Majandus & raha

„Keskpankade keskpank“ avaldas oma raportis toetust keskpankade digirahale ja kritiseeris detsentraliseeritud krüptorahasid

„Keskpankade keskpank“ avaldas oma raportis toetust keskpankade digirahale ja kritiseeris detsentraliseeritud krüptorahasid
Rahvusvaheliste Arvelduste Panga peakontor „The Tower“ Šveitsis. Foto: BIS

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (ingl k Bank for International Settlements), mida sageli kutsutakse ka maailma „keskpankade keskpangaks“, avaldas 23. juunil märgilise tähtsusega raporti keskpankade digiraha kohta, milles avaldatakse toetust keskpankade tsentraalselt kontrollitud virtuaalse raha kasutuselevõtu plaanidele.

Ühes oma iga-aastase raporti peatükis rõhutas Rahvusvaheliste Arvelduste Pank seda, kui oluline on keskpankade digiraha kasutusele võtmine, mõistes samas hukka krüptoraha ning erasektori digiraha, mida tagavad suured tehnoloogiaettevõtted ning mis „kipuvad sellist maksevahendit toetavale avaliku hüve elemendile vastu töötama“.

Raporti kohaselt toimiks keskpankade digiraha kõige paremini kaheastmelise süsteemina, kus keskpank juhiks süsteemi tuuma ning erasektor, ennekõike pangad ja makseteenuse pakkujad, töötaks klientide jaoks välja innovatiivseid kasutusviise.

Keskpangad tulevad paremini toime hinna stabiilsuse, andmete omandi ning ligipääsetavuse küsimustega, mis paratamatult tekkivad koos digimaksete laiema kasutuselevõtuga, väitis Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

Erinevalt krüptorahast hoitaks keskpankade digiraha tõenäoliselt kontodel, mis on seotud digitaalsete isikutunnistustega. See tähendab, et maksed selle rahaga ei oleks anonüümsed, kuid samas oleks maksesüsteem rahapesu ja finantskuritegude eest kaitstud.

Siiski ei ole Rahvusvaheliste Arvelduste Pank krüpto suhtes sõbralikult meelestatud.

Erinevalt krüptorahast hoitaks keskpankade digiraha tõenäoliselt kontodel, mis on seotud digitaalsete isikutunnistustega. See tähendab, et maksed selle rahaga ei oleks anonüümsed, kuid samas oleks maksesüsteem rahapesu ja finantskuritegude eest kaitstud.

Varem on Rahvusvaheliste Arvelduste Pank bitcoin’i ning teisi krüptorahasid nimetanud spekulatiivseks varaks ning kehvaks maksevahendiks nende hinna volatiilsuse, ülekannete ajamahukuse ning suure energiakulukuse tõttu.

Panga teadusjuht ja majandusnõunik Hyun Song Shin peab raportis krüptoraha rolli kõrvaliseks:

„Praeguseks on selge, et krüptoraha on rohkem spekulatiivne vara kui raha ning paljudel juhtudel kasutatakse seda rahapesu, lunavararünnakute ning finantskuritegude toimepanemisel. Eriti vähe avalikkuse huve teenivaid omadusi on bitcoin’il, kui arvestada ka selle suurt energeetilist jalajälge.“

Ei maksa omada illusioone selles osas, kui ulatuslikud on globaalseid finantsturge valitsevate keskpankade ja valitsuste võimalused soovi korral tulevikus bitcoin’i laadi vääringute kasutamine annulleerida.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Vaatamata detsentraliseeritud krüptorahade entusiastide kiiduväärsetele ponnistustele teha krüptovääringutest keskvalitsusest sõltumatu majandusringluse võimaldaja, ei maksa omada illusioone selles osas, kui ulatuslikud on globaalseid finantsturge valitsevate keskpankade ja valitsuste võimalused soovi korral tulevikus bitcoin’i laadi vääringute kasutamine annulleerida.

Kuna maailma võimsaimate riikide finantsluure ja kübersõjapidamise üksustel eksisteerib võimekus monitoorida ja neutraliseerida kõige rangemate infotehnoloogiliste turvameetmete rakendamist praktiseerivate terrorirühmituste finantsliikumisi (väljaspool sularahapõhist ja informaalset „hawala“ süsteemi), siis oleks liiga optimistlik uskuda, et soovi korral ei eksisteeri võimekust konfiskeerida ja/või annulleerida detsentraliseeritud krüptorahade kasutamine tsiviilpopulatsiooni seas muuks kui kõige väiksema mahuga tehingute tarbeks – kui sedagi.

Sedasi on Rahvusvahelise Arvelduste Panga teadaanne keskpankade digivaluutade tulekust kombinatsioonis üha ähvardavamate remarkidega bitcoin’i laadsete maksevahendite suhtes kõnekas ning mõjutab suure tõenäosusega strateegiliste investorite kapitalipaigutusi krüptovaradesse pikas positsioonis.  

Jaga artiklit sõpradega:


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *