Jeffrey H. Anderson
Hiljuti avaldatud uuringu tulemused viitavad sellele, et koroonapiirangute käigus kehtestatud maskikohustused tekitasid näomaskide kandjatele liigse süsinikdioksiidi sisse hingamise tõttu raskeid tagajärgi tervisele.
Üha rohkem ilmsiks tulevad andmed kinnitavad aina selgemalt, et koroonaviiruse leviku tõkestamise ettekäändel kehtestatud maskimandaadid kujutasid endast üht kõige ebaõnnestunumat rahvatervise ruineerimise episoodi ajaloos.
Lisaks järeldusele, et maskide kandmine “ei muutnud tõenäoliselt suurt või üldse mitte midagi” viiruste leviku tõkestamisel, rõhutati hiljutises Cochrane’i nimelise tervishoiustatistika andmebaasi ülevaates ka seda, et “tähelepanu tuleks pöörata nüüd ka maskide kandmisest tuleneda võivate kahjude kirjeldamisele ja kvantifitseerimisele.”
Saksamaal läbi viidud uus uuring leidis, et maskikandjate poolt sisse hingatav liigne süsinikdioksiid võib tekitada olulist kahju nende tervisele – ning rasedate naiste puhul ka nende sündimata laste tervisele.
Saksamaal läbi viidud uus uuring tegigi just seda ning leidis, et maskikandjate poolt sisse hingatav liigne süsinikdioksiid võib tekitada olulist kahju nende tervisele – ning rasedate naiste puhul ka nende sündimata laste tervisele.
Maskikandjad hingavad sisse suuremas koguses õhku, mis oleks tulnud nende kehast välja lasta. “Märkimisväärne süsinikdioksiidi taseme tõus maski kandmise ajal on paljudes uuringutes teaduslikult tõestust leidnud,” kirjutavad Saksa autorid. “Värskes õhus on CO2 osakaal umbes 0,04%,” märgivad uuringu autorid, samas kui kroonilist kokkupuudet CO2 tasemega, mis ületab 0,3 protsenti sissehingatavast õhust, peetakse juba toksiliseks. See viib meid küsimuseni: kui palju CO2 maskikandjad sisse hingasid? Autorid kirjutavad, et “maskidega kaasneb usaldusväärsetes inimkatsetes võimalik krooniline kokkupuude süsinikdioksiidisisaldusega, mis ulatub 1,41–3,2%-ni CO2-te sissehingatavas õhus.”
Teisisõnu, kuigi juba kaheksakordne tavaline süsinikdioksiidi tase on toksiline, näitavad uuringud, et maskikandjad (eriti need, kes kannavad maske rohkem kui 5 minutit korraga) hingavad sisse CO2 35-80 korda üle normi.
Kuigi juba kaheksakordne tavaline süsinikdioksiidi tase on toksiline, näitavad uuringud, et maskikandjad (eriti need, kes kannavad maske rohkem kui 5 minutit korraga) hingavad sisse CO2 35-80 korda üle normi.
Saksa uuringus, olemasolevate uuringute põhjalikus ülevaates, oli eesmärgiks “uurida näomaskide tõttu CO2 taashingamise toksikoloogilist mõju kasvavale organismile, eriti rasedatele, lastele ja noorukitele”. Kaks viimast rühma on kuulunud paraku nende hulka, kellele koolides kõige sagedamini maskikandmise kohustus asetati, ning seda hoolimata Covidi madalast riskitasemest ja tõenditest, et maskid ei toimi.
Mida võib liigse süsihappegaasi hingamine organismiga teha? Autorid kirjutavad, et “CO2 tase vahemikus 0,05% kuni 0,5%” võib tekitada “suurenenud südame löögisagedust, kõrgenenud vererõhku ja suurenenud vereringet koos peavalu, väsimuse, keskendumisraskuste, pearingluse, riniidi ja kuiva köha sümptomitega.”
Määrad üle 0,5 protsendi CO2-te võivad aga põhjustada “kognitiivse jõudluse vähenemist, otsuste tegemise halvenemist ja kognitiivsete lahenduste kiiruse vähenemist”. Üle 1 protsendi tasemel “kuuluvad kahjulike mõjude hulka hingamisteede atsidoos, metaboolne stress, suurenenud verevool ja vähenenud koormustaluvus.” Tõenäoliselt hingavad maskikandjad CO2 taset vahemikus 1,4–3,2 protsenti – tublisti üle kõigi kirjeldatud künniste. Veelgi enam, “on tõestatud, et CO2 taseme tõus pärsib ka munandite ainevahetust ja rakkude hingamist.”
Kõrge vererõhk, vähenenud mõtlemisvõime, hingamisprobleemid ja reproduktiivsed mured on paljude võimalike tulemuste hulgas, kui hingata sisse liiga palju süsinikdioksiidi.
Niisiis, kõrge vererõhk, vähenenud mõtlemisvõime, hingamisprobleemid ja reproduktiivsed mured on paljude võimalike tulemuste hulgas, kui hingata sisse liiga palju süsinikdioksiidi.
Autorid kirjutavad, et “on selge, et süsinikdioksiidi sisse hingamine, eriti N95 tüüpi maskide kasutamisel, ületab näiteks USA mereväe kehtestatud 0.8% CO2 piirmäära, mis on seatud surnultsündide ja sünnidefektide ohu vähendamiseks allveelaevadel, kus on naissoost töötajaid, kes võivad olla rasedad.” Teisisõnu, kohustuslikud maskimandaadid sundisid ka rasedaid naisi kandma maske, mille tulemuseks on CO2 sissehingamise tase, mis oleks keelatud, kui nad teeniksid mereväe allveelaeval.
Kohustuslikud maskimandaadid sundisid ka rasedaid naisi kandma maske, mille tulemuseks on CO2 sissehingamise tase, mis oleks keelatud, kui nad teeniksid mereväe allveelaeval.
Autorite sõnul on olemas “kaudsed tõendid ka selle kohta, et laialt levinud maskide kasutamine võib olla seotud praeguste tähelepanekutega, et surnultsündide arv on kogu maailmas tõusnud märkimisväärsed 28–33% ning pandeemia ajal sündinud laste verbaalse, motoorse ja üldise kognitiivse jõudluse skoorid on vähenenud kahe täieliku standardhälbe võrra.” Uurijad tsiteerivad hiljutisi andmeid Austraaliast, mis “näitavad, et sulgemispiirangud ja muud meetmed (sealhulgas maskid, mis olid Austraalias kohustuslikud) COVID-19 haigestumiste kõrge määra puudumisel olid seotud surnult sündide olulise sagenemisega.” Samal ajal “ei täheldatud surnultsündide suurenenud riski Rootsis”, mis trotsis kuulsusrikkalt rahvatervise vandenõud ning läks Covidi poliitika kehtestamisel oma teed.
Mis puutub riikidesse, kus maskide kandmine on pikka aega olnud tavaline, kirjutavad autorid järgnevat: “Juba enne pandeemiat on Aasias surnultsündide määr olnud oluliselt kõrgem” kui Euraasias, Okeaanias või Põhja-Aafrikas.
“Tuleb märkida, et need andmed süsinikdioksiidi toksilise mõju kohta paljunemisele on olnud teada juba 60 aastat,” märgivad autorid. Sel põhjusel on uuringu autorite sõnul USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) alla kuuluval Riiklikul Tööohutuse ja Töötervishoiu Instituudil (NIOSH) seatud CO2 piirnormid 3 protsenti 15 minutiks ja 0,5 protsenti kaheksaks tunniks töökeskkonna õhus. Kuid paradoksaalsel kombel oli CDC üks peamisi maskide kandmise pealesurujaid Ameerika Ühendriikides.
Laialt levinud maskide kasutamine võib olla seotud praeguste tähelepanekutega, et surnultsündide arv on kogu maailmas tõusnud märkimisväärsed 28–33% ning pandeemia ajal sündinud laste verbaalse, motoorse ja üldise kognitiivse jõudluse skoorid on vähenenud kahe täieliku standardhälbe võrra.
Suurenenud CO2 tarbimine ei ole väidetavalt ainus terviseoht, mis tuleneb maskide kandmisest. Uuring keskendus küll üksnes CO2-le, kuid autorid märgivad, et “ka muud maskides olevad mürgised ained aitavad kaasa pikaajalistele toksikoloogilistele mõjudele, sh sünteetiliste mikrokiudude, kantserogeensete ühendite ja lenduvate orgaaniliste ühendite sissehingamine.” Autorid lisavad, et “maski taga oleva sissehingatava õhu suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus võib põhjustada ka hapniku taseme nihkumist.” Lisaks on maskid ebamugavad ja ebahügieenilised ning pärisvad rängalt inimeste sotsiaalset suhtlemist.
Ülaltoodu valguses tundub õigustamatu kohustada – või isegi soovitada – maskide kandmist, ning seda eriti noorte seas. Uuringu autorid kirjutavad täiendavalt: “Pidades silmas maskide nõrka viirusevastast tõhusust, ei põhine üldine suundumus sundida maskimandaate peale ka haavatavatele rühmadele usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel ega ole kooskõlas kohustusega kaitsta eelkõige nii sündinud kui sündimata lapsi võimalike kahjulike mõjude eest.”
Rahvatervise ametnikud – ja täitevvõimu juhid, kes neid truualamlikult kuulasid – eirasid seega ühtaegu sajandite jagu Lääne õigustavasid, parimaid meditsiinilisi tõendeid, aga ka tervet mõistust, otsustades, et uudne ja tõenditeta maskikandmise kohustus on praktika, mida kogu ühiskond peaks olema kohustatud järgima. See on eksimus, mida inimkond ei tohiks endale tulevikus enam kunagi lubada.
Jeffrey H. Anderson on ameeriklaste mõttekoja American Main Street Initiative president. Aastatel 2017–2021 oli Anderson USA justiitsministeeriumi justiitsstatistika büroo direktoriks.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!