Arthur Neslen
Itaalia uudisteagentuuri Nova reporter Gabriele Nunziati esitas 13. oktoobril aset leidnud konverentsil loogilise küsimuse. Kui Euroopa Liit nõuab Venemaalt sõja järgselt Ukraina ülesehitamise finantseerimist, siis kas Brüssel ei peaks esitama sama ranget nõudmist Iisraelile puruks pommitatud Gaza taastamise rahastamiseks? Nunziati vallandati kaks nädalat pärast küsimuse esitamist.
„Olete korduvalt väitnud, et Venemaa peaks maksma Ukraina ülesehitamise eest,” pöördus Nunziati pressikonverentsil Euroopa Komisjoni kõneisiku Paula Pinho poole. „Kas Teie arvates peaks Iisrael rahastama Gaza ülesehitamist, arvestades, et riik on hävitanud peaaegu kogu piirkonna tsiviilinfrastruktuuri?”
„Olete korduvalt väitnud, et Venemaa peaks maksma Ukraina ülesehitamise eest,” pöördus Nunziati pressikonverentsil Euroopa Komisjoni kõneisiku Paula Pinho poole. „Kas Teie arvates peaks Iisrael rahastama Gaza ülesehitamist, arvestades, et riik on hävitanud peaaegu kogu piirkonna tsiviilinfrastruktuuri?”
Pinho vastas, et see on „kindlasti huvitav küsimus, mida ma ei kommenteeri”.
Kõnealune mõttevahetus levis meedias kulutulena – mida ei saa Euroopa Komisjoni pressikonverentside kohta just kuigi sageli öelda – ning Nunziati poole pöörduti kommentaaride saamiseks.
„Küsimus avaldati mitmes meediakanalis ja see sai väga populaarseks,” märkis Nunziati. „Mulle helistasid isegi mitmed inimesed, kes teatasid: „Ma nägin sind Instagramis!” Kuid kaks nädalat hiljem, 27. oktoobril, sain oma uudisteagentuurilt e-kirja, milles teatati, et nad kavatsevad meie koostöö lõpetada.” Enne vallandamist oli Nunziati jõudnud Nova Brüsseli korrespondendina töötada vaid kuu aega.
Nunziati teatas, et sai kriitiliseks osutunud küsimuse esitamise ning vallandamise vahele jäänud kahe nädala jooksul ülemustelt kaks „pingelist” telefonikõnet, ning keeldus edasistest kommentaaridest.
Töötajate sõnul kasutab uudisteagentuur Nova sageli piiratud kaitsega „koostöölepinguid”, mis sisaldavad konfidentsiaalsuskokkuleppeid.
Nova pressiesindaja Francesco Civita kinnitas, et uudisteagentuur lõpetas Nunziatiga suhted just tema Gazat puudutanud küsimuse tõttu. Civita sõnul vallandati Nunziati „tehniliselt ebaõige” küsimuse esitamise eest, arvestades, et Venemaa “tungis ilma provotseerimata” suveräänsesse riiki, samas kui Iisrael “reageeris rünnakule”.
Nova pressiesindaja Francesco Civita kinnitas, et uudisteagentuur lõpetas Nunziatiga suhted just tema Gazat puudutanud küsimuse tõttu. Civita sõnul vallandati Nunziati „tehniliselt ebaõige” küsimuse esitamise eest, arvestades, et Venemaa “tungis ilma provotseerimata” suveräänsesse riiki, samas kui Iisrael “reageeris rünnakule”.
Civita sõnul oli Venemaa ja Iisraeli positsioonide erinevust Nunziatile „korduvalt selgitatud”, kuid „ta ei suutnud situatsioonide märkimisväärset ja formaalset erinevust üldse mõista”.
„Nunziati jäi endale kindlaks, et tema küsimus oli korrektne, väljendades seega oma teadmatust rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipidest,” selgitas Civita. „Veelgi hullem on aga asjaolu, et tema küsimusega video avaldasid Venemaa natsionalistlikud Telegram-kanalid ning Euroopa-vastase agendaga poliitilise islamismiga seotud meediakanalid, mis pani agentuuri piinlikku olukorda.“
Viie Tähe Liikumise erakonda kuuluv parlamendiliige Anna Laura Orrico mõistis Itaalia ajalehele antud intervjuus hukka agentuuri otsuse Nunziati vallandada: „Kui lugu vastab tõele, siis on ühest meediakanalist lihtsalt häbiväärne selline otsus langetada.“
Teine Nova ajakirjanik, kes palus oma elatise kaitsmiseks anonüümsust, ütles väljaandele The Intercept, et Nunziati juhtum kujutab endast vaid „Itaalia ajakirjanikke rõhuva Iisraeli teemal kehtestatud tsensuuri jäämäe tippu”. „Gabriele vallandati, sest ta esitas Euroopa Komisjonile ebamugava küsimuse,” selgitas ajakirjanik. „Järgnevatel päevadel oli õhkkond toimetuses väga pingeline ning pärast Nunziati vallandamist vaikisid kõik ajakirjanikud.”
Teine Nova ajakirjanik, kes palus oma elatise kaitsmiseks anonüümsust, ütles väljaandele The Intercept, et Nunziati juhtum kujutab endast vaid „Itaalia ajakirjanikke rõhuva Iisraeli teemal kehtestatud tsensuuri jäämäe tippu”. „Gabriele vallandati, sest ta esitas Euroopa Komisjonile ebamugava küsimuse,” selgitas ajakirjanik. „Järgnevatel päevadel oli õhkkond toimetuses väga pingeline ning pärast Nunziati vallandamist vaikisid kõik ajakirjanikud.”
Mitmed teisedki Lääneriikide ajakirjanikud on kaotanud töö ebamugavate küsimuste esitamise või kriitiliste märkuste tegemise järel seoses Iisraeli sõjaga Gazas. Ajakirjanike Kaitsekomitee (CPJ) andmetel on Gazas tapetud üle 240 ajakirjaniku ning lisaks on veel kümneid vigastatud ja ligi 100 Iisraeli poolt vangistatud.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Episood Itaalia reporteriga väärib tähelepanu, kuna tegemist on ühega nendest momentidest, milles paljastub silmapilkselt moraalne tõde, mida kahepalgelisusest ning topeltstandarditest küllastunud maailm kõige enam kardab ning põlgab. Samuti näitab episood kui madalale on langenud nii Euroopa poliitilise eliidi kui meedia moraalne tase, mis peegeldab tänaseks aususe, vapruse, põhimõttekindluse ning tõearmastuse ühemõttelist pankroti.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Anas-Mohammed/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: