Neil Oliver
Meie tsivilisatsioon või inimene liigina kipub loomu poolest kergesti unustama möödunud aegadel õpitut. Me kannatame justkui kollektiivse Alzheimeri tõve käes. Võib olla ka sedasi, et mingi perioodi tagant kustutatakse varasemate põlvkondade poolt kõrge hinna eest omandatud tarkused ja me ei olegi sellest protsessist teadlikud. Kustutamise nuppu kontrollib aga kitsas klikk inimesi, kes soovivad sobilikul hetkel meie üle võimu haarata. Ühel või teisel moel kaotame me õpitu või lihtsalt unustame või siis veendakse meid midagi pikaks ajaks unustama. Usun, et oleme taas sisenenud kollektiivse mälukaotuse perioodi.
Oleme taas sisenenud kollektiivse mälukaotuse perioodi.
Neil Oliver
Ajaloo kõige olulisemaid sündmuseid uurides märkasin ma kahte ajalooteljel üksteise järel aset leidnud hetke: viimane nõiduse eest hukkamine Euroopas ning Ameerika Ühendriikide asutajate püüdlused saavutada põhiseaduses tasakaal suveräänse üksikisiku vabaduste ja enamuse õiguste vahel.
Vaatame esmalt teist sündmust. Minu hinnangul ei ole suveräänse üksikisiku vabaduste ja enamuse õiguste vahelist tasakaalu võimalik loogiliselt saavutada ning sellel mõistatusel puudubki lahendus. Meile on kättesaadavad vaid ebatäiuslikud või poolikud lahendused, mis meenutavad justkui ehitusjärgus maja. Konflikt selle vahel, mida otsustavad paljud ja mida soovib mis tahes põhjusel kollektiivse otsusega mittenõustuv üksikisik, kestab paratamatult igavesti ja ma ei usu, et seda oleks võimalik lahendada.
Konflikt selle vahel, mida otsustavad paljud ja mida soovib mis tahes põhjusel kollektiivse otsusega mittenõustuv üksikisik, kestab paratamatult igavesti ja ma ei usu, et seda oleks võimalik lahendada.
Neil Oliver
Praegusel hetkel ajaloos on suveräänse üksikisiku õigused taas rünnaku all ning meid üritatakse taas kord lõksu püüda. Meilt püütakse välja petta oma õigustest loobumist ning selleks on tekitatud illusioon, et selline samm on üldsuse huvides. Suhtun alati kahtlustavalt sellesse, kui keegi väidab, et midagi on vaja läbi suruda “üldsuse huvides”, sest üldsuse suurema huvi nimel tegutsejate ettevõtmised päädivad ajaloos reeglina laibamägedega.
Peame uuesti õppima – võibolla mitte täna ega homme, aga lõpuks siiski – üksikisiku vääramatute õiguste kohta ning neist õigustest väsimatult rääkima. Vääramatute õigustega seoses on meil vaja arvestada kolme aspekti.
Alustame sellest, et inimõigused ei ole teile ühegi inimese poolt kingitud, inimõigused on miskit, millega sünnitakse ja need kuuluvad igale inimesele. Need pärinevad Jumalalt või kõrgemalt poolt või kuidas iganes soovite sellest mõelda. Olete nende õigustega sündinud ja ükski inimene ei saa neid teile anda ega ka neid teilt ära võtta. Kolmandaks – ja see on ehk kõige olulisem – õiguste vääramatus tähendab, et ka teie ise ei saa neist loobuda, isegi kui te sooviksite. Te ei saa oma õigusi ära anda. Isegi kui keegi tuleb ja teatab, et soovib teid orjastada ja öelda teile, milliseid riideid kanda ja millal tualettruumi kasutada, siis isegi kui soovite vaikse elu nimel alluda, ei saa te seda teha, sest teie õigused on olemuslikult vääramatud.
Suhtun alati kahtlustavalt sellesse, kui keegi väidab, et midagi on vaja läbi suruda “üldsuse huvides”, sest üldsuse suurema huvi nimel tegutsejate ettevõtmised päädivad ajaloos reeglina laibamägedega.
Neil Oliver
Kuid neile kaalutlustele vaatamata leidis Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostamine aset pärast üht teist sündmust.
Viimane inimene, kes Euroopas nõiduse eest hukati, oli Anna Goldie ja see juhtus aastal 1782 Glaruse nimelises kohas Šveitsis. Pidage meeles, et samal ajal püüdsid Ameerika Ühendriikide asutajad sõnastada ühiskonna ja üksikisiku õigusi. Need sündmused toimusid samal ajal.
Ent milles oli siis asi? Mõõgaga mees lõikas aastal 1782 vallalisel emal pea maha, sest oli otsustatud, et naine oli nõid. Ma ei lasku siin kõikidesse detailidesse, kuid põhilugu oli selline, et Anna oli laskunud suhetesse mõjuvõimsa mehega ja kas tahtlikult või siis kogemata osutunud ohuks mehe positsioonile. Sellest piisas, et heita kogu teadus ja mõistus kõrvale… Annat piinati seni, kuni ta tunnistas end nõiduses süüdi, millele järgenvalt ta hukati linnaväljakul pealtvaatajate massi ees.
Inimõigused ei ole teile ühegi inimese poolt kingitud, inimõigused on miskit, millega sünnitakse ja need kuuluvad igale inimesele.
Neil Oliver
Võite kihla vedada, et enamus neist pealtvaatajatest teadis tõde, et kogu võigas näitemäng oli jabur, et Anna ei olnud mingi nõid. Kuid ühel või teisel viisil leidsid nad põhjenduse mitte sekkumiseks.
Viimastel aastatel oleme taas olukorras, kus nii teadus kui mõistus on kõrvale heidetud, ning seda kõike selle nimel, et mõjuvõimsad isikud saaksid taas oma meelevallale piiramatult voli anda. Seda on ajaloos varemgi juhtunud ja juhtub kahtlemata üha uuesti. Paljud inimesed vaatasid viimastel aastatel toimuvat mõistusevarjutust pealt ja teadsid, et see kõik on läbinisti vale. Ühiskond oli valedest läbi imbunud. Nad teadsid, et ühiskonna sulgemine kahjustab inimeste füüsilist ja vaimset tervist ning majandust. Nad teadsid ka seda, et maskikohustus oli jabur ja vastuvõetamatu sissetung inimeste privaatsfääri.
Kuid praktiliselt kõik inimesed läksid koroonahullusega kaasa selle asemel, et riskida julgelt sõna võtmise tagajärgedega. Ja sedasi me lasimegi end karjatada ning sundida olukorda, kus demoniseeriti süütuid inimesi, kes keeldusid maski kandmast või pealesunnitud meditsiinilistes protseduurides osalemast. Sõgedad massid olid joobunud inimeste peksmistest ja paariaks kuulutamistest. Sooviti, et allumatud naabrid heidetaks ühiskonnast välja või vangi, et neid sunnitaks tegema meditsiinilisi protseduure vägivaldselt vastu nende tahtmist, et neilt võetaks ära nende lapsed ja vanemlikud õigused.
Viimastel aastatel oleme taas olukorras, kus nii teadus kui mõistus on kõrvale heidetud, ning seda kõike selle nimel, et mõjuvõimsad isikud saaksid taas oma meelevallale piiramatult voli anda.
Neil Oliver
Praegu laseme end kaasa tõmmata kelle iganes tuleriidal põletamisest. Peagi on seaduseks saamas “netiturvalisuse eelnõu”, mille järgi tohib inimesi arreteerida teatud seisukohtade omamise või valitsevate narratiivide vastu rääkimise eest. Peavoolumeedia on võtnud omale nõiaotsingute eestvedaja kehastuse rolli, karjudes pealkirjades, keda peaks järgmisena põletama.
Oleme paljuski jõudnud tagasi uputustooli juurde. Masside lõbustuseks kasutati nõidade kindlaks tegemiseks meetodit, millest ei olnudki võimalik eluga pääseda. Vahel seoti inimene, tavaliselt naine, puust tooli külge ja heideti vette. Vahel seoti naise parem käsi vasaku jala külge ja visati ta jõkke või järve. Kui ta pinnale tõusis, oli ta järelikult kurjade jõududega mestis ja ta põletati tuleriidal. Kui ta uppus, siis leiti, et ta olevat süütu olnud, kuid surnud oli ta igal juhul ja huilgav bande liikus edasi oma järgmise ohvri juurde.
Praktiliselt kõik inimesed läksid koroonahullusega kaasa selle asemel, et riskida julgelt sõna võtmise tagajärgedega.
Neil Oliver
Meil on vastu võetud ka energiaseadus, mis annab riigile õiguse teie uks maha murda, kui te ei allu “netonulli” ja ülejäänud “rohelise agenda” diktaadile. Taas kord heidetakse kõrvale õigused ja vabadused, millest rääkisid USA asutajad 1780-tel aastatel. Me oleks nagu unustanud, miks neid mehi üldse esile tõsteti ja miks on kõikides riikides ja kõikidel ajastutel vaja üksikisiku õigusi üha uuesti ja uuesti pühaks kuulutada.
Kollektiivne Alzheimeri tõbi võtab üha tugevamini võimust ja mädandab ajusid, nii et me unustame need tarkused, mida meie esivanemad õppisid ja mida nad oma vere hinnaga ka kaitsesid. Varem või hiljem peame need õppetunnid taas omandama. Kurb tõsiasi on aga see, et nõiajaht vaimustab enamikke inimesi ja seetõttu kordub inimkonna ajaloo groteskne farss ühel või teisel moel ikka ja jälle. Inimesi lihtsalt tõmbab tuleriida kuma peegeldus nende silmades.
Peagi on seaduseks saamas “netiturvalisuse eelnõu”, mille järgi tohib inimesi arreteerida teatud seisukohtade omamise või valitsevate narratiivide vastu rääkimise eest. Peavoolumeedia on võtnud omale nõiaotsingute eestvedaja kehastuse rolli, karjudes pealkirjades, keda peaks järgmisena põletama.
Neil Oliver
Räägin oma kanalil ajas rändamisest ja sellest, et minevik kordub või riimub alatasa olevikuga. Ütleksin, et tsivilisatsioonina me sulgeme mingites kriitiliselt olulistes aspektides tsüklilise korrapäraga iga natukese aja tagant oma silmad ja silmi uuesti avades leiame end taas 1690-te aastate Salemis Massachusettsis, kus hukati tosinate kaupa inimesi nõiduse eest. Keegi kuulutab: “Nägin naabrit kuradiga vestlemas”; ja ühel või teisel moel olemegi jälle samas rööpas.
Paistab, nagu oleks see miski, mida me ühiskonna või liigina läbime. Unustame tervemõistuslikkuse, mille eest meie esivanemad võitlesid ja mida nad meile edasi andsid.
Nõiajaht vaimustab enamikke inimesi ja seetõttu kordub inimkonna ajaloo groteskne farss ühel või teisel moel ikka ja jälle. Inimesi lihtsalt tõmbab tuleriida kuma peegeldus nende silmades.
Neil Oliver
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!