Ajalooliselt ebanormaalne olukord, kus pangad ei maksa hoiustajatele intressitulu, vaid maksustavad hoiuseid negatiivsete intressidega, on levimas üle Euroopa, sillutades teed senitundmatusse finantstulevikku. Taani rahvusvaheline panganduskontsern Danske Bank avaldas aprilli lõpus pressiteate, milles informeeris kliente, et laiendab hoiuste vahemikku, millele kohaldatakse edaspidi negatiivseid intressimäärasid.
Danske Banki avalduse kohaselt alandatakse negatiivse intressiga maksustatavate hoiuste suurust, hõlmates ka hoiuseid, mis jäävad 100 000 ja 250 000 Taani krooni vahele (13 000- 32 500 eurot).
Negatiivsete intressimäärade poliitika on üha kiireneva rahatrüki tingimustes levimas üle Euroopa. Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i sõnul on tegemist hoiustajate jaoks ebasoodsa olukorraga, ent pidades silmas majanduse stimuleerimise suuremat eesmärki, tuleb säästjate huvid vajaduse korral tuua ohvriks.
Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i sõnul on tegemist hoiustajate jaoks ebasoodsa olukorraga, ent pidades silmas majanduse stimuleerimise suuremat eesmärki, tuleb säästjate huvid vajaduse korral tuua ohvriks.
Tegemist ei ole nähtusega, mis on piiratud vaid eurotsooni või Euroopa Liiduga. Ka Inglise Keskpank andis aprilli alguses Ühendkuningriigi pankadele korralduse valmistada ette negatiivsete intressimäärade poliitika käesoleva aasta augustiks. Aprilli lõpuks olid mitmed Ühendkuningriigi, Šveitsi ja Taani pangad asunud negatiivseid intressimäärasid kehtestama. Taani oli esimeseks Euroopa riigiks, kes tegi negatiivsete intresside eksperimendiga algust juba 2012. aastal.
Negatiivseid intressimäärasid peetakse anomaaliaks ning tegemist on nähtusega, mis on eriliselt kahjulik kõikidele, kes soovivad pikemas perspektiivis raha koguda, ilma seda riskantsetesse finantsväärtpaberitesse investeerimata. Suured säästjad on ajalooliselt oodanud oma raha pangas hoiustamise eest intressitulu. Ent ajalooline finantsreaalsus on tänasel päeval pahupidi pööratud ning turvalise passiivtulu teenimise võimalus pangahoiuste näol on saanud igandiks.
Ajalooline finantsreaalsus on tänasel päeval pahupidi pööratud ning turvalise passiivtulu teenimise võimalus pangahoiuste näol on saanud igandiks.
Negatiivsete intressimäärade eestkõnelejad väidavad, et tavatu finantspoliitika aitab esmakordseid koduostjaid, ettevõtjaid ning laenusaajaid. Teooria kohaselt peaksid negatiivsetest intressimääradest võitjad rohkem tarbima ja sedasi majandust stimuleerima.
Ometi pole säärane poliitika võitnud universaalset poolehoidu ning Taani ettevõtlusministri Simon Kollerupi sõnul on negatiivsete intressimäärade kohaldamisega kõik piirid ületatud. Oma Facebooki postituses lausus Kollerup järgnevat: „Ma arvan, et oleks ülim aeg sellele piir panna. Pangad, mis teenivad hiiglaslikke kasumeid, on muutunud liiga ahneks, söandades suure tulususe kiuste üha innukamalt üha rohkemate taanlastele turjale negatiivsete intresside iket asetada.”