Kõvaketaste (HDD) ja pooljuhtketaste (SSD) vahel on riistvaraturul käimas üha tihedam rebimine. USA tehnoloogiaettevõtte Pure Storage üks juhtivtöötajaid aga ennustab, et peale 2028. aastat kaovad kõvakettad sootuks müügilt. Põhjuseks elektrihinna kallinemise ning NAND tüüpi tehnoloogia odavnemise koosmõju.
Shawn Rosemarin, Pure Storage kontserni klientidele suunatud teadus- ja arendustegevusosakonna juht, nentis hiljuti: „Peamist rolli mängib protsessis energia- ja elektrihinna tõus.“
Rosemarin ütles: „Tehnoloogia, millel kõvakettad põhinevad, on 67 aastat vana ja me peame hindama seda, kui kaugele me oleme sellega jõudnud. Ärgem unustagem, et mitte kuigi kauges minevikus oli vaja viie megabaidi info salvestamiseks toatäit tehnikat. Ka hiljuti kasutusele võetud soojusabistatud magnetsalvestus, mis seisneb ketta kirjutuspeale laseri installeerimises (mille abil bitte kuumutada) on minu arvates üsna märkimisväärne tehnoloogia… ometi on kõvaketta ajajärk viimaks lõppemas.“
Kõvaketaste müüjad räägivad igaüks omast vaatenurgast erinevat juttu. Seagate riistvarafirma esindaja ütles aastal 2021, et SSD tüüpi kettad ei saa päris kindlasti olema tulevikus ainsaks andmesalvestuslahenduseks. Pooljuhtketaste tootja VAST märkis samas, et kuna kõvaketaste andmeedastuskiirused on liiga madalad, ei leiaks tehnoloogia kasutust andmebaasides, mille mahud ulatuvad tänapäeval petabaitideni. Kõvaketta müüja Infinidat pidas viimast väidet aga naeruväärseks.
Gartner, tehnoloogia valdkonnas tegutsev konsultatsioonifirma, uuris samuti asja ning prognoosis, et aastaks 2026 on SSD tüüpi kõvaketaste turuosa tõusnud 35% võrra. Selles valguses tundub Rosemarini prognoos kõvaketaste hääbumisest ebatõenäoline. Pure Storage tegi hiljuti omalt poolt avalduse, et pooljuhtkettad jõuavad hinna poolest üsna pea kõvaketastega samale pulgale ning siis pole kõvaketaste müüjatel asjade kokku pakkimisest pääsu.
“Meie väärtustame energiat”
Rosemarin jätkas: „Meie tegevjuht on korduvalt öelnud, et 3% maailma energiast kulub arvutite andmekeskustele. Kolmandik sellest energiast kulub andmete salvestamisele ja peaaegu kogu energia kulub kõvakettas olevatele pöörlevatele plaatidele. Kui me suudame võrrandist eemaldada pöörlevad plaadid ja minna üle välkmälule, võime energiatarbimist kärpida põhimõtteliselt 80-90 protsenti. Samal ajal võimaldab NAND tehnoloogia hinnalangus pakkuda ka veelgi suuremat mälumahtu. On ilmselge, et kõvaketaste ajastu on peagi otsa saamas.“
Kas kõrged elektrihinnad jätkuvad?
„Kui ma ei eksi, siis Ühendkuningriikides on elektrihind viimasel ajal peaaegu viiekordistunud. Ma olen märganud, et kui hinnad lähevad kord üles, ei tule nad just tihti alla tagasi. Ma küll loodan, et see juhtub, näiteks tuumaenergia võib siinkohal abiks olla, aga isegi sel juhul võtab kogu protsess aastaid.
Me oleme juba tunnistajaks elektrikvootidele, mille osad riigid on kehtestanud ja see on minu arvates märgilise tähtsusega areng. Näiteks püüdis alles eelmine suvi üks tehnoloogiahiid siseneda Iirimaa turule, aga talle näidati ust, kuna energiat lihtsalt ei jagu enam kõigile osalistele.“
Arvatavasti jagatakse tuleviku ühiskonnas ettevõtetele energiat töötajate või müügitulu põhiselt. Mis iganes parameetrit kõige paremaks peetakse.
Tulevikus on andmekeskuste arendamisel või planeerimisel seega oluline nii hind kui ka energia kättesaadavus.
Sellega seoses arvab Rosemarin järgnevat: „Tänasel päeval ei ole kõvaketastel põhinevad lahendused paljude klientide jaoks majanduslikult otstarbekad. Edaspidi muutuvad need lahendused aga suisa võimatuks. Mälumaht ja energia tarbimine hakkavad piirama seda, kui suurt hulka andmeid on võimalik hallata. Ettevõtete infojuhid peavad hakkama oma organisatsioonidele selgitama, et tuginedes ettevõtte energeetilisele jalajäljele ja kõrgemalt poolt seatud kvootidele on võimalik toetada seda-ja-seda projekti. Seejärel tuleb kas piirata tarbitava informatsiooni hulka või vähendada mingil moel ettevõtte vajadusi.“
Inimesed ei taha seda kõike kindlasti kuulda, eriti kui viimased arengud tehisintelligentsi ja masinõppe vallas suurendavad üha vajadust struktureerimata andmesalvestuse järele. „Peame võtma arvesse ka viimase kolme kuu sündmusi. Me prognoosisime, kuidas andmete maht maailmas kasvab, tuginedes sellele, mida me too hetk teadsime, ent kui vaadata, mis toimub ChatGPT ja tehisintelligentsiga – mis toodab järgnevate aastate jooksul lugematul hulgal video- ja helifaile, mida on vaja salvestada – siis ma kahtlen, kas meie prognoos saab olema üldse samas kaalukategoorias kui reaalsus.“
Rosemarin võttis oma mõtted kokku järgnevalt: „Tegemist on probleemiga, mis läheb järk-järgult hullemaks. Me ei tea, kui suurel hulgal andmeid on meil vaja tulevikus hallata ning samal ajal avaldatakse üha enam survet sellele, kui palju me energiat tarbime ja kui palju tohime tarbida.“
Pure konkureerib HDD-ketaste tootjatega ning kui Rosemarinil peaks olema õigus, siis ootab meid ees massiline ülesminek kõvaketastelt välkmäluseadmetele. Kõvakettad pole tulevikus enam mõistlikuks lahenduseks, sest energiahinnad kasvavad ning energia pakkumine väheneb, NAND tehnoloogia omandamine on aga aina odavam ja seda on pöörlevatest plaatidest ka odavam üleval pidada.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!