Hollandi Uue Sotsiaalse Lepingu partei (NSC) astus riigi ajutisest valitsusest tagasi, et avaldada protesti valitsuse keeldumise vastu kehtestada Iisraelile sanktsioone Gazas genotsiidi toimepanemise eest.
Esimesena astus 22. augustil tagasi välisminister Caspar Veldkamp ning tema järel järgmisel päeval kõik Hollandi valitsuse liikmed, kes kuuluvad Uue Sotsiaalse Lepingu (NSC) parteisse. NOS ringhäälingu andmetel olid lahkujate seas asepeaminister, siseminister, haridusminister, tervishoiuminister ja veel neli valitsuse liiget.
„Valitsus ei toetanud oluliste täiendavate meetmete võtmist Iisraeli vastu,” selgitas oma lahkumise tagamaid Veldkamp, kes on eelnevalt teeninud Hollandi kõrgeima diplomaadina Iisraelis, ning lisas, et tema ettepanekud kohtasid valitsuses pidevat vastuseisu ja tal ei olnud võimalik välisministrina poliitikat ellu viia ega kurssi valida.
Veldkampi pakutud meetmete seas olid relvade ekspordi keeld Iisraelile, kahe Iisraeli ministri Schengeni alal persona non grata`ks kuulutamine ja Hollandi ettevõtjatele Iisraeli asundustega koostöö vältimise soovitamine, kuid Hollandi valitsus hääletas maha igasuguste meetmete võtmise Iisraeli karistamiseks genotsiidi eest, sh ettepaneku tunnustada Palestiina riiki.
Hollandi valitsus hääletas maha igasuguste meetmete võtmise Iisraeli karistamiseks genotsiidi eest, sh ettepaneku tunnustada Palestiina riiki.
Uue Sotsiaalse Lepingu partei juht Eddy Van Hijum märkis, et Iisraeli valitsuse käitumine on “diametraalses vastuolus rahvusvahelise õigusega” ning seoses Hollandi valitsuse konsensuse puudumisega teeb NSC oma valitsuses osalemisele lõpu.
Ministrite tagasiastumised väljendavad konsensuse puudumist ning sügavat lõhet Hollandi ajutises valitsuses, mis puudutab küsimust, kuidas reageerida Iisraeli Gazas näljahäda ja massiliselt tsiviilohvreid põhjustanud rünnakule ja blokaadile.
Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) kritiseeris teravalt tagasiastumisi, nimetades NSC sammu vastutustundetuks. „Uue Sotsiaalse Lepingu partei nimetab end hea valitsemistavaga erakonnaks, kuid ajal, mil läbirääkimised alles käisid, otsustasid nad lahkuda, tekitades oma sammuga kaose,” märkis Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest oma avalduses. VVD ei puudutanud otseselt kabineti arutelu sisu võimalike Iisraeli vastu kehtestatavate meetmete osas.
Hollandi koalitsioonivalitsus varises kokku 3. juunil, misjärel jäi ametisse ajutine valitsus, kes oleks pidanud võimul püsima kuni oktoobrini.
Lisaks Hollandi valitsuses valitsevatele lahkhelidele illustreerib tagasiastumiste laine kogu Euroopa poliitikas süvenevaid lõhesid Iisraeli Gaza sõja ja Jordani Läänekalda okupeerimise käsitlemise osas. Samuti peegeldavad valitsuste lõhenemised üle kogu Euroopa aset leidvate massiliste protestide mõju, kuna erakonnad tunnevad üha enam muret, et võivad palestiinlaste kannatuste suhtes ükskõiksena näides oma valijad eemale peletada.
Lisaks Hollandi valitsuses valitsevatele lahkhelidele illustreerib tagasiastumiste laine kogu Euroopa poliitikas süvenevaid lõhesid Iisraeli Gaza sõja ja Jordani Läänekalda okupeerimise käsitlemise osas.
Eriti ilmekalt väljendab lõhede keerukust asjaolu, et vaatamata Hollandi valitsuses Iisraeli-vastaste meetmete mahahääletamisele esitas välisministri koha Veldkampilt üle võtnud kaitseminister Ruben Brekelmans Euroopa Liidule avalduse, mille kohaselt peaks Euroopa Liit rakendama mitmekesiseid meetmeid Iisraeli ning Hamasi vastu ja pakkuma ise välja ka uusi meetmeid.
Hollandi ja Rootsi ühisavalduses on märgitud, et Euroopa Liit peaks “kiiremas korras kehtestama sihipärased sanktsioonid ekstremistlike Iisraeli ministrite suhtes, kes propageerivad ebaseaduslike asunduste rajamist ja tegutsevad aktiivselt kahe riigi lahenduse läbirääkimiste korralduse vastu, ning jõudma otsusele lisameetmete osas vägivaldsete asunike suhtes.” Täpsemalt soovivad Rootsi ja Holland Rootsi välisministri Maria Malmer Stenergardi sõnul, et Euroopa Liit tekitaks “raskusi” Iisraeli ministritele, kes on Gaza ja Jordani Läänekalda annekteerimist tagant õhutanud.
Samuti kutsusid Holland ja Rootsi Euroopa Liitu üles katkestama mitmetes valdkondades, sh eelkõige tööstuses ning põllumajanduses, vabakaubandust lubavat EL ja Iisraeli vahelist koostöölepingut.
Juulis otsustas Euroopa Liit Iisraeli vastu meetmeid mitte võtta, sest liikmesriikide seisukohtades Iisraeli ja Gaza teemal ei valitse üksmeel, ning Rootsi ja Holland esitasidki oma ühisavalduse vastusena EL eelnevale tegude puudumisele.
Paraku otsustasid 30. augustil Kopenhaagenis mitteametlikul kohtumisel Hollandi ja Rootsi ühisavaldust arutanud EL välisministrid ka seekord Iisraelile sanktsioone mitte kehtestada, sest EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul “on küll kasvav poolehoid Iisraelile sanktsioonide esitamise suhtes, kuid liikmesriigid on jätkuvalt eriarvamusel, kuidas Iisraeli tuleks survestada.”
Paraku otsustasid EL välisministrid 30. augustil Kopenhaagenis ka seekord Iisraelile sanktsioone mitte kehtestada, sest EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul “on küll kasvav poolehoid Iisraelile sanktsioonide esitamise suhtes, kuid liikmesriigid on jätkuvalt eriarvamusel, kuidas Iisraeli tuleks survestada.”
Sealhulgas olid Iisraeli peamised toetajad arutelul ning igasugustele sanktsioonidele aktiivselt vastu Saksamaa, Tšehhi ja Ungari. Läti välisminister rõhutas Iisraeli “õigust ennast kaitsta” ning Eesti ja Leedu välisministrid näitasid Gaza teemal üles apaatsust, rääkides kohtumisel ainult Venemaast. Austria ja Itaalia välisministrid olid valmis toetama mõnede Jordani Läänekalda ekstremistlike asunduste musta nimekirja kandmist, kuid enamik sanktsioone eeldasid kehtestamiseks liikmesriikide konsensust, mistõttu oleks nende ennetamiseks ka ühe vastase vetost piisanud. Vabakaubanduse ja teadusalase koostöö osas oleks küll piisanud enamushäältest, kuid ilma Saksamaa ja Itaalia toetuseta ei läinud ka see läbi.
Iisraeli-vastaseid sanktsioone toetasid Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Luxembourg, Holland, Põhjamaad, Sloveenia ja Hispaania.
Järgmine kord kohtuvad EL välisministrid 20. oktoobril, kuid Iirimaa välisministri Simon Harrise sõnul on ebatõenäoline, et Euroopa Liidu riigid ka selleks ajaks Iisraeli poolt täide viidavate sõjakuritegude ja genotsiidi suhtes midagi ette võtta suvatseksid.
Järgmine kord kohtuvad EL välisministrid 20. oktoobril, kuid Iirimaa välisministri Simon Harrise sõnul on ebatõenäoline, et Euroopa Liidu riigid ka selleks ajaks Iisraeli poolt täide viidavate sõjakuritegude ja genotsiidi suhtes midagi ette võtta suvatseksid.
Lisaks Iisraelile ja Gazale arutati kohtumisel ka Venemaa ja Ukraina sõda ning Norra välisminister Barth Eide rõhutas, et “Kui me soovime, et meie kriitika Venemaa suunal üldse mingitki usaldusväärsust omaks, … siis peame me seisma vastu ka Iisraeli sooritatud massilistele jõledustele.”
Iisraeli sõda Gazas on tapnud juba üle 63 000 inimese ning Iisrael on kuulutanud, et kavatseb Jordani Läänekaldal rajada uue asunduse, mis teeks igaveseks lõpu kahe riigi lahenduse võimalusele juba 77 aastat kestnud konflikti lahendusena.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Briti maailmakuulsa meditsiiniajakirja The Lancet poolt 2025. aasta mais avaldatud uurimus hindas toona Iisraeli rünnakute tagajärjena tapetud tsiviilelanike koguarvu 256 330 inimeseni.
Briti maailmakuulsa meditsiiniajakirja The Lancet poolt 2025. aasta mais avaldatud uurimus hindas toona Iisraeli rünnakute tagajärjena tapetud tsiviilelanike koguarvu 256 330 inimeseni.
Võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) raportis avaldatud andmeid, mille kohaselt 44% kõikidest Iisraeli rünnakutes surnud ohvritest on lapsed, võis hinnata Iisraeli relvajõudude tegevuse tulemusena surnud laste arvuks käesoleva aasta mais 112 785 last.
2025. aasta augusti seisuga oli ÜRO Inimõiguste monitoorimise missioon Ukrainas tuvastanud 13 883 tsiviilelaniku surma. Kui Vene Föderatsiooni vastu on pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris ning sellele järgnenud ligi 14 000 tsiviilelaniku surma järgnenud Euroopa Liidu ja USA poolt kõige rangem sanktsioonide pakett teadaolevas ajaloos, siis Iisraeli poolt enam kui 250 000 tsiivilelaniku tapmine ei ole pälvinud ei Euroopa Liidu ega USA poolt mitte mingisuguseid sisulisi sanktsioone ega üleüldist majanduslik-militaarset blokaadi. Antud faktis peegeldub mitte üksnes islamimaailma, vaid kogu inimkonna ees, kuhu on mandunud Lääneriikide moraalne paleus.
Kui Vene Föderatsiooni vastu on pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris ning sellele järgnenud ligi 14 000 tsiviilelaniku surma järgnenud Euroopa Liidu ja USA poolt kõige rangem sanktsioonide pakett teadaolevas ajaloos, siis Iisraeli poolt enam kui 250 000 tsiivilelaniku tapmine ei ole pälvinud ei Euroopa Liidu ega USA poolt mitte mingisuguseid sisulisi sanktsioone ega üleüldist majanduslik-militaarset blokaadi.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Orange Pictures/Shutterstock.com