Hiljuti Poola ajalehe Rzeczpospolita tellimusel läbi viidud küsitluses leiti, et 45,2% poolakaid soovib koheselt lõpetada Ukrainale relvade saatmise, samas kui raadiojaama Radio Zet tellimusel uuringufirma IBRiS poolt läbi viidud küsitluse tulemused näitasid, et 59,7% poolakaid on Ukraina Euroopa Liiduga liitumise vastu ja vaid 8,4% vastanuid leiab, et Ukraina peaks kindlasti Euroopa Liiduga liituma. Sealjuures pooldas Ukraina Euroopa Liiduga liitumist alles veebruaris 68,9% poolakaid.
Enamik Ukraina jätkuva relvastamise vastaseid kuuluvad hetkel Poolas opositsioonis olevate konservatiivide ja libertaarlastest rahvuslaste hulka, kuid kolmanda küsitluse tulemused näitasid, et 2027. aasta seimi valimistel on praegusel opositsioonil arvestatav võimalus moodustada uus koalitsioon, sest nende toetajate osakaal on viimase nelja aasta jooksul peaaegu kolmekordistunud.
Üks põhjus, miks poolakate seas, kes on oma riiki vastu võtnud üle 1,5 miljoni Ukraina põgeniku ning 2025. aasta alguse seisuga eraldanud 4,91% oma sisemajanduslikust koguproduktist (SKP) Ukraina abistamisele, levib üha kasvav vastumeelsus Ukraina toetamise suhtes, lähtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnavõttudest, mida poolakad tõlgendavad vaenulikena.
Kõige hiljutisemalt andis Zelenski mai lõpus Ukraina sõjaväe eriüksusele ametliku aunimetuse UPA kangelased, viidates II maailmasõjas nõukogude vägede vastu võidelnud sõduritele ning selgitades, et Ukrainal on vaja “taaselustada rahvusliku armee ajalooline traditsioon”. Lisaks korraldas Zelenski Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) juhi Andriy Melnyku säilmete austusavaldustega ümbermatmise.
Ajalooliselt ebamugava faktina on teada, et Zelenski poolt au sisse tõstetud Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) ning Ukraina Rahvuslaste Organisatsioon (OUN) tapsid II maailmasõjas Poolale kuulunud alasid Ukrainale haarates Volõõnia genotsiidis ja teistes piirkondades Ukrainat “etniliselt puhastades” kokku üle 100 000 poolaka, mistõttu käsitlevad poolakad Zelenski austusavaldusi neile rühmitustele poolakate mälestuse rüvetamisena.
Ajalooliselt ebamugava faktina on teada, et Zelenski poolt au sisse tõstetud Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) ning Ukraina Rahvuslaste Organisatsioon (OUN) tapsid II maailmasõjas Poolale kuulunud alasid Ukrainale haarates Volõõnia genotsiidis ja teistes piirkondades Ukrainat “etniliselt puhastades” kokku üle 100 000 poolaka, mistõttu käsitlevad poolakad Zelenski austusavaldusi neile rühmitustele poolakate mälestuse rüvetamisena.
Poola president Karol Nawrocki teatas mai lõpus Zelenski samme kommenteerides, et: “Kahjuks on Zelenski näidanud, et Ukraina ei ole oma mõttelaadilt, mis väljendub Ukraina Ülestõusuarmee bandiitide ja mõrvarite ülistamises, valmis astuma Euroopa perekonna liikmeks. Euroopa perekonnas ei saa ülistada bandiite, kes mõrvasid naisi ja lapsi, mõrvasid poolakaid.”
Seejärel võttis Nawrocki, kes on varemgi kritiseerinud Poola poolt Ukraina põgenikele eraldatud liiga heldeid sotsiaaltoetusi ning Ukraina Euroopa Liiduga liitumise plaane, juuni keskel tagasi Zelenskile Poola riigi poolt 2023. aastal määratud kõrgeima aumärgi, sügavat tänu ja usaldust väljendava Valge Kotka ordeni.
Poola peaminister Donald Tusk püüdis omalt poolt presidendi otsekohest sõnavõttu pehmendada, sõnades, et igal rahval oma õigus ajalugu oma pilgu läbi tõlgendada, kuid Zelenski ja “meie Ukraina sõbrad” peaksid siiski üles näitama suuremat teadlikkust sellest “mida UPA sünge pärand iga poolaka vaatenurgast tähendab”.
Nawrocki seevastu jätkas looritamata seisukohtade väljendamist ning ütles Zelenskilt Valge Kotka ordeni tagasi võtmisest teada andes, et
“Meie, poolakad, mäletame oma inimesi. Me ei hülga neid ja astume alati nende kaitseks välja. Austus meie esivanemate vastu ja ajaloost ausalt rääkimine on igaühe kohus. Rahvas, kes kaotab oma mälu, kaotab osa oma hingest. Riik, mis lõpetab oma ajalugu puudutava tõe kaitsmise, ei kaitse enam ka oma rahvuslikku lugupidamist. Ajalooline tõde ei ole ja ei saa kunagi olla kaubeldav. Ohvrite mäletamine on Poola riigi moraalne kohus. …
Faktid ei ole läbirääkimiste küsimus, need ei muutu vastavalt poliitilistele oludele ja vajadusele. Ning fakt on see, et UPA tappis vähemalt 100 000 Poola kodanikku Volõõnias, Ida-Galiitsias, Lublini piirkonnas ning Karpaatide-eelsetel aladel üksnes seetõttu, et nad olid poolakad, juudid või muude vähemuste esindajad. Fakt on ka see, et need ohvrid olid külade ja väikelinnade elanikud – terved pered, naised, lapsed ja vanurid. Nad ei olnud sõdurid lahinguväljal. Nad olid kaitsetud tsiviilisikud. Nad mõrvati brutaalsel ja metsikul moel. Samuti on fakt, et tänase päevani ei ole neile ohvritele osaks saanud väärikat matust.
Faktid ei ole läbirääkimiste küsimus, need ei muutu vastavalt poliitilistele oludele ja vajadusele. Ning fakt on see, et UPA tappis vähemalt 100 000 Poola kodanikku Volõõnias, Ida-Galiitsias, Lublini piirkonnas ning Karpaatide-eelsetel aladel üksnes seetõttu, et nad olid poolakad, juudid või muude vähemuste esindajad.
Poola president Karol Nawrocki
Seetõttu omab Ukraina sõjaväelise üksuse UPA kurjategijate järgi nimetamine laiemat tähendust kui üksnes Ukraina siseküsimused. Poola on Ukrainale korduvalt märku andnud, kui oluline see teema meie jaoks on. Oleme selgitanud oma positsiooni ning ootust, et kaalutaks selle otsuse mõju meie riikide vahelistele suhetele. Sellele vaatamata ei ole Ukraina oma positsioonis korrektuure teinud.
Ajalugu ei peaks saama takistuseks tuleviku teel. Kuid head tulevikku on võimalik ehitada üksnes tõe peale. Poola on korduvalt näidanud, et suudab kujundada tulevikku ilma mineviku koormast sõltumata, kuid mitte kunagi mälu arvelt.”
Juuli keskel mõistis ka Euroopa Parlament hukka Zelenski otsuse nimetada Ukraina sõjaväe eriüksus genotsiidi läbiviijate järgi, nimetades Ukraina presidendi käitumist “ebavajalikuks ja provotseerimata eskalatsiooniks” olukorras, kus Poola on Venemaa sissetungi vastu võitlemisel kindlalt Ukraina kõrval seisnud. Parlamendi esindajate hinnangul “õõnestab Zelenski otsus naabritevahelisi suhteid” ning “ei ole kooskõlas Euroopa väärtustega”.
Zelenski omalt poolt jäi alguses kindlaks oma seisukohale, et Ukraina valib ise, keda kangelaseks peab, kuid kasvavate poliitiliste pingete kontekstis esitas ta juuli keskel Poolaga suhete normaliseerimiseks viiest punktist koosneva tegevuskava, mis sisaldas Volõõnias toimunud sündmusi puudutavate arhiivimaterjalide taasavamist ning hukkunute jäänuste otsimist ja ekshumeerimist. Nimelt keelas Ukraina vahemikus 2017-2025 korraldada Ukrainale kuuluvatel aladel hukkunute otsimisi ning alates 2025. aastast on andnud loa vaid üksikuteks otsinguteks, kuigi hinnanguliselt võib seal leiduda veel kümnete tuhandete tapetud poolakate säilmetega märgistamata massihaudu. Sellegipoolest keeldub Ukraina siiani Volõõnias toimunut genotsiidina tunnistamast.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: Oleksandr Polonskyi/Shutterstock.com