Majandus & raha

India soovib strateegilisi investeeringuid Vene Kaug-Idasse

Exposure Visuals / Shutterstock.com

New Delhi himustab piirkonna ressursse ja tunneb ärevust Moskva-Pekingi suhete pideva soojenemise pärast.

Vene-Hiina suhete soojenemise taustal on ka India otsimas viise, kuidas laiendada oma majanduslikku jalajälge Venemaal.

Veebruaris veetis India välisminister Harsh Shringla kaks päeva Moskvas, kus ta kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja teiste kõrgete ametnikega. Pidades kõnet elitaarses Vene Diplomaatide Akadeemias, jagas Shringala publikuga tõdemust, et reisi üks peamisi eesmärke oli arutada Vene-India majanduskoostööd Kaug-Idas.

„Me näeme seda kui väga perspektiivikat piirkonda, kus saaksime arendada uusi sektoreid ning aidata ettevõtetel investeerida uutesse valdkondadesse nagu kivisüsi, puit ja vedeldatud maagaas (LNG),” ütles Shringla. „Venemaa Kaug-Idal on tohutu potentsiaal.”

India jaoks on Venemaa kõige idapoolsemad regioonid tõusnud päevakorda viimase kolme aasta jooksul.

Külastades 2019. aastal Vladivostokki, teatas India peaminister Narendra Modi, et New Delhi kavatseb toetada piirkonna majanduslikku arengut miljardidollarilise laenuga. Samuti kirjutas Modi alla memorandumile, millega luuakse esimest korda otsene merekoridor Chennai ja Vladivostoki vahele.

Loodetakse, et uus meretee kahandab India ja Venemaa vahelise kaubanduse tarneaegu 24 päevale, selmet jätkata 40-päevaste tarnetega läbi Euroopa.

Viimasel ajal on India näidanud üles huvi kaasata oma investeeringuplaanidesse ka Jaapan. 2021. aasta jaanuaris viisid India, Jaapan ja Venemaa lõpule Track II ehk poolametlikud läbirääkimised ühiste Kaug-Ida projektide teemal. Potentsiaalseteks koostöövaldkondadeks on energeetika, söekaevandamine, teemantide töötlemine, metsandus, agrotööstus, transport ja ravimitööstus.

India huvid Venemaa Kaug-Idas pole üksnes majanduslikud. New Delhis asuva Observer Research Foundationi vanemuurija Nandan Unnikrishnani sõnul on India poliitikud jälginud viimastel aastatel kasvava ärevusega Venemaa ja Hiina pidevat lähenemist, mis on paljuski mõeldud vastandumisena lääneriikidele.

Üks viis pidurdada Moskva langemist sügavamale Pekingi rüppe, on olla jõulisem Kaug-Ida kaubanduses ja investeeringutes, leiab Unnikrishnan. „Kui India ja teised Aasia riigid ei sekku Kaug-Idasse, kujuneb Venemaa põhipartneriks selles piirkonnas Hiina.”

Kaug-Ida föderaalringkond on kõige suurem föderaalringkond Venemaal ning moodustab üle 40% riigi pindalast. Piirkonnas leidub märkimisväärne osa riigi maavaradest, sh nafta, maagaas, kuld, teemandid, kivisüsi, raiepuit ja kala. Samas on piirkonna kahanev rahvaarv vaevu suurem kuuest miljonist elanikust, tehes sellest Venemaa kõige hõredamalt asustatud ala.

Kaug-Ida föderaalringkond on kõige suurem föderaalringkond Venemaal ning moodustab üle 40% riigi pindalast. Samas on piirkonna kahanev rahvaarv vaevu suurem kuuest miljonist elanikust, tehes sellest Venemaa kõige hõredamalt asustatud ala.

Venemaa president Vladimir Putin on välja öelnud, et Kaug-Ida majanduse edendamine on üks Venemaa strateegilisi prioriteete 21. sajandil. Viimasel kümnendil on Kreml otsinud uusi viise regiooni majandust käima lükata, seda nii taristuprojektide, maksusoodustuste, laenude kui ka lihtsustatud korras maa ostmise kaudu.

Välisinvestoreid on proovitud leida ka iga-aastasel Ida Majandusfoorumil, mida pandeemiaeelsetel aegadel külastasid regulaarselt nii Putin kui ka Aasia riikide riigipead.

Maailma suurim teemandikaevandus Mirnõi linnas Ida-Siberis. Regioon peidab maapõues maailma suurimaid teemandivarusid ja hiiglaslikke loodusvarade deposiite, mille ekspluateerimine on ometi raskendatud nii kliima, logistika kui ka investeeringute nappuse tõttu.

Kuigi India oli esimene riik, mis 1992. aastal Vladivostokis konsulaadi avas, on indialased Kaug-Idas seni üsna madalat profiili hoidnud. Kõige märkimisväärsem investeering piirkonda toimus 2001. aastal, mil riikliku Nafta- ja Maagaasikorporatsiooni välisharu omandas 20-protsendilise osaluse 10 miljardi dollarilises projektis Sakhalin-1. Pärast seda on India strateegilised investeeringud regiooni kujunenud pigem harvaks nähtuseks.

Mida tugevamalt siseneb piirkonda Hiina, seda suuremat survet tunneb New Delhi mitte jätta olemasolevaid võimalusi kasutamata.

Viimase paari aasta vältel on Hiinast saanud Venemaa Kaug-Ida põhiline välisinvestor ja kaubanduspartner. 2019. aastal andis Hiina üle 70% Venemaa Kaug-Ida otsestest välisinvesteeringutest ja 28,8% väliskaubandusest.

2019. aastal andis Hiina üle 70% Venemaa Kaug-Ida otsestest välisinvesteeringutest ja 28,8% väliskaubandusest.

Lisaks kasvavatele majandussidemetele on Moskva ja Peking korraldanud alates 2012. aastast ühiseid sõjaväeõppusi.

Unnikrishnani sõnul peaks New Delhi takistama Venemaa lähenemist Hiinale, pakkudes alternatiivseid kaubandus- ja investeerimisvõimalusi. Tema hinnangu kohaselt võivad Chennai-Vladivostoki kaubatee laadsed projektid pakkuda piirkonnale uusi majandussidemeid terve Kagu-Aasiaga.

„Kui meil õnnestub luua kaubatee Venemaa Kaug-Ida ja India vahel, kui meil õnnestub rajada kaupade voog kahes suunas, kaasatakse Venemaa ühel või teisel moel India ja Vaikse ookeani piirkonda,” sõnas Unnikrishnan.

Eksperdid hoiatavad aga, et India firmadel ei ole lihtne end Kaug-Idas kehtestada. Venemaa Kaug-Ida Riigiülikooli rahvusvaheliste suhete professor Artjom Lukin väitis, et mis tahes välisinvestor peab leppima erinevate riskidega nagu lääne sanktsioonid, kehv taristu ja sagedased muutused Venemaa seadustes.

Lisaks peaksid India ettevõtted sisenema Vene turul tihedasse konkurentsi Hiina tootjatega, kelle eeliseks on madalamad tarnekulud. „Vedada puitu Kaug-Idast üle piiri Hiinasse erineb suuresti selle transportimisest poole maailma kaugusele Indiasse,” ütles Lukin. „India jaoks kujuneb Venemaa Kaug-Ida regioonidest maavarade soetamine märkimisväärselt kallimaks.”

Sellegipoolest arvas Lukin, et India ettevõtetel on Vene turul väljavaateid.

„Igaüks mõistab, et sõltuda Hiinast kui monopolistlikust ostjast on väga ohtlik,” lausus Lukin. „Siinkohal ühilduvad Venemaa ja India huvid. Paljude eksportkaupade puhul on Indial soodne võimalus positsioneerida end alternatiivse ostjana Hiina asemel.”

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *