AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Tilak Doshi
Rahvusvahelise ajakirja Forbes endine kolumnist Tilak Doshi jutustab loo Saksamaa tööstusliku kokkuvarisemise põhjustest. Doshi kirjeldab, kuidas üleminek tuulegeneraatoritel põhinevale “roheenergiale” on kutsunud esile olukorra, kus enam kui pool Saksamaa suurettevõtetest plaanivad tööstusliku tootmise Saksamaal koomale tõmmata või täielikult lõpetada.
Talv on tavapäraselt selleks ajaks aastas, mil räägitakse kamina ees lugusid. Lubage ka minul siis pajatada teile üks jutustus…
Oli kord üks riik, mis oli kogu maailma kadestuse objektiks. See riik oli üks maailma silmapaistvamaid tööstuskaupade tootjaid ning ületamatu erinevates valdkondades alustades kemikaalide ja ravimitega ning lõpetades täppistehnika ja kõrgkvaliteetse kesvamärjukese pruulimisega. Selle maa rahvast tunti kogu maailmas tema oskuste, töökuse ja distsipliini järgi ning nad saavutasid kuulsust ja rikkust, pakkudes kogu maailma rikastele, aga ka ambitsioonikale keskklassile, kvaliteetse auto omamise luksust.
Kahjuks tabas seda kunagist suurriiki paarkümmend aastat tagasi hukatus, kuigi hävitav seeme kollapsi alguseks oli mulda külvatud juba varem. Süüdi ei olnud selles kurbloos aga mingi väline jõud ega ka Jumala käsi. Pigem oli tegemist vaimuhaiguse, hingehädaga, mis vaevas selle riigi valitsevat klassi. Kaotatud vooruse otsinguil hakkasid Saksa valitsejad kummardama uut ebajumalat – Gaiat ehk emakest maad, kelle puutumatuse taastamise nimel lubasid nad käiku panna kogu oma rahva higi ja verega teenitud vara.
Kaotatud vooruse otsinguil hakkasid Saksa valitsejad kummardama uut ebajumalat – Gaiat ehk emakest maad, kelle puutumatuse taastamise nimel lubasid nad käiku panna kogu oma rahva higi ja verega teenitud vara.
Tilak Doshi
Järgnev lugu räägib järgnenud hädast ja viletsusest. Viimased jõulud ei olnud saksa rahvale rõõmsad. Ja kuigi kindlasti joodi Saksamaal nii mõnelgi pool õlut ja söödi pidusööke nagu ennemuiste, oli saksa rahva elujõud selgesti kärbumise teel.
Nende saatuslike aastakümnete jooksul, mil riik Gaia-kultuse all kannatas, on maailma kadeduse objektist jäänud alles vaid armetu vare, mille majandust peetakse tänaseks universaalselt „Euroopa haigeks meheks“.
Saksa ime lõpu algus
Kuigi Saksamaa hädad ja kogu Euroopa majanduslik stagnatsioon on olnud ilmsed juba mitu aastat, sagenesid sünged pealkirjad meedias kiiresti pärast koalitsioonivalitsuse kokku kukkumist. Siin on mõned näited:
„Saksamaa poliitilise segaduse taga on stagneeruv majandus“ – New York Times (17. detsember)
„Saksamaa laguneb just siis, kui Euroopa teda kõige enam vajab“ – Bloomberg (15. detsember)
„Euroopa majandusapokalüpsis on käes“ – Politico (19. detsember)
Kui Euroopa – ja selle majandusmootor Saksamaa – jätkab oma praegusel kursil, on selle tulevik Politico sõnul „itaaliapärane: lagunev, kuigi ilus, võlgadega koormatud vabaõhumuuseum Ameerika ja Hiina turistidele“.
Üle 500 töötajaga Saksa tööstusettevõtetest kaaluvad tootmise olulist kokkutõmbamist või sootuks seiskamist ning tootmiskomplekside välismaale kolimist juba enam kui pooled. Hüperaktiivsete riigiametnike poolt ettevõtjatele ette kirjutatud regulatiivne rägastik on viinud tööjõukulud taevasse, samas kui roheenergia kinnisidee on teinud sama elektrihindadega, viies Saksamaa massilise tööstusliku kollapsini.
Tilak Doshi
Energiewende (s.o rohelise energia juurutamise) poliitika, mis kehtestati Saksamaal 2010. aastal eesmärgiga saavutada 2045. aastaks “kliimaneutraalsus”, tõi Saksamaale kaasa majandusliku pidalitõve, mis on kulmineerunud viimaste aastate majanduslangusega. Selle tõve ilmingute hulka kuuluvad ettevõtete pankrottide kasv kahekohalise protsendi võrra ning aina ulatuslikumad koondamised. Saksamaa Tööhõiveamet teatas, et 2025. aasta alguses võib töötute arv esimest korda 10 aasta jooksul ületada kolme miljoni piiri, samas kui Saksamaa tööstuse kroonijuveel, autotööstus, on vähendamas massiliselt töökohti.
Hiljutise küsitluse kohaselt kaalub 40% kõikidest Saksamaa tööstusettevõtetest energiaolukorra tõttu oma tootmise vähendamist Saksamaal või kogu tootmise välismaale kolimist. Üle 500 töötajaga Saksa tööstusettevõtetest kaaluvad tootmise olulist kokkutõmbamist või sootuks seiskamist ning tootmiskomplekside välismaale kolimist juba enam kui pooled. Hüperaktiivsete riigiametnike poolt ettevõtjatele ette kirjutatud regulatiivne rägastik on viinud tööjõukulud taevasse, samas kui roheenergia kinnisidee on teinud sama elektrihindadega, viies Saksamaa massilise tööstusliku kollapsini.
Saksamaa valitsuskoalitsioon kukkus kokku pärast seda, kui kantsler Olaf Scholz vallandas rahandusminister Christian Lindneri, paisates Euroopa suurima majanduse poliitilisse kaosesse. See juhtus vaevalt mõni tund pärast Donald Trumpi valimisvõitu USA-s, mis tõstis päevakorda eksistentsiaalsed küsimused Euroopa majanduse ja energiajulgeoleku tuleviku kohta. Trump, kes ei usu inimtekkelise kliimamuutuse jutustust ning kelle juhtimisel väljub USA rahvusvahelistest ökolepetest ning nendega seotud ulatuslikest rahalistest kohustustest, annab aga Euroopa sõgedale kliimajuhtimise poliitikale surmahoobi.
Trump, kes ei usu inimtekkelise kliimamuutuse jutustust ning kelle juhtimisel väljub USA rahvusvahelistest ökolepetest ning nendega seotud ulatuslikest rahalistest kohustustest, annab aga Euroopa sõgedale kliimajuhtimise poliitikale surmahoobi.
Tilak Doshi
Euroopa majanduse kokkuvarisemine on seega mitte välistest asjaoludest tingitud, vaid ise esile kutsutud fenomen. Euroopa valitsev eliit maksustab ja reguleerib erasektori surnuks ning propageerib kinnisideena fossiil- ja tuumakütuste asendamist ebausaldusväärse taastuvenergiaga oma ristisõjas „planeedi päästmise“ nimel. Jutlustades lakkamatult koheselt lähenevast kliimaapokalüpsisest, üritatakse aga energiahindade tõus ajada Vene presidendi Vladimir Putini kraesse.
Euroopa ülbust näitab ehk kõige paremini Katari energiaministri hiljutine avaldus, milles ta hoiatas, et Katar (mis on üks maailma suurimaid maagaasitarnijaid) lõpetab gaasiekspordi Euroopa Liitu, kui bloki riigid peaksid Katari vastu rakendama hiljuti Euroopa Liidu vastu võetud „jätkusuutlikkuse nõuetekohase hoolsuse” mitte järgimisest tulenevaid sanktsioone.
Kui Euroopa deklareerib kogu maailmale, et ta asub karistama välisriike, kes ei nõustu tema „jätkusuutlikkuse“ põhimõtetega, siis enamikule mitte-eurooplastest vaatlejatele võib see paista ülbuse tipuna. Kuid selline on Gaia-kultuse ulmade eksitav võim.
2024. aasta juulis jõustunud EL-i Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) võimaldab määrata trahve kuni 5% ulatuses ettevõtte aastasest kogutulust, „kui juhtkond ei tegele ebasoodsate inimõigusküsimuste või keskkonnamõjudega“. Brüsseli bürokraadid näivad arvavat, et nende ideed „kestlikkusest“ on kogu maailma rahvastele universaalselt aktsepteeritavad. Seda maailmas, kus Hiina, India, Indoneesia, Vietnam ja teised rahvarohked arengumaad, mis moodustavad suurema osa maailma rahvastikust, kasvatavad oma majanduslikku võimsust söe ja muude fossiilkütuste toel, et võimaldada oma kodanikele juurdepääsu taskukohasele ja usaldusväärsele energiale.
Brüsseli bürokraadid näivad arvavat, et nende ideed „kestlikkusest“ on kogu maailma rahvastele universaalselt aktsepteeritavad.
Tilak Doshi
Naasmine barbaarsuse juurde
„Selleks, et tõsta riik madalaimast barbaarsusest kõrgeimale rikkuse astmele, ei ole vaja eriti muud kui rahu, lihtsaid makse ja talutavat õigusemõistmist: kõik muu kaasneb asjade loomuliku kuluga.“ Nii ütles tuntud poliitökonoomia filosoof Adam Smith juba üle 250 aasta tagasi.
Saksamaa on näidanud, et ka vastupidine printsiip pädeb samavõrra rangelt. Jõukusest vaesuse ja barbaarsuseni viib lõppastmes vaid lühike tee, mida sillutavad väidetava kliimakriisi teenindamiseks kehtestatud kõrged maksud ning ettevõtete tegevust üha võimatumaks muutvate “kliimaseaduste” maniakaalne rakendamine.
Selleks, et tõsta riik madalaimast barbaarsusest kõrgeimale rikkuse astmele, ei ole vaja eriti muud kui rahu, lihtsaid makse ja talutavat õigusemõistmist: kõik muu kaasneb asjade loomuliku kuluga.
Adam Smith, poliitökonoomia filosoof
Adrian Bachmanni kommentaar:
Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning seeläbi oma elanikkonnale kõrget elatustaset võimaldava tööstusriigi alal hoidmine tuulegeneraatorite armust on mitte üksnes erialaspetsialistidest füüsikute, energeetikute ja inseneride poolt teostamatuks kuulutatud, vaid ka manifestselt võimatuna demonstreeritud ettevõtmine, kui vaadata üksnes Saksamaa – Euroopa suurima tööstusriigi – deindustrialiseerumise hämmastavat kiirust.
Tänaseks on ilmne, et kes tahes isik, kes kõneleb vajadusest viia oma riigi energiavarustus üle tuuleenergia alustele, peab olema kas ignorantne propageeritava “energiapöörde” hävituslike järelmite suhtes või ära ostetud erihuvide poolt, mis on valmis küüniliselt teostama ühiskonna pikaajalise materiaalse (ja ka ökoloogilis-esteetilise) elukvaliteedi hävitamise programmi lühiajalise isikliku rikastumise nimel.
Tänaseks on ilmne, et kes tahes isik, kes kõneleb vajadusest viia oma riigi energiavarustus üle tuuleenergia alustele, peab olema kas ignorantne propageeritava “energiapöörde” hävituslike järelmite suhtes või ära ostetud erihuvide poolt, mis on valmis küüniliselt teostama ühiskonna pikaajalise materiaalse (ja ka ökoloogilis-esteetilise) elukvaliteedi hävitamise programmi lühiajalise isikliku rikastumise nimel.
Adrian Bachmann
Rohepöörde mõjust Saksamaa ja Euroopa majanduse hävinemise aluspõhjusena võib lähemalt lugeda käesoleva loo lõpus lingitud lugudes…
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
