Valimislubaduste murdmine, eeskätt sõdadest hoidumise tõotuse rikkumine Iraanile kallale tungides ning elukalliduse jätkuv kasv on viinud Donald Trumpi valitsuse toetuse rekordmadalale tasemele, ennustades demokraatide suurt valmisvõitu sügisel aset leidvatel vahevalimistel.
Vaatamata vabariiklaste ponnistustele joonistada ümber valimisringkondi vahetult enne suurt poliitilist kaalu omavate ülemkohtu otsuste saabumist, on demokraatide väljavaated eelseisvatel kongressi valimistel saavutada suur võit paremad kui kunagi varem lähiajaloos.
Washington posti, ABC ja Ipsose meediaväljaannete poolt tellitud küsitlus Ühendriikide valijate seas näitas, et toetus Donald Trumpi administratsioonile on langenud läbi aegade madalaimale tasemele nii esimese kui teise presidentuuri vältel.
Trumpi administratsiooni toetuse kokkuvarisemine leiab aset varemalt vabariiklasi toetanud elanikkonna laialdases pettumuses seoses Trumpi valimislubaduste murdmisega. Ent ameeriklased on rahulolematud ka riigi majandusliku käekäigu pärast mis on samuti kannatanud Iraani vastase kallaletungi tagajärjena.
Aprilli lõpus läbi viidud küsitlused näitasid, et 62% ameeriklastest annavad negatiivse hinnangu Trumpi valitsusele, sealjuures on 66% elanikkonnast laitnud maha Trumpi administratsiooni otsuse Iraanile kallale tungida ning hämmastavad 76% ameeriklastest on rahulolematud Trumpi valitsuse võimetusega peatada elukalliduse tõus. Küsitlustest nähtus, et enamus ameeriklasi laidavad maha Trumpi administratsiooni poliitika eranditult kõikides uuringus käsitletud sise- ja välispoliitika küsimustes.
Aprilli lõpus läbi viidud küsitlused näitasid, et 62% ameeriklastest annavad negatiivse hinnangu Trumpi valitsusele, sealjuures on 66% elanikkonnast laitnud maha Trumpi administratsiooni otsuse Iraanile kallale tungida ning hämmastavad 76% ameeriklastest on rahulolematud Trumpi valitsuse võimetusega peatada elukalliduse tõus.
Ameeriklaste hinnang spetsiifiliselt Trumpi isikuomadustele oli samaväärselt hävitav. 71% vastanutest väitsid, et isikuomadused nagu “aus ja usaldusväärne” ei ole Donald Trumpi puhul kohaldatavad ning 67% vastajatest leidsid, et Trump ei kaalu oluliste otsuste langetamisel tehtud otsuste tegelikke tagajärgi. Samuti leidis 59% vastanutest, et Donald Trumpil puuduvad vaimsed võimed, mis on presidendiameti jaoks hädavajalikud.
Demokraatide ulatuslikku võitu 3. novembril aset leidvatel vahevalimistel (mil ameeriklased valivad kongressi alamkoja 435 esindajat ning 35 senaatorit 100st senati liikmest) ennustavad ette ka parteide populaarsusnäitajad. 49% küsitluses osalenutest väitsid, et kavatsevad hääletada demokraatide poolt 44% vabariiklastele hääle anda lubanud küsitluses osalenu vastu.
71% vastanutest väitsid, et isikuomadused nagu “aus ja usaldusväärne” ei ole Donald Trumpi puhul kohaldatavad.
Muuhulgas on oodata suuremat valimisaktiivsust demokraate toetavate ameeriklaste seas, kellest 79% on lubanud “kindlasti valimistest osa võtta”, samas kui samaväärselt kindlad valimistel hääletamises on vaid 72% vabariiklastest.
Kokkuvõttes leiavad 67% ameeriklastest, et nende riik liigub fundamentaalselt vales suunas, kusjuures demokraatide toetajatest on antud seisukohal 94% vabariiklaste 25% vastu. Veendumus, et Ameerika on valel kursil on jagatud ka 78% ameeriklaste poolt, kes ei toeta ei vabariiklasi ega demokraate.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühendriikide poliitilise reaalsusega hästi kursis olevatel inimestel on tavaks öelda “vahet ei ole, kelle poolt sa hääletad, lõpuks on valitsuses ikka John McCain”, viidates sedasi kurikuulsale vabariiklasest parteiveteranile, kes väidetavalt “ei näinud kunagi sõda, mis talle ei oleks meeldinud”.
Võimu toimimisest aru saamine algab nii Ameerikas kui kõikides teistes sarnase avaliku (ehk näilise) ja varjatud (ehk tegeliku) topeldatud võimustruktuuriga riikides aga momendist, kui hakatakse mõistma põhjusi, miks võimule saavad üksnes need kandidaadid, kes toetavad kõikides küsimustes nn “parteideülest konsensust”. Kõik muu on vaid ebaoluline poliitiline spektaakel, mis ei muuda ühiskonna toimimise aluseid ega ohusta seeläbi reaalset võimu omavaid institutsioone ning võrgustikke.
Võimu toimimisest aru saamine algab nii Ameerikas kui kõikides teistes sarnase avaliku (ehk näilise) ja varjatud (ehk tegeliku) topeldatud võimustruktuuriga riikides aga momendist, kui hakatakse mõistma põhjusi, miks võimule saavad üksnes need kandidaadid, kes toetavad kõikides küsimustes nn “parteideülest konsensust”.
Adrian Bachmann
Ameerikas kuulub nn “parteideülese konsensuse” hulka vastuvaidlematult Ameerika globaalse hegemoonia üleval hoidmine läbi sanktsioonide, atentaatide, altkäemaksude, embargode, värviliste revolutsioonide ning mõistagi ka sõdade. See on terviklik programm, mille ohvrite hulk ulatub pärast II maailmasõja lõppu tänaseks erinevate hinnangute kohaselt 50-100 miljoni inimeseni. See on ka programmiks, milles Trumpi administratsioon on järjekordseks käsutäitjaks, purustades sedasi miljonite lootuse, et viimaks sattus Valge Maja ovaalkabinetti “süsteemiväline kandidaat”. See on paraku Ameerika võimuvertikaali valitsevate kaadrite käsutuses oleva masside psüühika monitoorimise ja vormimise masinavärgi (ehk meedia ja massimeedia) ning seda täiendava repressiivaparaadi tõttu võimatu.
Mõistmine sellest, millised jõud tegelikult näiliselt poliitilist pluralismi viljelevas riigis valitsevad, algab momendist, mil hakatakse teadvustama struktuure, mis müstilist “parteideülest konsensust” vormivad, kehtestades sedasi lubatud ja lubamatu poliitilise diskussiooni üha ahtamaks muutuvaid piire… Piire, millest väljaspool saaks eksisteerida tõeline poliitiline enesemääramine ehk suveräänsus ning tõeline rahva tahte kehtestumine ehk demokraatia.
Ameerikas kuulub nn “parteideülese konsensuse” hulka vastuvaidlematult Ameerika globaalse hegemoonia üleval hoidmine läbi sanktsioonide, atentaatide, altkäemaksude, embargode, värviliste revolutsioonide ning mõistagi ka sõdade. See on terviklik programm, mille ohvrite hulk ulatub pärast II maailmasõja lõppu tänaseks erinevate hinnangute kohaselt 50-100 miljoni inimeseni. See on ka programmiks, milles Trumpi administratsioon on järjekordseks käsutäitjaks, purustades sedasi miljonite lootuse, et viimaks sattus Valge Maja ovaalkabinetti “süsteemiväline kandidaat”.
Adrian Bachmann
Fiktiivne demokraatia on süsteem, mis kehtib mõistagi mitte üksnes Ameerika Ühendriikides, vaid mis on kehtestatud valitsusvormina enamikus maailma ligi 200st riigist. Reaalne demokraatia on seevastu süsteem, mis ei eksisteeri üheski maailma riigis, olles küberneetiliselt ning massipsühholoogia baastõdede tõttu võimeline toimima üksnes väikestes kogukondades või riigivõimu täieliku läbipaistvuse tingimustes.
Donald Trumpi administratsiooni tegelikust moraalsest ning poliitilisest palgest ning demokraatia etenduse masinavärgi mehaanikast võib pikemalt kuulata ja lugeda aga käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: