Keskpanga digivaluuta on inimliku vabaduse lõppmäng 1. osa

Iain Davis

 AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus

Keskpankade digivaluutad (Central Bank Digital Currency – CBDC) kujutavad endast sisuliselt inimeste keskvõimust sõltumatu autonoomia täielikku tasalülitamist. Sestap pole mõtet lasta ennast petta lubadustega, mis kõnelevad anonüümsusest, andmekaitsest ning kõikvõimalikest kaitsemeetmetest. Tegemist on meelepetetega, mille eesmärk on varjata keskpankade digivaluutade kehtestamise taga peituvat türanlikku tungi.

Keskpankade digivaluutad kujutavad endast kõige laiahaardelisemat, kaugeleulatuvamat ja autoritaarsemat sotsiaalse kontrolli mehhanismi, mis on inimkonna ajaloos eales välja töötatud.

Keskpankade digivaluutad kujutavad endast kõige laiahaardelisemat, kaugeleulatuvamat ja autoritaarsemat sotsiaalse kontrolli mehhanismi, mis on inimkonna ajaloos eales välja töötatud. Virtuaalraha ülemaailmne koostalitlusvõime võimaldab lülitada eri riikide keskpankade emiteeritud digivaluutasid omakorda suuremasse integreeritud võrku, et moodustada üks tsentraliseeritud ülemaailmne raha omamise ning kasutamise järelevalve- ja kontrollsüsteem.

Lastes rahandussüsteemi digitaalselt tsentraliseerida, loovutab inimkond kogu oma vabaduse tsentraalpankurite meelevalla alla.

Oluline on mõista, et keskpanga digitaalraha erineb igasugusest “rahast”, millega inimkond seni kokku on puutunud. Keskpankade poolt kontrollitud virtuaalraha saab olema programmeeritav, mis võimaldab juba eos selle koodi kirjutada, millised tehingud on kelle jaoks lubatud ja millised mitte.

Tulevikus saab kõiki poliitilisi otsuseid ja laiemaid tegevuskavu, mis meie elu kellegi suva järgi piiravad, jõustada vahetult keskpankade digivaluutade abil, ilma et selles oleks vaja eraldi õigusakte. Demokraatlik vastutus muutub sedasi sõna otseses mõttes sisutühjaks sõnakõlksuks.

Lastes rahandussüsteemi digitaalselt tsentraliseerida, loovutab inimkond kogu oma vabaduse tsentraalpankurite meelevalla alla.

Sedasi võimaldab keskpanga poolt kontrollitud raha seninägematul tasemel järelevalvet, kuna iga meie tehtud tehingut jälgitakse ja kontrollitakse – ning seda kõike vajaduse korral ka reaalajas. Kontrollitakse ja monitooritakse mitte ainult tooteid, kaupu ja teenuseid, mida me ostame, vaid ka kõiki tehinguid, mida me omavahel teeme. Andmete kogumine laieneb seninägematusse skaalasse, hõlmates endasse elu kõik tahud.

Kogu süsteem võimaldab keskpankade plaanikomiteedel kujundada ühiskonda täpselt sellise malli järgi, nagu pangabürokraadid soovivad. Digivaluuta saab olla ja saab kindlasti ka olema seotud iga inimese jaoks kohustuslikus korras väljastatud digitaalsete identifitseerimise sertifikaatidega ning rohepöörde poolt kehtestatud “süsinikukrediidiga”. Sisuliselt võimaldab keskpanga digivaluuta piirata kõikide inimeste liikumisvabadust, vormides meie elusid vastavalt tsentraalplaneerijate meelevallale…

Mis on üldse raha?

“Raha” defineerimine pole tegelikult keeruline, kuigi majandusteadlastele ja pankuritele meeldib jätta mulje vastupidisest. Raha võib määratleda järgmiselt:

Raha on…mis tahes üldise nõusolekuga majandusliku vahetuse vahendina aktsepteeritud kaup. See on meedium, mis väljendab hindu ja väärtust. Raha ringleb inimeselt inimesele ja riigist riiki, hõlbustades kaubandust, olles samas rikkuse universaalselt aktsepteeritud mõõdupuuks.

Raha on seega olemuslikult mitte midagi enamat kui mis tahes “meedium” – olgu selleks paberraha, münt, kasiino žetoon, kullatükk, digitaalne märk või muu selline – mida me nõustume kasutama vahetustehingutes. Raha on väärt mis tahes väärtuse, mida me sellele omistame, ja see on olemuslikult üksnes kokkulepitud väärtus, mis võimaldab meil seda kasutada üksteisega kauplemise tarbeks. Kui raha väärtus on sotsiaalselt aktsepteeritud “üldise nõusolekuga”, saame me seda kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks.

Põhimõtteliselt võiksime rahana kasutada kõike, mis meile meeldib, ja ühiskond on võimeline rahasüsteemi ilma igasuguse tsentraalkontrollita vabatahtlikkuse alusel käigus hoidma. Seda tõsiasja ilmestab hästi kuulus näide vangidest, kes kasutasid rahana makrellikarpe…

Põhimõtteliselt võiksime rahana kasutada kõike, mis meile meeldib, ja ühiskond on võimeline rahasüsteemi ilma igasuguse tsentraalkontrollita vabatahtlikkuse alusel käigus hoidma.

Makrellikarbid on väikesed ja vastupidavad ning võivad sedasi käibida hästi vaheväärtusena, mida on lihtne kaasas kanda ja hoiustada. Kui USA vanglates keelati suitsetamine, võeti vangide eelistatud valuuta, milleks olid sigaretid, sedasi ringlusest välja. Kuna  makrellikarpide varud olid stabiilsed, kontrollitud ning igale vangile eraldati neid maksimaalselt 14 tükki nädalas, nõustusid vangid kasutama kalakonserve alternatiivsel eesmärgil “majandusliku vahetuse vahendina”.

Vangid hakkasid nimetama säilivusaja raamesse jäävaid konservikarpe EMAK-iks (ingl edible mackerel –  söödav makrell), kuna sellisel isevärki “rahal” oli toiduna ka vahetu “sisemine” väärtus. Nendel makrellikarpidel, mis sisaldasid oma söögikõlbulikkuse minetanud kalu, sisemist väärtust aga enam ei olnud. Ometi hinnati ka söömiskõlbmatuid kalu sisaldavaid karpe rahana, olgugi, et vähem väärtusliku vääringuna. Kinnipeetavad lõid vahetuskursi 4 mittesöödavat MMAK-i (ingl money mackerel – rahamakrell) kolme EMAK-i vastu.

Makrellikarbid võimaldasid vangide peetaval turul osta kaupu ja teenuseid, mis ei olnud saadaval vangla administratsiooni turul. Teised vanglad võtsid kasutusele analoogse rahasüsteemi, võimaldades seega kinnipeetavatel säilitada väärtust MAK-ide kujul. Sedasi said vangid säilitada oma makrellikarpidesse hoiustatud ostujõu ka siis, kui neid ühest vanglast teise üle viidi.

Vangid arveldasid makrellikarpidega pitsade valmistamise, riiete parandamise, kongide puhastamise ja muu sellise eest. Sedasi olid kinnipeetavad loonud spontaanselt täiesti toimiva majanduse ja rahasüsteemi.

Vangide jaoks seisnes peamine probleem selles, et nad sõltusid siiski ühest “rahapoliitika” eest vastutavast asutusest, milleks oli USA vanglate administratsioon, mis emiteeris nende valuutat sisuliselt isevärki keskpanga funktsiooni omandanud sööklates. Rahapakkumine toimus konstantse inflatsioonimääraga ehk 14 konservikarpi vangi kohta nädalas. See tähendas aga omakorda, et makrellikarpide inflatsioonimäär oli väga konstantne ja prognoositav.

Kõnekas on ka asjaolu, et vangide makrellikarpidel põhinev rahasüsteem varises kokku niipea, kui vangla administratsioon suurendas oluliselt makrellikarpide väljastamist, põhjustades hüperinflatsiooni, mis hävitas iselaadi raha ekvivalendi väärtuse…

Pankurite õudusunenägu

2022. aasta juunis avaldas maailma “keskpankade keskpangaks” peetav Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (Bank of International Settlements ehk BIS) oma iga-aastase aruande osana visiooni Tuleviku majandussüsteemist. BIS-i liikmeks olevad keskpangad väljendasid selles muret seoses võimalusega, et “krüptouniversumile” omane detsentraliseeritud rahandus “õõnestab tsentraalpankade autoriteeti raha emiteerijatena”.

Võtmeküsimuseks, mis keskpankureid krüptovaluutade (nagu Bitcoin) juures häirib, on nende toimimine ilma tsentraalvõimu poolt antud litsentsita. Teisisõnu – keskpankureid häirib raha, mis ei ole nende kontrolli all.

Raportis väideti järgmist:

Detsentraliseeritud rahandus püüab taasluua krüptouniversumis tavapäraseid finantsteenuseid. Neid teenuseid võimaldavad sellised uuendused nagu programmeeritavus ja komponeeritavus litsenseerimata plokiahelates.

BIS määratles detsentraliseeritud rahasüsteemi aga järgmiselt:

Detsentraliseeritud rahasüsteem on finantsteenuste kogum, mis põhineb loata DLT-l (hajusraamatu tehnoloogia – ingl Distributed Ledger Technology) tehnoloogial, näiteks plokiahelad.

Võtmeküsimuseks, mis keskpankureid krüptovaluutade (nagu Bitcoin) juures häirib, on nende toimimine ilma tsentraalvõimu poolt antud litsentsita. Teisisõnu – keskpankureid häirib raha, mis ei ole nende kontrolli all.

Plokiahel on üks hajusraamatu tehnoloogia (Distributed Ledger Technology) vorm, mis võib toimida kas litsentseeritud või litsentseerimata kujul. Paljud kõige tuntumad krüptovaluutad põhinevad justnimelt “lubadeta” plokiahelatel. Lubadeta plokiahelal puudub juurdepääsukontroll.

Nii kasutajad kui ka “sõlmed”, mis kinnitavad tehinguid loata plokiahela võrgus, on seega anonüümsed… See tähendab lõppastmes, et litsentseerimata ja detsentraliseeritud krüptoraha anonüümsed kasutajad võivad olla kindlad, et nende tehingud on salvestatud ja kinnitatud ning seda kõike ilma pankadeta.

Litsentseerimata ja detsentraliseeritud krüptoraha anonüümsed kasutajad võivad olla kindlad, et nende tehingud on salvestatud ja kinnitatud ning seda kõike ilma pankadeta.

Sõltumata sellest, mida te krüptorahast arvate, ei valmista BIS-ile ega selle keskpanga liikmele muret lugematud mündid ja “raha” mudelid “krüptouniversumis” iseeneses. Mis neid häirib, on tõsiasi, et kogu seesugune raharinglus toimib väljaspool nende kontrolli.

Rahvusvaheline Arvelduste Pank ütleb selle ka avalikult välja, väites, et…

Krüptovaluuta sai alguse Bitcoinist, mis tutvustas radikaalset ideed: detsentraliseeritud vahend väärtuse ülekandmiseks lubadeta plokiahelasse. Iga osaleja võib selles süsteemis tegutseda valideeriva sõlmena ja osaleda sedasi tehingute valideerimisel avalikus pearaamatus (st loata plokiahelas). Selle asemel, et tugineda usaldusväärsetele vahendajatele (näiteks pankadele), peavad plokiahelas arvestust paljud anonüümsed, omakasupüüdlikud valideerijad.

On neid, kes on väitnud, et ka Bitcoin on tegelikult järjekordne “süvariigi” väljamõeldis, mis tekitati eesmärgiga luua õigustus keskpankade poolt kontrollitud krüptovaluutade kasutusele võtmiseks. Kas see ka sedasi on, on võimatu öelda, kuid meid peaks mõneti ettevaatlikuks tegema asjaolu, et tegemist on ühega nendest “vandenõuteooriatest”, mida massimeedia kaudu meelsasti levitatakse.

Olgu sellega kuidas on… selge on see, et Bitcoin ega ükski teine detsentraliseeritud krüptovaluuta ei ohusta inimeste vabadust – erinevalt keskpankade krüptovaluutadest, mis just selle eesmärgiga näivad loodud olevat.

Adrian Bachmanni kommentaar:

Keskpankade poolt tsentraalselt kontrollitud digitaalraha kasutuselevõtt kujutab endast inimkonna orjastamise viimaste etappide üht olulisemat arengut, mis röövib inimestelt materiaalse autonoomia viimased riismed.

Sedasi viiakse keskpankade digivaluutade kasutuselevõtuga lõpule juba aastakümneid väldanud trend, millega inimesed muudetakse oma monetiseeritud vara omanikest selle kasutajateks, kes sõltuvad oma elamisvõimelisuses täielikult emitendi (ehk siis riigi, või täpsemalt selle vägivallamonopoli kontrollivate indiviidide ja võrgustike) meelevallast.

Muuhulgas on keskpankade digivaluutade kasutuselevõtt osa protsessist, millega viiakse lõpule riigi ja selle kodanike vahelise omandisuhte ümber pööramine, muutes kodanikud riigi omanikest riigi omandiks.

adrian bachmann

Muuhulgas on keskpankade digivaluutade kasutuselevõtt osa protsessist, millega viiakse lõpule riigi ja selle kodanike vahelise omandisuhte ümber pööramine, muutes kodanikud riigi omanikest riigi omandiks.

Kuna masside psühholoogiline baasseisund on fundamentaalselt konformistlik ning tugineb ellujäämise ja hüveolu tagamisel mitte iseenda algatus-, teo- ja vastutusvõimele, vaid oma isandate meelevalla järgi olemisele, paindub enamus inimesi türannia absoluutse väljendusvormi alla veelgi innukamalt kui selle ajalooliselt primitiivsematele vormidele minevikus.

Oma inimnäolisuse säilitab totalitaarse düstoopia tingimustes üksnes väga väike vähemus inimesi, kes pigem sureksid vabana, kui elaksid orjana ning kelle (alguses sotsiaalsele ja materiaalsele, hiljem füüsilisele) “tühistamisele” rakendab võim kogu oma repressiivse masinavärgi. Enamasti tulemuslikult. Sadistlik impulss oma vaimset ja ainelist vabadust säilitada soovivate inimeste vastu pärineb aga kontrollisõgedate kättemaksuihast nende vastu, kes, olles küll võimutud, on oma vapruse tõttu olemuslikult määratult vägevamad kui nende tagakiusajad ning füüsiliste ahelate kiuste ka vaimus vabamad. 

Oma inimnäolisuse säilitab totalitaarse düstoopia tingimustes üksnes väga väike vähemus inimesi, kes pigem sureksid vabana, kui elaksid orjana

adrian bachmann

Põhjus, miks düstoopilis-türanlik ühiskonnakord tänaseks juba uskumatu kiirusega kogu läänemaailmas võimust võtab, tuleneb aga kahe asjaolu kokkulangemisest. Nendest esimene seisneb türanniat jõustavate instrumentide (digivaluutad, permanentne jälgimistaristu, koputamiskultuur, repressiivorganite kontrollimatu paisumine) ülikiires täiustumises ning teine vastassuunaliselt türannia alla surutavate inimeste vapruse ja printsipiaalsuse samaväärselt totaalses kokkuvarisemises.

Õigupoolest ei iseloomusta miski läänemaailma vaimset baasolekut iseloomulikumalt kui täielik vapruse kadu – eriti selle meessoos. Teadupärast võim korrumpeerib ning absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. Sedasi on ootuspärane, et kui argus annab kasvulava türanniale, siis absoluutne argus sünnitab ka absoluutse türannia.

Õigupoolest ei iseloomusta miski läänemaailma vaimset baasolekut iseloomulikumalt kui täielik vapruse kadu – eriti selle meessoos. Teadupärast võim korrumpeerib ning absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. Sedasi on ootuspärane, et kui argus annab kasvulava türanniale, siis absoluutne argus sünnitab ka absoluutse türannia.

adrian bachmann

Inimene, kes elab permanentses hirmus, olles lakkamatu psühholoogilise sõjapidamise ründeobjektiks, mis tuletab talle iga päev meelde, et tema elunatuke sõltub võimusõgedate türannide sisenduste omaks võtmisest, ei ole enam vaba, väärikas ega loominguvõimeline olend. Tegemist on olendiga, kes on oma ainelise olemasolu tagamiseks minetanud kogu oma vaimse ja hingelise isikupära.

Elu ilma vabaduseta on pelk eksisteerimine ning sestap on kõigil neil, kes ei soovi oma inimnäolisust minetada, viimane aeg üksteist leida ning aidata läbi selliste sõltuvussuhete, mis küll inimeseks olemisega paratamatult kaasnevad, ent mis tuginevad vabatahtlikkusele ja vastastikusele kasule, mitte ühepoolsele ekspluateerimisele, hirmule ja türanniale.

JÄTKUB…