Äsja Saksa Liitvabariigi statistikaameti poolt avalikustatud andmete kohaselt on tänase seisuga 23% Saksamaa elanikkonnast immigrandid või immigrantide lapsed.
83,2 miljonist Saksa Liitvabariigi elanikust on kokku 18,9 miljonit inimesed, kes saabusid Saksamaale immigrantidena pärast 1950. aastat või on nende immigrantide järeltulijad.
Tegemist on esimese korraga, kui Saksamaa föderaalne statistikaamet on analüüsinud riigi elanikkonda, võttes arvesse nende päritolu ja mitte üksnes staatust kodaniku või mittekodanikuna. Antud metoodika annab oluliselt täpsema pildi Saksamaa rahvuslikust struktuurist, kuna enamus pärast 1950ndaid Saksamaale saabunud immigrante on tänase päeva seisuga omandanud Saksa kodakondsuse.
Saksamaa rahvastiku dramaatilisest muutusest räägib kõige kõnekamalt aga mitte asjaolu, et riigi elanikest 23% on immigrandid või nende järeltulijad, vaid fakt, et lausa 17,3% Saksamaa elanikkonnast on esimese generatsiooni immigrandid, kes saabusid riiki alles hiljaaegu. Euroopa Liidu riikide elanikkonnast moodustavad tänase päeva seisuga esimese generatsiooni immigrandid 10,6%.
Saksamaa rahvastiku dramaatilisest muutusest räägib kõige kõnekamalt aga mitte asjaolu, et riigi elanikest 23% on immigrandid või nende järeltulijad, vaid fakt, et lausa 17,3% Saksamaa elanikkonnast on esimese generatsiooni immigrandid, kes saabusid riiki alles hiljaaegu. Euroopa Liidu riikide elanikkonnast moodustavad tänase päeva seisuga esimese generatsiooni immigrandid 10,6%.
Lisaks 23% immigrandi päritolu elanikule põlvnevad täiendavad 4,5% Saksamaa elanikonnast Saksa-sisserändaja segaabieludest.
Saksamaa statistikaameti poolt avaldatud audit koostati 2021. aasta andmeid arvesse võttes ega hõlma endas üle miljoni ukrainlase, kes on riiki saabunud pärast 2022. aasta veebruaris aset leidnud Vene invasiooni.
Adrian Bachmanni kommentaar:
“Demographics is destiny.”
Ehk teisisõnu – demograafia on saatus. Sellisena kõlab Balzaci kuulsa lausumise parafraseering, mida geostrateegidele ja kultuuriloolastele meeldib tihti tsiteerida. Sõltumata sellest, kas rahvust määratleda etnilise, lingvistilise, kultuurilise või pelgalt administratiiv-poliitilise tunnuse alusel, on selge see, et rahvus kui selline ei ole staatiline, vaid ajas muutuv nähtus, mis võib teha läbi metamorfoose kõikides eelpool mainitud tunnustes.
Saksa rahva tuleviku seisukohalt on ilmselge, et rahvus, mille põlisrahva sündimuskordaja on õige pisut üle ühe lapse naise kohta ei ole kindlasti võimeline endasse assimileerima 23% võõrpopulatsiooni, mille sündimus ületab põlisrahva oma 3-4-kordselt.
adrian bachmann
Ometi on huvitav küsimus, millal mingi rahvas lakkab olemast rahvus ning teeb liiga lühikese aja jooksul läbi liiga palju tunnuslikke muutusi, et seda oleks võimalik käsitleda olemusühtsena oma hiljutiste eellastega. Ehk siis rahvakeeli väljendatuna… see pole enam kellegi õige sakslane/prantslane/venelane/eestlane, vms.
Vaatamata kõigele ei ole Saksa rahva ning teiste Euroopa põlisrahvaste suremine käesolevas “kohustuslikest valedest” koosnevas diktatuurilises õhkkonnas paratamatus.
adrian bachmann
Saksa rahva tuleviku seisukohalt on ilmselge, et rahvus, mille põlisrahva sündimuskordaja on õige pisut üle ühe lapse naise kohta ei ole kindlasti võimeline endasse assimileerima 23% võõrpopulatsiooni, mille sündimus ületab põlisrahva oma 3-4-kordselt. Seda eriti olukorras, kus suur osa sisserändajatest on kõrge passionaarsuse astmega religioossed moslemid ning põlisrahvus koosneb tänaseks põhiosas ateistidest moraalirelativistidest, kes on teinud II maailmasõja järgselt läbi inimkonna ajaloo intensiivseima psühholoogilise töötluse angloameerika asehaldurite poolt saksa elanikkonnale peale surutud nii-öelda “denatsifitseerimise” programmi läbi, mis tegi rahvusliku eneseteadvuse alla surumisest sakslaste rahvusliku eneseteadvuse antiprintsiibiks oleva nurgakivi. Nurgakivi, mis pidi garanteerima saksa rahvuse kadumise ajalooareenilt angloameerika potentsiaalse rivaalina – kui vaja, siis saksa rahvuse kui sellise disintegratsiooni hinnaga.
Saksa rahvus on temale omase unikaalse vaimulaadiga inimkonnale kinkinud nii vaimse kui ainelise kultuuri tippsaavutusi pea kõikides inimtegevuse domeenides.
adrian bachmann
Sellest on mõistagi kahju, kuna Saksa rahvus on temale omase unikaalse vaimulaadiga inimkonnale kinkinud nii vaimse kui ainelise kultuuri tippsaavutusi pea kõikides inimtegevuse domeenides.
Ent vaatamata kõigele ei ole Saksa rahva ning teiste Euroopa põlisrahvaste suremine käesolevas “kohustuslikest valedest” koosnevas diktatuurilises õhkkonnas paratamatus. See ei ole seda, kuna vaba tahe (nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil) on moraalse universumi valitsevaks alusprintsiibiks, milles peituv potentsiaalsus suudab ületada mistahes kontsentratsioonis poliitilist või kultuurilist türanniat. Tõsi… mida kauem vaba tahte vitaalselt moraalse jaatamisega oodata, seda suuremate ohvritega on võimalik teha läbi nii isiklik kui rahvuslik uuestisünd. Jääb üle loota, et sakslased ning teised euroopa rahvad virguvad “surmakultuurist” nii hingelises kui bioloogilises tähenduses enne, kui on liiga hilja.
Mida kauem vaba tahte vitaalselt moraalse jaatamisega oodata, seda suuremate ohvritega on võimalik teha läbi nii isiklik kui rahvuslik uuestisünd.
adrian bachmann
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: