Möödunud aastal Moskva ja Teherani vahelise leppe alusel Iraanist Venemaale siirdatud tootmistehnoloogia võimaldab Vene relvajõududele tarnida 2025. aastaks 6000 ründedrooni, mis võivad saada otsustavaks kaalukeeleks Ukraina sõjas.
Moskva ja Teheran allkirjastasid 2022. aastal leppe, mille kohaselt aastatepikkuse droonitootmise kogemusega Lähis-Ida riik tarnis Venemaale esmalt mitu partiid Shahad tüüpi mehitamata lennumasinaid ning sellele lisanduvalt veel ka viimati nimetatud UAVde moodulkomplektid, mis monteeriti kokku Venemaal Tatarstanis asuvas tehases.
Tegemist oli vaid esimese sammuga märksa kaugele ulatuvamas koostöös, mille ultimatiivseks eesmärgiks on rajada Venemaale, Tatarstani 100 000 ruutmeetrine hiiglaslik tootmiskompleks, mis võimaldab rakendada kogu Vene sõjatööstuse võimekust, et asuda tootma ründedroone kogustes ja kvaliteedikontrolli tasemega, mis on doonorriigiks olevale Iraanile endale olnud seni kättesaamatu.
Ultimatiivseks eesmärgiks on rajada Venemaale, Tatarstani 100 000 ruutmeetrine hiiglaslik tootmiskompleks, mis võimaldab rakendada kogu Vene sõjatööstuse võimekust, et asuda tootma ründedroone kogustes ja kvaliteedikontrolli tasemega, mis on doonorriigiks olevale Iraanile endale olnud seni kättesaamatu.
Olles tänaseks Iraanist ostetud Shahed tüüpi ründedroonide varu suuresti ammendanud, vajavad Vene relvajõud Ukraina sõjas otsustava muutuse esile kutsumiseks mehitamata lennumasinate tarnet, mis ületab kordades Iraani tootmisvõimsused.
Plaanide kohaselt peaks Tatarstani rajatav hiigeltehas tarnima Vene relvajõududele 2025. aastaks 6000 ründedrooni. Washington Posti poolt kätte saadud dokumentide kohaselt on Venemaa droonide masstootmise võimekuse rajamine edenenud jõudsalt ning riik on liikumas kiiresti UAVde kasutamise kontseptsioonis järgmisele tasemele, mis näeb ette mehitamata lennumasinate koordineeritud kasutamise parvedena.
Pentagoni nõuniku Reuben Johnsoni sõnul tähendaks droonide masstootmise alustamine Venemaal “mängumuutust” ka Ukraina sõjas, andes Vene poolele lahinguväljal otsustava eelise mehitamata lennumasinate kasutamise intensiivsuses.
Kuigi Iraani päritolu droonid sisaldavad arvukalt ka USA päritolu mikroelektroonikat, ei ole allkomponentide tootmise alustamine Venemaal Johnsoni sõnul Moskvale tehnoloogiliselt eriliselt suur väljakutse, kuna kompaktsetes ründedroonides sisalduv elektroonika ei ole kuigi kõrge tasemega.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ameerika Ühendriikide järel maailma teist kõige võimsamat sõjatööstuskompleksi omav Vene Föderatsioon on vaid üks kahest riigist, millel on olemas suuresti autonoomne võimekus toota kõiki relvaplatvorme kergekuulipildujast tuumaallveelaevani. Autarkilist relvastuse tervikspektri tootmisvõimsust omavat sõjatööstuskompleksi kontrollivate riikide (ehk teisisõnu riikide, millel on reaalne strateegiline autonoomia) väga väikse klubiga liitub peatselt ka Hiina Rahvavabariik, mille tootmisvõimekuse kataloogist puudub tänase seisuga üksnes strateegiliste tuumapommitajate tootmisvõimekus.
Ülaltoodut silmas pidades on omamoodi ebaharilik, et seni ise suuresti Venemaast sõltuv ja üksnes väga väikeses ulatuses Vene sõjatööstuskompleksi võimekusi valdav Iraan on muutunud Moskva jaoks oluliseks tehnoloogia doonoriks, sektoris, millele Vene sõjatööstuskompleks on viimastel dekaadidel pühendanud liiga vähe tähelepanu.
On omamoodi ebaharilik, et seni ise suuresti Venemaast sõltuv ja üksnes väga väikeses ulatuses Vene sõjatööstuskompleksi võimekusi valdav Iraan on muutunud Moskva jaoks oluliseks tehnoloogia doonoriks
adrian bachmann
Iroonilisel kombel on mitmete maailma kõige keerulisemate relvasüsteemide, nagu tuumaallveelaevade või seniitrakettide, tootmises hetkel liidripositsiooni omav Venemaa suhteliselt lihtsakoeliste mehitamata ründesüsteemide tootmises jäänud tahapoole paljudest riikidest, millel puudub isegi teoreetiline teaduslik-tööstuslik kapatsiteet kõige keerulisemaid relvaplatvorme toota. Antud tõsiasi ei ole mitte üksnes piinlik, vaid kujutab endast Ukraina sõja valguses ka ilmset ning üha problemaatilisemat sõjalist võimekuslünka. Kummatigi on UAVde tootmisvõimekuse kesisuse näol tegemist võimekuslüngaga, mida enam kui 2000 ettevõttest ning 2 miljonist töölisest koosnev Vene sõjatööstuskompleks on võimeline kiiresti korvama. Kui kiiresti? See on küsimus, millele antavast vastusest võib sõltuda suuresti ka Ukraina sõja saatus, eeskätt seoses Moskva kartlikkusega kanda lahinguväljal liiga suuri kaotusi isikkooseisus. Toota 6000 drooni aastas on militaarses ja militaarökonoomilises mõttes nii kulu- kui tulemusefektiivsem kui koolitada välja ning kaotada lahinguväljal 6000 võitlejat. Sellest tulenevalt on Moskva plaanid laiendada eksponentsiaalselt oma mehitamata sõjamasinate tootmist nii loogilised kui ootuspärased.
Kummatigi on UAVde tootmisvõimekuse kesisuse näol tegemist võimekuslüngaga, mida enam kui 2000 ettevõttest ning 2 miljonist töölisest koosnev Vene sõjatööstuskompleks on võimeline kiiresti korvama.
adrian bachmann
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
