Nad kardavad oma laste tuleviku pärast,” tunnistab üks piiskoppidest.
Tavalise süürlase jaoks on tänapäevane igapäevaelu äärmiselt raske. Sõda on hävitanud infrastruktuuri: terved linnaosad on varemetes, elektri- ja veevarustus toimivad vaid hädavaevu ning majandus on kokku varisenud.
Süüria sisemajanduse koguprodukt (SKP) on võrreldes sõjaeelse tasemega kahanenud 83 protsenti. Maailmapanga arvestuse järgi on Süüria majanduse praegune koguväärtus vaid 21 miljardit dollarit. Materiaalne kahju on tohutu. ÜRO hinnangul läheb riigi ülesehitamine maksma üle 250 miljardi dollari, mis ületab mitmekordselt Süüria eelarve võimalused.
Süüria sisemajanduse koguprodukt (SKP) on võrreldes sõjaeelse tasemega kahanenud 83 protsenti. Maailmapanga arvestuse järgi on Süüria majanduse praegune koguväärtus vaid 21 miljardit dollarit. Materiaalne kahju on tohutu. ÜRO hinnangul läheb riigi ülesehitamine maksma üle 250 miljardi dollari, mis ületab mitmekordselt Süüria eelarve võimalused.
Samal ajal tagavad rahvusvahelised sanktsioonid ja režiimi isoleeritus, et välisinvesteeringute sissevool jääb minimaalseks. Suurema osa koormusest kannavad ÜRO abiorganisatsioonid ja heategevusorganisatsioonid, kes püüavad rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi.
Süüria elanikkonna elutingimused on ühed halvimad maailmas. Rohkem kui 90 protsenti süürlastest elab allpool vaesuspiiri ja ligi 12,9 miljonit inimest riigi veidi üle 17 miljonist elanikust kannatab toiduainetega varustatuse ebakindluse tõttu. Elektrit ja kütust on alati puudu: paljudes piirkondades on elekter saadaval vaid paar tundi päevas ja peredel pole talvel millegagi oma kodusid kütta. Inflatsioon tormab galoppi, toidu- ja esmatarbekaupade hinnad on kontrolli alt väljunud.
Süüria on sundinud miljoneid inimesi riigist põgenema. Rohkem kui 5,4 miljonit süürlast elavad välismaal pagulastena, sh peamiselt naaberriikides: Türgis umbes 3,4 miljonit, Liibanonis üle 800 tuhande, Jordaanias umbes 660 tuhat, aga ka Iraagis ja Egiptuses.
Vastuvõtvate riikide jaoks tähendab see diasporaa suurt lisakoormust. Liibanonis ja Jordaanias on süürlaste laagrid eksisteerinud juba kümme aastat ja sotsiaalsed pinged kasvavad. Mõned pagulased riskivad ohtliku teekonnaga üle Vahemere, otsides varjupaika Euroopa Liidus.
„Oluline on mitte üldistada sisserändajaid, mitte panna neid kõiki ühte patta. Süüria kristlased on Poolas väike vähemus,” selgitas DoRzeczy`le intervjuu andnud jurist. „Nad on haritud ja töökad inimesed, nad sulanduvad kergesti poolakate hulka ja moodustavad sageli segaperesid. Sageli ei taha need inimesed Süüriast üldse lahkuda, kuid teevad seda oma lähedaste ohutuse nimel. Võib-olla kui nad teaksid, et nad on siin teretulnud, pääseks rohkem inimesi Süüriast ära,” lisab ta.
Enne sõda moodustasid kristlased umbes 10 protsenti Süüria elanikkonnast, neid oli üle 1,5 miljoni inimese. Täna on neid jäänud vast 300 000 ehk vähem kui 2 protsenti. Kümneaastane sõda ja ISIS-e terror viisid selle kogukonna massilise väljarändeni. Assadi valitsuse langemine ei peatanud väljarände suundumust, vastupidi, alates 2024. aasta lõpust on väljaränne jälle hoogu kogunud. Paljud pered põgenevad välismaale, kuna ei näe Süürias mingit tulevikku. Sinna jäänud inimesed tunnevad end haavatavate ja hüljatutena…
Enne sõda moodustasid kristlased umbes 10 protsenti Süüria elanikkonnast, neid oli üle 1,5 miljoni inimese. Täna on neid jäänud vast 300 000 ehk vähem kui 2 protsenti.
Kaheksa kuud pärast diktaatori kukutamist lämbub Süüria endiselt vägivalla ja lõhestatuse küüsis. Oodatud rahu ja taastumise asemel on riik vajunud veelgi sügavamale rünnakute mülkasse ja kristlikke peresid on tabanud lein.
Kristlaste kui Süüria ühe vanima kogukonna saatusest on kujunenud riigi uute valitsuste proovikivi. Praegu on selle proovikivi tulemus sünge. Kui tänane trend jätkub, võib Süüria peagi muutuda peaaegu homogeenseks usupõhiseks riigiks, kust kaovad kahe tuhande aasta jooksul selle riigi ajaloo kujunemisel olulist rolli mänginud vähemused.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Keda huvitab Süüria riigipöörde ning riigis võimu haaranud islamifanaatikute laiem poliitilis-ajalooline taust, saab tutvuda Ühendkuningriigi endise diplomaadi Craig Murray vahetult pärast Al-Assadi kukutamist tehtud ennustusega, mis tänase seisuga on täpselt täide läinud, ent mille tegelikkust Lääne massimeedias sisuliselt ei kajastata. Miks ei kajastata, seda on omakorda võimalik paremini mõista, tutvudes Šveitsi Propagandauuringute Keskuse paljastusega sellest, kuidas Lääne meediaruum on kontrollitud peamiselt angloameerika geopoliitilisi huve esindavate uudisteagentuuride ning psühholoogilise sõjapidamise keskuste poolt. Mõlemad lood on viidatud käesoleva loo lõpus.
Maailma ühe vanima kristlaskonna maha tapmise aktsepteerimine salafistlike rühmituste poolt annab seevastu ühemõtteliselt tunnistust sellest, et igasugune käsitlus “kristlikust Läänemaailmast” on tänaseks saanud puhtakujuliseks fiktsiooniks, andes omakorda tunnistust varemalt kristliku Läänemaailma üleminekust postkristlikust tsivilisatsioonist antikristliku tsivilisatsiooni faasi. See on protsess, mida Läänemaailma vähesed alles jäänud kristlased – eriti need, kes töötavad positsioonidel, kus nende vastuhakul oleks kaalu – lasevad juhtuda üksnes oma südame arguse tõttu.
Maailma ühe vanima kristlaskonna maha tapmise aktsepteerimine salafistlike rühmituste poolt annab seevastu ühemõtteliselt tunnistust sellest, et igasugune käsitlus “kristlikust Läänemaailmast” on tänaseks saanud puhtakujuliseks fiktsiooniks, andes omakorda tunnistust varemalt kristliku Läänemaailma üleminekust postkristlikust tsivilisatsioonist antikristliku tsivilisatsiooni faasi.
Adrian Bachmann
SEOTUD LOOD: