Hiina valitsus jälgib nüüdsest Pekingi bussijuhtide emotsioone, vererõhku, kehalist liikumist ja unerütme. Võimude andmetel on bussijuhtide kehalise autonoomia faktiline likvideerimine õigustatud, kuna aitab ennetada liiklusõnnetusi ning seeläbi suurendada ühiskonna ohutustaset.
Pekingi transpordiamet on asunud jälgima kaugbussijuhtide emotsioone ja tervist, püüdes sedasi “suurendada ohutust”. Hiidlinna ühistranspordi konsortsiumi andmetel on juhtidele väljastatud elektroonilised käevõrud, mis suudavad jälgida kõike alates vererõhust ja unemustritest kuni emotsioonideni.
Kohalik ajaleht “Pekingi päevakaja” teatab, et agentuur väljastas autojuhtidele üle 1800 käevõru. Pole selge, mis firma toodanguks nutikad käevõrud on, kuid väidetavalt mõõdavad võimud nende abil seiratavate biomeetriat reaalajas. Seda ärevuse, haiguse ja üldise vormisoleku tuvastamiseks.
Hiina sotsiaalvõrgustiku Weibo avalduses ütles ettevõte: “Käevõrude levitamine on tehnoloogiline vahend juhtide füüsilise ja vaimse tervise tugevdamiseks.”
Projekt toodi avalikkuse ette pärast septembris Guiyangi linnas toimunud bussiõnnetust, milles hukkus 27 inimest.
Kõnealuseid seadmeid on Hiinas varem juba kasutatud kehatemperatuuri jälgimiseks pärast reisimist, et jälgida koroonaviiruse juhtumeid.
Hiina prokuratuuri andmetel kasutatakse biomeetrilise jälgimise seadmeid ka väärtegudes süüdistatud inimeste jälgimiseks, et aidata “vähendada vahistamisi”.
Meedet on Hiinas kritiseeritud kui töötajate eraellu tungimist ja sõidukijuhtide “diskrimineerimise” võimalikku allikat.
Pole selge, kas bussijuhid on sunnitud programmi raames kohustuslikus korras käevõrusid kandma või mitte.
Hiina valitsus teostab regulaarselt järelevalvet oma kodanike üle. Sel aastal avalikustasid Hiina võimud süsteemi “Raudne puur“, mis kasutab tehisintellekti inimeste kohta andmete kogumiseks ja kuritegude tuvastamiseks “enne, kui kuriteod aset leiavad”.
Väljaandele New York Times lekkinud dokumendid näitasid, et Pekingi võimud koostavad oma elanikkonnast hiiglaslikke profileeritud andmebaase, kasutades selleks inimeste karistusregistreid, tausta ja 2,5 miljardi näotuvastuspildi andmeid.