AudioMaailmavõim & geopoliitika

Küsitlus: kaks kolmandikku prantslastest usub, et valgenahalisi kristlasi ähvardab moslemite sisserände tõttu „väljasuremine”

See artikkel on ka audioversioonis:

Kaks kolmandikku prantslastest usub, et valgenahalisi kristlasi ähvardab islamiusulistest ja Aafrika riikidest tulevate immigrantide tõttu Euroopas „väljasuremine”.

Oktoobris avaldatud küsitluse tulemused näitavad, et 60% prantslaste arvates leiab selline muutus riigis aset „kindlasti” või „tõenäoliselt”.

Küsitlus viidi läbi järgmisel aastal toimuvate valimiste ootuses, kus Emmanuel Macronil tuleb suure tõenäosusega vastamisi seista ühega kahest parempoolsest kandidaadist, Marine Le Peni või Eric Zemmouriga.

Zemmouri ideoloogias on kesksel kohal Renaud Camus’ teooriale tuginev idee „suurest asendamisest”, mis väidab, et kristliku tsivilisatsiooni asendamine Aafrikast pärit moslemite sisserändega on tahtlik ning osa globaalsete kapitalistide vandenõust.

Ettevõtte Harris Interactive poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli teada saada, kas valijad usuvad ekspertide laialdasest kriitikast hoolimata siiski sellesse teooriasse.

Camus’ definitsiooni arvestades esitati valijatele küsimus „Mõned inimesed räägivad „suurest asendamisest”, mille kohaselt Euroopa valgenahaline kristlik elanikkond on Magribist ja Mustast Aafrikast tulevate moslemi immigrantide tõttu väljasuremise ohus. Kas näete sellist nähtust?”

Küsitluse tulemuste järgi usub 61% prantslastest, et selline nähtus võib Prantsusmaal aset leida, ning 27% nendest arvab, et see leiab „kindlasti” aset.

Vaid 39% vastanutest leidis, et seda „tõenäoliselt” või „kindlasti” ei juhtu.

Nende seas, kes vastasid, et nähtus leiab aset „kindlasti” või „tõenäoliselt”, jagunes toetus teooria suhtes vanuserühmade ning soo järgi enam-vähem võrdselt.

Küll aga erines see sõltuvalt poliitilistest vaadetest.

Enam kui 90% Le Peni Rahvusrinde erakonna (pr k Front National) toetajatest pidas seda stsenaariumi tõenäoliseks, samas kui roheliste toetajatest oli sama meelt vaid 30%.

Macroni jaoks on ehk kõige murettekitavam aga see, et tema enda erakonna toetajatest pidas seda stsenaariumi tõenäoliseks 52%.

Täiendavalt küsiti prantslastelt, kas nad tunnevad „suure asendamise” idee pärast muret.

Lausa 67% vastanutest ütles, et nad on mures, ning ainult 33% ütles, et nad ei tunne selle pärast muret.

Migratsioon ja selle mõju prantsuse identiteedile on saamas Prantsusmaa järgmiste valimiste võtmeküsimuseks. Zemmour, kes ei ole veel oma kandidatuuri välja kuulutanud, ähvardab üle võtta Le Peni positsiooni Macroni peamise oponendina.

Zemmour, kes on Prantsusmaal kurikuulus oma islami- ja migratsioonivastaste vaadete poolest, mida ta jagab nii arvamuslugudes kui oma teleuudistesaates, on mitmete arvamusküsitluste järgi järgmise aasta aprillis toimuvate valimiste eel saanud populaarsemaks kui Le Pen.

Le Pen, kes on püüdnud kandidaadina tõsiseltvõetavuse suurendamiseks tsentri poole liikuda ning kes eelmistel valimistel teises voorus Macronile kaotas, paistab oma toetajaid Zemmourile lekitavat.

Zemmour aga istub kindlalt paremas äärmuses, väites, et moslemi immigrantide suured pered on Pariisi äärelinna koloniseerinud ning et sajandi keskpaigaks moodustavad nad elanikkonnast juba enamuse.

Migratsioon ja selle mõju prantsuse identiteedile on saamas Prantsusmaa järgmiste valimiste võtmeküsimuseks.

Statistikute sõnul on see argument vigane, kuid küsitlused näitavad, et tema seisukohad resoneeruvad valijatega.

Lisaks on tal kaks süüdistust vihakõnes, kaasa arvatud selle eest, et ta ütles ühes saates, et moslemid on Prantsusmaale sisse tunginud ning et neile tuleks esitada ultimaatum: islam või Prantsusmaa.

Prantsusmaa on kaldunud poliitilisele parempoolsusele pärast terrorirünnakute jada, mille tagajärjel on valijad hakanud poliitikutelt nõudma karmima hoiaku võtmist äärmusluse suhtes.

Pariisi lähedal asuvas koolis raiuti õpetaja Samuel Patyl pea maha pärast seda, kui ta näitas õpilastele karikatuure prohvet Muhamedist. Vaid mõni nädal hiljem suri Nice’i katedraali juures toimunud rünnakus kolm inimest.

Paty tapmise järel võttis Macron selgelt karmima hoiaku islami äärmuslaste suhtes, öeldes, et Prantsusmaa „ei loobu kunagi” väljendusvabadusest, kaasa arvatud Muhamedi kujutamisest.

See kutsus esile massilist vastuseisu mitmete moslemi enamusega riikide, sh Türgi presidendi Erdogani poolt, kes Macroni seisukohta hukka mõistsid.


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *