Hollandi ametivõimud on pöördunud suurte sotsiaalmeedia hiidude poole, survestades internetis avaliku foorumi teenust pakkuvaid ettevõtteid kärpima sõnavabadust vahetult enne riigis aset leidvaid valimisi, et tsenseerida liiga võimukriitilisi seisukohti.
Hollandi Tarbijate ja Turgude Amet (ACM) on kutsunud 15. septembriks kokku tosin suuremat digitaalset platvormi, sealhulgas X, Facebook ja TikTok, eesmärgiga survestada ettevõtteid piirama sisu, mida riigibürokraadid on määratlenud „desinformatsiooniks” või „ebaseaduslikuks vihkamiseks” ning seda kõike enne, kui Hollandi valijad 29. oktoobril valimisjaoskondade poole suunduvad.
Koosolekul osalevad ka Euroopa Liidu regulatiivsed asutused ning “valitsusvälised organisatsioonid”, tugevdades kasvavat suundumust, kus valimata bürokraadid, aktivistide organisatsioonid ja korporatiivsed tsensorid kontrollivad lubatava ühiskondliku arusaama kujunemist.
Hollandi valitsuse algatus johtub Euroopa Liidu poolt vastu võetud uuest sõnavabadust pärssivast direktiivist, mis on maskeeritud mittemidagiütleva nime “digiteenuste seadus” alla, ent mis annab ametivõimudele laialdased volitused likvideerida mis tahes postitused ja arvamusavaldused, mis on võimude poolt tituleeritud “kahjulikuks” või “ebaseaduslikuks infoks”.
Hollandi valitsuse algatus johtub Euroopa Liidu poolt vastu võetud uuest sõnavabadust pärssivast direktiivist, mis on maskeeritud mittemidagiütleva nime “digiteenuste seadus” alla, ent mis annab ametivõimudele laialdased volitused likvideerida mis tahes postitused ja arvamusavaldused, mis on võimude poolt tituleeritud “kahjulikuks” või “ebaseaduslikuks infoks”.
Hollandi Tarbijate ja Turgude Amet, mille ülesandeks on Euroopa Liidu “digiteenuste seaduse” rakendamine Madalmaades, kasutabki EL-i uusi käske, kitsendamaks netis lubatud arvamuste levikut, mis võiksid mõjutada Hollandis oktoobris toimuvaid valimisi.
Tarbijate ja Turgude ameti direktor Manon Leijten sõnas, et väga suurtele veebipõhistele platvormidele määratud platvormid peavad „võtma tõhusaid meetmeid ebaseadusliku sisu vastu” ja tegutsema igati „läbipaistva ja hoolika poliitika” alusel. Bürokraatliku keele taga peitub eeskätt soov kohitseda veebiaruteludes lubatud seisukohtade spektrit, enne kui avalikkusel on võimalik poliitilises protsessis alternatiivseid positsioone kaaluda.
Hollandi riigiaparaat pöördus sotisaalmeedia platvormide poole nõudega tõmmata arvamuste paljusust koomale juba juulis, et tagatud oleks “valimiste ausus”.
Septembris toimuval kohtumisel kavatsetakse uurida, kuidas IT-hiiud kavatsevad riigiaparaadi poolt seatud eesmärki ellu viia, eelkõige seoses kasutajate loodud sisuga valimiskampaaniate ajal.
Lisaks pöördumisele sotsiaalmeediaplatvormide juhtkondade poole innustab Hollandi valitsus ka kodanikke koputama teiste kasutajate peale, kui nad leiavad, et sotsiaalmeedia platvormidel on “vääralt ümber käidud” informatsiooniga, mis on tsensorite poolt märgitud ebasobivaks.
Lisaks pöördumisele sotsiaalmeediaplatvormide juhtkondade poole innustab Hollandi valitsus ka kodanikke koputama teiste kasutajate peale, kui nad leiavad, et sotsiaalmeedia platvormidel on “vääralt ümber käidud” informatsiooniga, mis on tsensorite poolt märgitud ebasobivaks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Olukorras, kus Hollandi valitsus on vahetult enne Madalmaades aset leidvaid valimisi survestamas interneti platvorme tsenseerima, raporteerima ning karistama kontosid ning kontoomanikke, kes väljendavad kõige suuremat rahulolematust Hollandi valitsuse ning eksisteeriva ühiskondlik-poliitilise režiimiga, on irooniline tõdeda, et tegemist on riigiga, mille kodanikud arvavad ennast olevat “vaba maailma” eriliselt vabadeks esindajateks.
Ent küsimus, mis on antud kontekstis kõige küsimisväärsem, on mõistagi küsimus sellest, milline osa Hollandi või mis tahes teise Euroopa Liidu “digiteenuste seaduse” ning analoogsete totalitaarsete regulatsioonide armust elavatest kodanikest reaalselt usub (mitte üksnes ei väida uskuvat), et nad elavad “vabas ühiskonnas”?
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: