Vaid kolmandiku Manhattani suurusest moodustav Khargi väikesaar kontrollib praktiliselt kogu Iraani Islamivabariigi naftaeksporti. Saare energeetikakompleksi hävitamine tähendaks sisuliselt kogu Iraani naftatulude kokku kukutamist, andes Trumpi administratsioonile nn “imerelva” Iraani vastupanu murdmiseks. See oleks operatsioon, mis võiks päädida maailmamajanduse suure depressiooni ja USA globaalse ülemvõimu kiire kollapsiga.
Khargi saar asub umbes 16 miili kaugusel Iraani rannikust Pärsia lahes, mis muudab selle kaitsmise raskeks ja isoleerimise lihtsamaks — antud asjaolu on väidetavalt äratanud USA strateegide huvi kasutamaks saare hävitamist Iraani vastupanu murdmiseks.
„Khargi saar käitleb ligikaudu 90% kogu Iraani toornafta ekspordist. Selle kaotamine tähendaks Iraani relvajõudude rahastamisallikate drastilist kokkuvarisemist ning samuti Iraani ühiskonna funktsioneerimist võimaldavate tuluallikate kadu,” sõnas Washingtonis asuva Lähis-Ida Instituudi vanemteadur Mohammed Soliman.
Khargi saar käitleb ligikaudu 90% kogu Iraani toornafta ekspordist. Selle kaotamine tähendaks Iraani relvajõudude rahastamisallikate drastilist kokkuvarisemist ning samuti Iraani ühiskonna funktsioneerimist võimaldavate tuluallikate kadu.
Mohammed Soliman, Lähis-Ida Instituudi vanemteadur
„Khargi kaotamine isegi vaid mõneks nädalaks tekitaks Iraanis korraga nii julgeoleku- kui ka ühiskondliku kriisi. Teheran ei saa valida, kumba neist esimesena lahendada,“ nentis Soliman, raamatu “Lääne-Aasia ja Ameerika Suur Strateegia Lähis-Idas” („West Asia: A New American Grand Strategy in the Middle East“) autor.
„Tulude puudujääk ulatuks miljarditeni iga kuu. Iraani rahvusvaluuta langeks veelgi, inflatsioon tõuseks, riiklikud subsiidiumid väheneksid ning Khargi energeetikakompleksi hävitamine avaldaks riigile veelgi suuremat survet, asetades Iraani valitsuse olukorda, mida on võimatu kiiresti lahendada.”
Saare hõivamine ei ole niivõrd küsimus, kas see juhtub, vaid millal, ütles USA valitsusele lähedalseisev allikas, arvestades saare kriitilist tähtsust sõja tulemuse seisukohalt. Sama allika väitel on Iisrael avaldanud soovi strateegilise tähtsusega saar võimalikult kiiresti kontrolli alla saada, samas kui Ühendriikide sõjaline juhtkond on sõja praeguses faasis endiselt keskendunud pigem Iraani relvajõudude hävitamisele.
USA valitsus on Iraani naftale kehtestanud juba mõnda aega ranged sanktsioonid ning enamik Khargist väljuvast naftast veetakse hetkel üksnes ühte sihtpunkti – Hiinasse.
Tänase seisuga on Pärsia lahe regioonist pärinevate naftasaaduste eksport maailmaturgudele vähenenud peaaegu nullini, põhjustades globaalses kaubanduses juba erakordset turbulentsi, samas kui Trumpi administratsiooni ettepanekud pakkuda merekitsikust läbivatele laevadele USA valitsuse käendatud kindlustuspoliise ning mereväe eskorti ei ole senini vilja kandnud.
Tänase seisuga on Pärsia lahe regioonist pärinevate naftasaaduste eksport maailmaturgudele vähenenud peaaegu nullini.
USA suurpank JP Morgan hoiatas juba nädala eest tehtud avalduses, et „otsene rünnak [Khargi saarele] peataks koheselt suurema osa Iraani toornafta ekspordist, põhjustades seeläbi tõenäoliselt tõsiseid Iraani-poolseid vastumeetmeid kogu Pärsia lahe regiooni energiataristule.
Saare majanduslik tähtsus võiks anda Trumpile olulise mõjuhoova, sõnas endine Ühendriikide valitsusametnik John Ullyot, kes on olnud varemalt Trumpi esimese administratsiooni julgeolekunõukogu liige.
Ullyoti hinnangul oleks USA rünnak Khargi vallutamiseks „kõrge riskiga, kuid suure potentsiaalse kasuteguriga“.
„Sedavõrd suure osa Iraani naftavarude turult kõrvaldamine halvaks Iraani režiimi ning annaks USA-le, nagu see juhtus ka Venezuela puhul, suure kontrolli selle üle, kas ja kuhu Iraani naftatoodangut maailmaturgudel suunatakse… ärgem unustagem, et Khargi saarelt eksporditava nafta näol on tegemist sisuliselt kogu Iraani majanduse kandetalaga,” märkis Ullyot.
USA suurpank JP Morgan hoiatas juba nädala eest tehtud avalduses, et „otsene rünnak [Khargi saarele] peataks koheselt suurema osa Iraani toornafta ekspordist, põhjustades seeläbi tõenäoliselt tõsiseid Iraani-poolseid vastumeetmeid kogu Pärsia lahe regiooni energiataristule.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Khargi saar on sõjaliste planeerijate poolt teadvustatud aastakümneid kui Iraani energeetikaekspordi arter, mille läbilõikamine tähendaks sisuliselt kogu Iraani naftaekspordist saadavate tulude elimineerimist.
Saare vallutamine mere ja õhudessandi abil oleks potentsiaalselt ekstreemselt riskantne ning suurte kaotustega ettevõtmine, mille jaoks (eriti sõja niigi suurt ebapopulaarsust arvestades) ei oleks Trumpi administratsioonil piisavalt poliitilist kapitali.
Samas ei oleks Khargi saare vallutamine Iraani naftaekspordi tasalülitamiseks ka möödapääsmatult vajalik. Selleks piisaks saare naftamahutite ja torujuhtmete hävitamisest tiibrakettide ja liugpommide abil, mis on USA relvajõudude jaoks kindlasti teostatav ülesanne.
Khargi saar on sõjaliste planeerijate poolt teadvustatud aastakümneid kui Iraani energeetikaekspordi arter, mille läbilõikamine tähendaks sisuliselt kogu Iraani naftaekspordist saadavate tulude elimineerimist.
Adrian Bachmann
Peamine põhjus, miks Ühendriigid ja Iisrael ei ole tõenäoliselt Khargi energeetikakompleksi tänini hävitanud, tuleneb aga asjaolust, et antud samm likvideeriks viimase põhjuse, mis takistab Iraani juhtkonda võtmast vastu otsust hävitada vastusammuna kogu Lähis-Ida energeetikataristu maksimaalses ulatuses, milleks see võimeline on.
Kirjeldatud stsenaariumi realiseerumine tähendaks aga seda, et Trumpi administratsiooni poolt vallandatud sõja tagajärjeks oleks kogu maailma sügavasse majandusdepressiooni kukutamine, mis võiks võimult viia ka nende riikide võimuaparaadid, mis on aastakümneid viinud ellu “Washingtoni konsensuse” poliitikat oma elanikkondade üle.
Peamine põhjus, miks Ühendriigid ja Iisrael ei ole tõenäoliselt Khargi energeetikakompleksi tänini hävitanud, tuleneb aga asjaolust, et antud samm likvideeriks viimase põhjuse, mis takistab Iraani juhtkonda võtmast vastu otsust hävitada vastusammuna kogu Lähis-Ida energeetikataristu maksimaalses ulatuses, milleks see võimeline on.
Adrian Bachmann
Sedasi ei ole välistatud, et Khargi saare hävitamine käivitaks ülemaailmse majanduslik-poliitilise doominoefekti, mis kulmineerub Ühendriikide globaalse võimuvõrgustiku pöördumatu kokkuvarisemise ning nn “euroatlandi kogukonna” (ja tõenäoliselt ka Euroopa Liidu) kadumisega maailmaareenilt.
Antud sündmuste kaskaad vallanduks olukorras, kus maailma riikide etteotsa tulevad massiivse, ent destentraliseeritud protsessi tulemusena rahvuslikud jõud, kelle eesmärk ei ole kehtestada enam “transatlantilist konsesnsust” (s.o angloameerika võimueliidi tahet), vaid tagada oma rahavaste ellujäämine olukorras, kus maailmakord, mis kestis ligi 80 aastat, on üleöö lakanud olemast.
Ei ole välistatud, et Khargi saare hävitamine käivitaks ülemaailmse majanduslik-poliitilise doominoefekti, mis kulmineerub Ühendriikide globaalse võimuvõrgustiku pöördumatu kokkuvarisemise ning nn “euroatlandi kogukonna” (ja tõenäoliselt ka Euroopa Liidu) kadumisega maailmaareenilt.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
