AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
Robert Gore
Maailm tundub tänaseks olevat juhitud millegi poolt, mida võiks nimetada Institutsionaliseeritud Hullumeelsuse Tootmise Kompleksiks. See on ühtaegu nii valitsejate ja valitsetavate psüühiline seisund kui ka institutsionaalne kontrollmehhanism, mis ühtse võrgustikuna tüürib rahvaid pidurdamatult sõja, vaesumise ning hävingu poole. Mida see kompleks endast kujutab ning kuidas peaksid sõgedaks ja kurjaks muutunud ühiskonnas tegutsema kainemõistuslikud ja hea tahtega inimesed, on käesoleva loo arutlusteemaks.
“Kedagi ei huvita… Massid ei mõtle kunagi. Inimesed tunnevad ennast kõige turvalisemalt karjas ning eriti karjas, mis on tormamas kiini kuristiku suunas.”
Massid on kihutamas kuristiku poole… Lummatud hiiglasliku kompleksi sisendusest, mis väidab neile vastupidist, kinnitades lakkamatult, et maandumine saab olema pehme ning rahnud ei murra nende konte.
See juhatab meid küsimuseni… Kuidas üldse võtab inimmõistus vastu vastuolulist informatsiooni? Üheks viisiks on kasutada ratsionaalset mõtlemist, et vastuoluline informatsioon ära protsessida ning likvideerida ebakõlad loogilisel viisil. Toome ühe näite.
Meile sisendatakse, et vaktsiinid on “turvalised ja ohutud”. Samaaegselt edastatakse informatsioon, et tervisele “turvaliste ja ohutute” vaktsiinide tootjad on seaduse alusel vabastatud igasugusest vastutusest nende “turvaliste ja ohutute” preparaatide poolt põhjustatud tervisekahjustuste eest. Iga loogilise mõtlemise võimet omava inimese jaoks kerkib kahe fakti kõrvutamisel esile ilmne vastuolu – miks peaks vaktsiinitootjad olema vabastatud vastutusest nende poolt toodetud ainete poolt tekitatud tervisekahjustuste eest, kui meile äsja väideti, et tegemist on ainetega, mis ei saa neid tervisekahjustusi esile kutsuda? Ratsionaalselt mõtlev inimene asetaks kahte informatsiooni kõrvutades mõistagi “turvalise ja efektiivse” väite kahtluse alla ning loobuks preparaatide manustamisest kas alaliselt või vähemasti senikaua, kuni praktika on tõestanud ained ka reaalsuses turvalised olevat.
Kuidas võtab inimmõistus vastu vastuolulist informatsiooni? … Kriitilise mõtlemise pinnalt loogiliste valikute tegemine on mõistagi vaid üks teguviis. Alternatiiviks jääb alati ilmselgest vastuolust mööda vaadata.
Robert Gore
Ent kriitilise mõtlemise pinnalt loogiliste valikute tegemine on mõistagi vaid üks teguviis. Alternatiiviks jääb alati ilmselgest vastuolust mööda vaadata. Eirata loogikat ning eeldada, et ebaloogilisust ei eksisteeri, kui valitsusametid, ravimikorporatsioonid, massimeedia, akadeemilised persoonid, kuulsused ning sinu enda ümberkaudsed sisendavad “turvalise ja tõhusa” väite paikapidavust. Ent loogika eiramisele järgnevad karmid tagajärjed saabuvad sõltumata sellest, kas nende käes kannatavad vaid üksikud või paljud ning asjaolu, et teisedki jagavad sinu kurba saatust, ei paku lohutust täbaras olukorras, mis kaine mõistuse kuulda võtmise korral oleks olnud välditav.
Teretulemast ühiskonda, mille üle valitseb miski, mida võiks nimetada Institutsionaliseeritud Hullumeelsuse Tootmise Kompleksiks, lühendatult IHTK… Kõige lühemalt kokku võetuna on Institutsionaliseeritud Hullumeelsuse Tootmise Kompleks kollektiivset vaimset, kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku reaalsust vormiv süsteem, mille eesmärgiks on lahutada inimesed lõplikult iseseisvast mõtlemise, otsustamise ja valikute langetamise võimest.
Kõige lühemalt kokku võetuna on Institutsionaliseeritud Hullumeelsuse Tootmise Kompleks kollektiivset vaimset, kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku reaalsust vormiv süsteem, mille eesmärgiks on lahutada inimesed lõplikult iseseisvast mõtlemise, otsustamise ja valikute langetamise võimest.
Robert Gore
Kusjuures tänaseks ei ole tegemist enam kujundiga, vaid avalikult välja käidud transhumanistliku taotlusega, mille lõppsihiks on masside ajuolluste liitmine arvutiprotsessoritega. Sammuke veel ning ideaal täiuslikult kuuletuvast inimmassist on saamas reaalsuseks. Hävitades mõistuspärasuse kui inimsuse keskse osa, hävitatakse paratamatult ka inimkond. Kuid Institutsionaliseeritud Hullumeelsuse Tootmise Kompleks on sõgedam veel kui massid, kellelt see mõistuse on röövinud ning sestap jääb selle viimaseks aktiks enesehävitus.
Ent jätkakem oma vaatlust maailmast, kuhu me oleme tänaseks jõudnud… Me kõik mõistame, et võlg on vaja võlausaldajatele tagastada meediumis, mida võlausaldaja võlgade katteks tunnistab. Sama printsiip kehtib ka valitsuste puhul. Mida suuremaks paisub võlakoorem, seda suuremaks paisub võla hind intressimaksetena, mis on samuti vaja tagastada. Tihtilugu tõusevad intressimäärad, mille maksmine on võlgadel põhineva majanduse paratamatuseks. Ent tänapäeval on terve maailma majandussüsteem – nii Läänes kui Hiinas – ehitatud üles võlaookeanile, mis võib finantssüsteemi kokku varisedes kahaneda hetkega kiduraks lombiks. Niipea kui saabub kätte moment, mil võlgnikud ei ole enam võimelised oma võlgu tasuma, pankrotistuvad nii võlgnikud kui võlausaldajad, kuna kasvavad võlanõuded ei ole enam tagastatavad kokku kuivanud käibevoogude ning väärtust kaotanud tagatisvarade kompotis.
Hävitades mõistuspärasuse kui inimsuse keskse osa, hävitatakse paratamatult ka inimkond.
Robert Gore
Ka ülaltoodu kujutab endast elementaarselt loogilist mõttekäiku, ent taas kord sellist, mille välja käimine on tänapäeval tembeldatud “aegunud mõtteviisiks”. Ent aegunud mõtteviis võib ometi anda mõistmise, samas kui mõtlemisest loobumine peab lõppema paratamatult katastroofiga.
Rahasüsteemi kokkuvarisemist massiivse finantstsunami tagajärjena võib täna juba aimata tõusvate intressimäärade taustsüsteemis. Nagu alati, on esimesed tõuked registreeritud kõige tundlikumates sektorites, st panganduses ning kinnisvaraturul. On ilmselge, et peagi kohale jõudev ülemaailmne likviidsuskriis ning sellega kaasnevad riikide maksujõuetused ja tervete majandussektorite pankrotid matavad enda alla nii eraisikud, ettevõtted kui valitsused. Maailma finantssüsteemis ringlevate tuletistehingute maht, mis on paisunud kvadriljonite dollariteni, on tänaseks ületanud planeedi kogutoodangu mitmekümnekordselt. Warren Buffeti poolt “finantssüsteemi massihävitusrelvadeks” ristitud kohustused on peagi valmis näitama oma tõelist palet.
Tänapäeval on terve maailma majandussüsteem – nii Läänes kui Hiinas – ehitatud üles võlaookeanile, mis võib finantssüsteemi kokku varisedes kahaneda hetkega kiduraks lombiks.
Robert Gore
Ent Läänemaailma enese võimusesse haaranud institutsionaliseeritud hullumeelsuse kompleksi poolt viljeletud sõgedus ei tunne piire. Teadmatus on üks asi, ent võtta järjepidevalt vastu otsuseid, mis teadaolevalt suurendavad süsteemi sisse ehitatud massiivsete riskide teostumise tõenäosust, on ilmselge vaimuhaigus. Ja sedasi süsteem jätkabki… kulutades piiramatult raha, mida aina enam napib, kahele sõjale (Ukrainas ja Gazas), mida see ei suuda lubada ning tehes palehigis lobitööd, et päästa valla ka kolmas ja neljas relvakonflikt Iraanis ning Taiwanil.
Piiratud raha piiramatu priiskamine riigi poolt subsideeritud programmidele on veel üks institutsionaliseeritud hullumeelsuse põhitunnuseid. Üha suurem osa piirkondi Ühendriikidest on muudetud kolmanda maailma immigrantide ülalpidamise enklaavideks, muutes üha suuremad osad Ameerikast arengumaa sarnaseks. Sama sõgedus on võimust võtnud ka Euroopas, mille valitsused kulutavad põliselanikelt kokku riisutud raha, et laotada maha punane vaip sisserändajatele, keda unarusse jäetud põliselanikud päris kindlasti ei oota.
On ilmselge, et peagi kohale jõudev ülemaailmne likviidsuskriis ning sellega kaasnevad riikide maksujõuetused ja tervete majandussektorite pankrotid matavad enda alla nii eraisikud, ettevõtted kui valitsused. Maailma finantssüsteemis ringlevate tuletistehingute maht, mis on paisunud kvadriljonite dollariteni, on tänaseks ületanud planeedi kogutoodangu mitmekümnekordselt.
Robert Gore
Elame tänaseks maailmas, kus südametunnistuse ja moraalse selgroo olemasolu välistab koheselt teie edenemise võimu ja raha struktuurides. Kõik, kellel on vähegi oidu, mõistavad nüüd selgesti, et poliitilised narratiivid, mis peavad selgitama maailmas aset leidvat, on puhas fantaasia, millel puudub igasugune puutumus protsesside tegelike algpõhjustega. Kuigi maailmapoliitikas aset leidva detailne mõistmine ei pruugi olla lihtne, võib kõik, mis toimub, taandada lõppastmes kolme märksõnani, milleks on šantaaž, äraostmine ning atentaadid.
Vaadakem antud tõdemuse valguses lähemalt kahte Ühendriikide poolt käitatavat sõda. Esmalt Ukrainas. Pidagem siinkohal meeles, et tegemist on riigiga, mis kujutab endast sisuliselt korruptsiooni kehastust, mille kriminaalne valitsev klikk oli läbipõimunud nii Clintonite kui Bidenite klanniga. Tegemist on sidemetega, mis on sedavõrd tundlikud, et president Trump pidi läbi käima ametist tagandamise protsessi kadalipu niipea, kui söandas hakata uurima, millised olid ikkagi täpsemalt seosed Joe ja Hunter Bideni, Zelenski ning Ukraina Burisma-nimelise energeetikakompanii vahel. Lisaks sellele ei ole tänini heidetud valgust küsimusele Ühendriikide poolt Ukrainasse rajatud biorelvalaboritest.
Elame tänaseks maailmas, kus südametunnistuse ja moraalse selgroo olemasolu välistab koheselt teie edenemise võimu ja raha struktuurides. Kõik, kellel on vähegi oidu, mõistavad nüüd selgesti, et poliitilised narratiivid, mis peavad selgitama maailmas aset leidvat, on puhas fantaasia, millel puudub igasugune puutumus protsesside tegelike algpõhjustega. Kuigi maailmapoliitikas aset leidva detailne mõistmine ei pruugi olla lihtne, võib kõik, mis toimub, taandada lõppastmes kolme märksõnani, milleks on šantaaž, äraostmine ning atentaadid.
Robert Gore
Mitte keegi ei pea oma kujutlusvõimet ülemäära pingutama selleks, et mõista, kui kolossaalses koguses Ukrainasse pumbatud raha on jõudnud sealsete varaste lõivumaksmise järgselt tagasi Ameerika võimurite taskutesse. Verise raha jõed on voolanud paljude tegelaste kontodele nii siin- kui sealpool Atlandit, mis loob omakorda hoomamatu šantaaživõrgustiku, millesse on punutud hulgaliselt isikuid – isikuid, kellel ei ole oma positsioonide säilitamiseks mingisugust sisemist barjääri kuulide käiku laskmisel ebamugavate isikute pihta.
Ainuüksi antud mõtte teadvustamine peaks pakkuma selgitust, mis aitab mõista meeleheitlikke pingutusi, et pikendada lõputuna näivat košmaari Ukrainasse kanaliseeritavatest “abipakettidest”, millest ühestki pole mingisugust abi vääramaks lootusetu sõja lõpptulemust. Raha, mida ei ole ära varastatud, on pandud huugama, finantseerimaks perspektiivituid manöövreid lahinguväljadel, milledest mitte ükski ei ole suutnud väärata venelaste võidukurssi.
Mitte keegi ei pea oma kujutlusvõimet ülemäära pingutama selleks, et mõista, kui kolossaalses koguses Ukrainasse pumbatud raha on jõudnud sealsete varaste lõivumaksmise järgselt tagasi Ameerika võimurite taskutesse.
Robert Gore
Pöörakem seejärel pilk Iisraelile. Üksnes täiesti mõtlemisvõimetu inimene võib arvata, et maailmapoliitikat käitavad kolm alustala – šantaažid, altkäemaksud ning atentaadid – ei oma mingisugust puutumust kogu Ameerika poliitilise klassi truualamlikus toetuses Iisraelile. See pole isegi mitte avalik saladus, vaid avalik fakt, et mitte ükski lobigrupp ei kuluta Washingtonis poliitilise mõjuvõimu ostmiseks rohkem raha kui seda teevad juudi poliitilised organisatsioonid. Samuti on tänaseks selgeks saanud hiljuti manala teele saadetud pedofiili Jeffrey Epsteini sidemed Iisraeli luurega.
Kui uuriva ajakirjaniku Whitney Webbi poolt päevavalgele toodud faktid on tõesed, siis kujutas Epsteini pedofiilne šantaaživõrgustik endast vaid jäämäe tippu, olles vaid sektor hiiglaslikust ämblikuvõrgust, mis hõlmab endasse terve poliitilise klassi ning mis on tegutsenud aastakümneid. Ja atentaadid? See teema ei vaja pikemat käsitlust. Nimekiri Mossadi poolt korda saadetud mõrvadest ning inimröövidest on lihtsalt liiga pikk, et seda käesolevas detailselt taas esile tuua.
Üksnes täiesti mõtlemisvõimetu inimene võib arvata, et maailmapoliitikat käitavad kolm alustala – šantaažid, altkäemaksud ning atentaadid – ei oma mingisugust puutumust kogu Ameerika poliitilise klassi truualamlikus toetuses Iisraelile.
Robert Gore
Sõltumata sellest, milline on Washingtoni korruptokraatiat kontrolliva võrgustiku täpne ülesehitus, on selle mõju institutsionaalsele hullumeelsuse kompleksile üheselt mõistetav, toimides aluspõhjusena, mis selgitab Ühendriikide toetust Iisraeli lakkamatule kampaaniale küüditada palestiinlased oma kodumaalt. Armutult käitatav inimsusvastaste kuritegude masinavärk ei oma rahvusvahelise õiguse silmis vähimatki õigustust ning Iisraelil ei ole oma sõjakuritegude kaitseks midagi öelda, välja arvatud kulunud süüdistused “antisemitismis” – mis on sõnum, mida Lääne massimeedia armutult peale surub kõigile, kes söandavad aset leidvat barbaarsust kritiseerida. Masinavärk liigub institutsionaalse hullumeelsuse kompleksi toel edasi sõltumata sellest, kui palju miljoneid palestiinlasi kannatavad mõrvatute, sandistatute ning sõjapõgenike staatusesse määratutena.
Isegi kui moraalsed kaalutlused kõrvale heita ning käsitleda aset leidvat emotsioonitult, on selge, et tegemist on katastroofilise veaga, mis ähvardab vallandada sõjakeerise, mis neelab endasse terve Lähis-Ida ning peatselt kogu maailma. Hamas on tänase seisuga pälvinud tuge Jeemeni huthide, Hezbollah’, Iraani ning mitmete Süürias ja Iraagis tegutsevate rühmituste poolt. Need on osapooled, mis on oma toetuses olnud seni vaoshoitud, ent on näidanud üles valmisolekut eskaleerida konflikt järgmisele tasemele, kui Iisrael oma hävitustööd peaks jätkama.
Sõltumata sellest, milline on Washingtoni korruptokraatiat kontrolliva võrgustiku täpne ülesehitus, on selle mõju institutsionaalsele hullumeelsuse kompleksile üheselt mõistetav, toimides aluspõhjusena, mis selgitab Ühendriikide toetust Iisraeli lakkamatule kampaaniale küüditada palestiinlased oma kodumaalt.
Robert Gore
Mis Iraani puutub, siis Ühendriikide neokonservatiivid on mahitanud selle riigi vastast sõda üle kahe aastakümne. Kui maailmas leiduks näpuotsagi jagu kainet mõistust, oleks need hullud juba ammu suletud kinnistesse institutsioonidesse.
Tänaseks on selge, et niipalju kui seda kunagi eksisteeris, on tänaseks igasugune lugupidamine Ühendriikide kui “vaba maailma liidri” suhtes haihtunud olematusesse vähemasti inimkonna 7 miljardi liikme seas, kes ei kuulu “kuldse miljardi” hulka. Sõjad Ukrainas ja Gazas on sütitanud üha võimsamaks kasvava vastupanuliikumise –multipolaarse maailma idee, mis konvergeerub Hiina ning Venemaa ümber. Oma vastaste tugevdamine ning üha uute vaenlaste loomine ei ole omane ratsionaalselt mõtlevatele isikutele. Ent mida muud võiks oodata institutsionaalse hullumeelsuse kompleksi käitavatelt kaadritelt, kelle käsitlus inimesest liigitab meid kümnetesse sugudesse, mida võib päevapealt muuta?
Mis Iraani puutub, siis Ühendriikide neokonservatiivid on mahitanud selle riigi vastast sõda üle kahe aastakümne.
Robert Gore
Valitsusasutused, teadlaskond, korporatiivne Ameerika ning Hollywood on sisendanud lakkamatult, et inimese olulisimateks atribuutideks on tema nahavärv, sugu ja seksuaalne orientatsioon ning mitte tema erialane võimekus, leidlikus, töökus või moraalne karakter. Viimati nimetatud omadused olid vana ekspluateeriva kapitalistliku maailma mõõdupuudeks, mis on asendatud eelpool mainitud karakteristikutega, mille alusel jagatakse positsioone sotsialistlik-korporatiivses maatriksis.
Institutsionaliseeritud hullumeelsuse kompleks on loonud maailma, kus ühiskondlikel positsioonidel edenemise eeltingimusteks ei ole enam kompetentsus – enamik tänapäeva “tegijatest” ei küüni võimekuses eilse päeva ebakompetentsete tasemele –, vaid kohustuslike loosungite hüüdmise innukus ning privilegeeritud “vähemusgruppidesse” kuulumine, mis võimaldab libedikel õlitatult hierarhiates võtmepositsioonid haarata. Peaks keegi julge aga söandama antud asjaolule tähelepanu juhtida, ootab teda ees mustamiskampaania ning tühistamine. Oluline on mõista, et tänapäeva Läänemaailmas edukas olemine eeldab valmidust koheselt tõde reeta niipea, kui see “haavab kellegi tundeid” või.. hoidku selle eest… toob varjatud agendad varjatusest nähtavaks.
Institutsionaliseeritud hullumeelsuse kompleks on loonud maailma, kus ühiskondlikel positsioonidel edenemise eeltingimusteks ei ole enam kompetentsus – enamik tänapäeva “tegijatest” ei küüni võimekuses eilse päeva ebakompetentsete tasemele –, vaid kohustuslike loosungite hüüdmise innukus ning privilegeeritud “vähemusgruppidesse” kuulumine, mis võimaldab libedikel õlitatult hierarhiates võtmepositsioonid haarata.
Robert Gore
Kogu meie maailm on nüüdseks ehitatud üles teesklusele. Seega Washington teeskleb, nagu see oleks jätkuvalt võimeline oma globaalset impeeriumi üleval hoidma, vaatamata sellele, et see pole võitnud ühtegi sõda. Teesklus võimaldab sisendust, et kahe paralleelse sõja sõdimine on Ühendriikidele jõukohane ning kahe uue vallandamine pole probleemiks, kuna Ameerika võimuses on võita nelja vastast korraga.
Me teeskleme, et lakkamatu immigrantide voog ning lagunevad linnad on märgid Ameerika vitaalsusest, et meie tervisesüsteemi keskne huvi on rahva tervise tagamine. Me vaatame mööda tõsiasjast, et meie tagastamatud võlad jätkavad kuhjumist ning et meie korrumpeerunud valitseval klassil puudub igasugune kvalifikatsioon ning kokkupuude reaalse maailmaga. Me teeskleme jätkuvalt, nagu sellel seltskonnal oleks õigus meie üle valitseda vaatamata nende täielikule ebakompetentsusele ning silmakirjalikkusele. Ning kogu see teesklus leiab aset peavoolumeedia loitsude saatel, mida ükski reaalsus ei suuda kõigutada, mille jaoks ametlikud narratiivid – olgu need kui tahes valelikud – on asendanud reaalsuse ning mille keskseks eesmärgiks on sisendada massidesse sõnumit, et kõik on kõige paremas korras.
Oluline on mõista, et tänapäeva Läänemaailmas edukas olemine eeldab valmidust koheselt tõde reeta niipea, kui see “haavab kellegi tundeid” või.. hoidku selle eest… toob varjatud agendad varjatusest nähtavaks.
Robert Gore
Seega… kuidas saaksime säilitada kainemõistuslikkust keset kõikjal võimust võtnud hullumeelsust? Mis iganes ka ei juhtu, säilib meil kõigil vaba tahe jätkata tõelise inimesena, kes armastab neid, kes talle kaasteeliseks on antud, ning kes võtab vastutuse elada vähemasti enda elu moraalselt vastutustundlikult. Meil säilib alati vabadus pöörata oma selg sõgedaks muutunud maailmale – nähes selgesti, milliseks see moondunud on – ning koguda kokku oma vaimujõud, et mitte ise kapituleeruda hullusele, mis meid ümbritseb. Meil säilib ka vabadus keelduda kaasa minemast teesklejate massiga, sest ausameelse vaimu säilitamine on eeltingimuseks päästa oma hing – loobudes ausast vaimust, surmab inimene oma hinge.
Võitlus hullumeelsuse vastu on ühtaegu nii moraalne kui hingeline katsumus. Väikesed teadmised sellest, mida me saame kindlasti pidada tõeseks, on justkui niidiotsad valede pilkases pimeduses. Ent alustada tuleb kõige lihtsamast. Kaks pluss kaks on alati neli. Astudes väikeste sammudega edasi, liigume me kõik omas tempos tõe ja taipamiseni.
Seega… kuidas saaksime säilitada kainemõistuslikkust keset kõikjal võimust võtnud hullumeelsust? Mis iganes ka ei juhtu, säilib meil kõigil vaba tahe jätkata tõelise inimesena, kes armastab neid, kes talle kaasteeliseks on antud, ning kes võtab vastutuse elada vähemasti enda elu moraalselt vastutustundlikult. Meil säilib alati vabadus pöörata oma selg sõgedaks muutunud maailmale – nähes selgesti, milliseks see moondunud on – ning koguda kokku oma vaimujõud, et mitte ise kapituleeruda hullusele, mis meid ümbritseb. Meil säilib ka vabadus keelduda kaasa minemast teesklejate massiga, sest ausameelse vaimu säilitamine on eeltingimuseks päästa oma hing – loobudes ausast vaimust, surmab inimene oma hinge.
Robert Gore
Sõgedusele kapituleerumisel on kohutav hind. See on hind, mida ka Ühendriikide valitsev ladvik peab peagi tasuma. Meeleheitlikud püüded tsenseerida ja alla suruda, tühistada ja kontrollida, punuda üha totalitaarsemaid kõrgtehnoloogilisi seiresüsteeme on kõik mõeldud mitte üksnes selleks, et hoida reaalsust võimuaparaadi haardesse pigistatud masside eest, vaid valitseva klassi endi südametunnistusest. Kuid nemadki ei ole enam võimelised pagema hävingu eest, mida nad on põhjustanud loendamatutele inimestele.
Hullumeelsuse ülimaks vormiks on sisendus, et reaalsuse alalhoidlik ignoreerimine muudab iseenesest maagiliselt reaalsust ennast. Tarkuse ülimaks vormiks on seevastu reaalsuse tunnistamine võimalikult tõetruul viisil.
Hullumeelsuse ülimaks vormiks on sisendus, et reaalsuse alalhoidlik ignoreerimine muudab iseenesest maagiliselt reaalsust ennast.
Robert Gore
Hulluks läinud maailmas faktidele ja loogikale truuks jäämine garanteerib, et te ei võida mõistuse ja hinge kaotanute ühiskondlikku võidujooksu. Ent see on võidujooks, mille lõpp-punkt asub kõigi jaoks samas punktis, milleks on… kuristik. Sedasi võimaldab loobumine sõgedate võidujooksust säilitada nii mõistuse kui hinge. Ent mitte ainult. Väljudes võidujooksust, tormamisest kuristikku, võite te leida ennast nende seast, kelle elul on taas positiivne mõte, milleks on kõikide asjade uuesti üles ehitamine siis, kui sõgedus on oma laastamistöö lõpuni viinud ning kõik hävitatu vajab taas uueks loomist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Inimkonna ajalugu tunneb mitmeid kõikehõlmava moraalse kollapsi epohhe, mis lõpetavad tervete – või täpsemini väljendudes ebatervete – rahvaste ning tsivilisatsioonide eksistentsi. Need on perioodid, kus valede ja valelikkuse ülemvõim tõe ja tõemeelsuse üle ning kõikvõimalike vääritute motiivide domineerimine igasuguse objektiivse moraalse korrapära üle jõuab punktini, kus viimased hea tahtega inimesed hävitatakse või pagendatakse sisepagulusse, surmates sedasi sureva ühiskonna viimased terved osised ja taassünni lootuse. See on punkt, kuhu tõerääkijaid “tühistav” Läänemaailm universaalselt ning Eesti partikulaarselt on tänaseks jõudnud.
Inimkonna ajalugu tunneb mitmeid kõikehõlmava moraalse kollapsi epohhe, mis lõpetavad tervete – või täpsemini väljendudes ebatervete – rahvaste ning tsivilisatsioonide eksistentsi. Need on perioodid, kus valede ja valelikkuse ülemvõim tõe ja tõemeelsuse üle ning kõikvõimalike vääritute motiivide domineerimine igasuguse objektiivse moraalse korrapära üle jõuab punktini, kus viimased hea tahtega inimesed hävitatakse või pagendatakse sisepagulusse, surmates sedasi sureva ühiskonna viimased terved osised ja taassünni lootuse. See on punkt, kuhu tõerääkijaid “tühistav” Läänemaailm universaalselt ning Eesti partikulaarselt on tänaseks jõudnud.
Adrian Bachmann
Sõgedus röövib võime omada kontakti reaalsusega, vabastades inimese, grupi või rahva oma subjektiivses teadvuses kohustusest teha moraalselt õigeid valikuid – valikuid, millega kaasnevad kohustused, kannatused ning vastutus. Sedasi ei ole sõgedus “oportunistlik” (vaimu)haigus, millesse inimene või rahvus võib nakatuda ilma teadliku valikuta “süütu ohvrina”, kes “lollitati ära”. Sõgedus – täpsemini moraalne sõgedus – on alati teadliku valiku tulemus, mille tuum seisneb loobumises tõest, eelistades mis iganes põhjusel sisendust ehk illusiooni tõele – saatanat Jumalale.
Mugav ja materiaalset isiklikku heaolu tagav grupikuuluvus on sõgedusse langemise motiividest levinuim, mis selgitab ka Nietzsche poolt täheldatud tõsiasja, et hullumeelsus on indiviidides pigem haruldane, kuid massides ja ajastutes on see reegliks. Nii ka tänapäeval.
Mugav ja materiaalset isiklikku heaolu tagav grupikuuluvus on sõgedusse langemise motiividest levinuim, mis selgitab ka Nietzsche poolt täheldatud tõsiasja, et hullumeelsus on indiviidides pigem haruldane, kuid massides ja ajastutes on see reegliks. Nii ka tänapäeval.
Adrian Bachmann
Mis puudutab konkreetsemalt iga sõgeduse valinud rahva hävinemise vaimset mehaanikat, siis väga tabavalt on selle kokku võtnud Dostojevski järgnevas mõttearenduses:
“Mõistuse vead ja eksitused kaovad kiiremini ja jäljetumalt kui südame vead; neid ei parandata aga mitte niivõrd loogiliste vaidluste ja seletuste teel kuivõrd tegeliku, elava elu sündmuste ümberlükkamatu loogikaga, sest elus endas peitub juba tihtipeale vajalik ja õige järeldus ning otsese tee juhis, kui ka mitte kohe, sündmuste toimumise momendil, siis igal juhul küllalt lühikese aja jooksul, mõnikord isegi järgmisi põlvkondi ära ootamata. Teisiti on lood südame vigadega. Südame vead on tohutult tähtis asi: see on mõnikord kogu rahvuse nakatanud vaim, mis toob endaga tihti kaasa niisuguse sõgeduse astme, et see ei lase üldse fakte näha, näidaku nad kui otsest teed tahes; vastupidi, sõgedus moonutab omal moel neid fakte, assimileerib neid oma nakatunud hingega, kusjuures juhtub isegi nii, et ennemini sureb kogu rahvus teadlikult, st isegi oma sõgedust mõistes, kuid mitte tahtes saada nägijaks.”
– Fjodor Dostojevski, 1877
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: