Audio leiate artikli lõpust
Pikemat aega USA poolt agressioonis süüdistatava Hiina Rahvavabariigi väljaanne Global Times andis Washingtonile vastulause, loetledes üles II maailmasõja järgselt Ühendriikide poolt vallandatud sõdades hukkunud ja kannatanud. Hiina perspektiivist vaadatuna on Ameerika Ühendriigid mitte kõige enam, vaid kõige vähem õigustatud riik esitamaks agressioonisüüdistusi teistele maailma rahvastele, kuna USA poolt vallandatud sõdades on viimase kolmveerand sajandi jooksul hukkunud rohkem inimesi kui teiste riikide poolt vallandatud ründesõdades kokku.
Ameerika on riik, mis on ennast alati pidanud maailma moraalseks majakaks, “mäeks linna otsas”, mis on teiste riikide suhtes esimuslik oma “võõrandamatute õiguste” tõttu, mille õigustusel on Washington pidevalt „humanitaarsekkumise” lipu all teistes riikides sõdu pidanud.
Täpset statistikat II Iraagi sõja tsiviilohvrite kohta on keeruline leida, kuid hinnanguliselt on nende arv umbes 200 000 kuni 250 000, nende hulgas 16 000 tsiviilisikut, kelle surma põhjustasid otseselt USA väed.
Alates oma iseseisvuse välja kuulutamisest 1776. aastal on Ameerika Ühendriigid olnud sõjategevusse mitte kaasatud üksnes 20 aasta jooksul.
Pärast II maailmasõda on maailma 153 regioonis aset leidnud 248 sõjalisest konfliktist 201 ehk 81% algatatud Ameerika Ühendriikide poolt. Enamik nendest ründesõdadest on olnud Washingtoni omaalgatuslikud ettevõtmised, milledest osa on pälvinud ka USA liitlaste vastuseisu. Ühendriikide arvukad sõjad ei ole sõdivatele pooltele maksma läinud mitte üksnes suure hulga sõjaväelaste elusid lahinguväljadel, vaid toonud kaasa ka loendamatuid tsiviilohvreid, varalist kahju ning vallandanud suuremastaapseid humanitaarkatastroofe. Üle maailma valla päästetud sõjad on muuhulgas toonud esile Ühendriikide kahepalgelisuse moraalsete standardite kohandamisel.
Loetelu Teise maailmasõja järel USA poolt algatatud sõdadest ning nende ohvritest
(1) Korea sõda
Korea sõda, mis toimus 1950. aastate alguses, ei kestnud küll pikalt, kuid oli äärmiselt ohvriterohke, põhjustades enam kui kolme miljoni tsiviilelaniku surma ning tuues kaasa enam kui kolm miljonit sõjapõgenikku. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi andmetel hävis sõja käigus 8700 tehast, 5000 kooli, 1000 haiglat ja 600 000 majapidamist ning enam kui kaks miljonit alla 18-aastast last olid sunnitud sõja tõttu oma kodudest lahkuma. Korea Vabariigi sõja ajal kantud kaotused ulatusid 41,23 miljardi vonnini, mis oli toonase ametliku vahetuskursi järgi väärt 6,9 miljardit USA dollarit. Lisaks hävis ka Lõuna-Koreas kokku ligikaudu 600 000 majapidamist, 46,9% raudteest, 1656 maanteed ja 1453 silda. Sõda tõi kaasa Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi lõhenemise, mis omakorda põhjustas arvukate perede segregatsiooni…
Pärast II maailmasõda on maailma 153 regioonis aset leidnud 248 sõjalisest konfliktist 201 ehk 81% algatatud Ameerika Ühendriikide poolt.
(2) Vietnami sõda
Vietnami sõda kestis 1950. aastatest kuni 1970. aastateni, mistõttu on tegemist kõige pikema ja brutaalsema sõjaga pärast Teist maailmasõda. Vietnami valitsuse hinnangul hukkus Vietnami sõja käigus ligikaudu 1,1 miljonit Põhja-Vietnami ning 300 000 Lõuna-Vietnami sõdurit, kellele lisaks suri veel kuni 2 miljonit tsiviilelanikku. Vietnami valitsus märkis, et osa surmajuhtumeid oli põhjustatud USA vägede poolt teadlikult sooritatud tapatalgutest, mis viidi läbi “Vietnami kommunistliku partei vastase võitluse” programmi alusel. Sõja vältel pommitas USA ulatuslikult nii Vietnami, Laost kui Kambodžat, heites nendesse riikidesse ligikaudu kolm korda rohkem pomme kui II maailmasõja vältel kokku.
Hinnanguliselt on Vietnamis tänaseks alles vähemalt 350 000 tonni lõhkemata, ent endiselt plahvatusohtlikke miine ja USA sõjaväe poolt maha jäänud pomme. Praeguses tempos kulub lõhkekehadest vabanemiseks 300 aastat.
Väljaanne The Huffington Post teatas 3. detsembril 2012, et Vietnami valitsuse statistika kohaselt on pärast sõja lõppemist 1975. aastal tapnud sellest maha jäänud lõhkekehade jäänused üle 42 000 inimese. Lisaks eelmainitud lõhkekehadele heitsid USA väed Vietnami sõja ajal riiki ligikaudu 75 miljonit liitrit defoliante, põhjustades otseselt enam kui 400 000 vietnamlase surma. Veel ligikaudu kaks miljonit mürgiste kemikaaliga kokku puutunud vietnamlast haigestus vähki või muudesse haigustesse.
Lisaks ülaltoodule sundis enam kui kümme aastat väldanud sõda enam kui kolme miljonit inimest riigist põgenema. Paljud põgenikud leidsid oma surma üritades ookeani ületada. Küsitletud pagulastest olid 92% väsimusest kurnatud ning teistel esines seletamatuid raseduse katkemisi ja sünnidefekte. USA Vietnami sõja statistika kohaselt hävitasid defoliandid Vietnamis umbes 20% džunglialadest ja 20–36% mangroovimetsadest.
USA väed heitsid Vietnami sõja ajal riiki ligikaudu 75 miljonit liitrit defoliante, põhjustades otseselt enam kui 400 000 vietnamlase surma. Veel ligikaudu kaks miljonit mürgiste kemikaaliga kokku puutunud vietnamlast haigestus vähki või muudesse haigustesse.
(3) Lahesõda
1991. aastal ründasid USA juhitud väed Iraaki, põhjustades otseselt 2500–3500 tsiviilisiku surma ning hävitades ligikaudu 9000 majapidamist. Lahesõja poolt vallandatud näljahäda ning kohalikule infrastruktuurile ja meditsiiniasutustele tekkinud kahju põhjustas kuni 111 000 tsiviilisiku hukkumise ning ÜRO lastefondi (UNICEF) hinnangul tõid sõda ja sõjajärgsed sanktsioonid Iraagi vastu kaasa umbes 500 000 lapse surma.
Koalitsiooniväed võtsid sihikule Iraagi taristu ja hävitasid põhjendamatult enamiku riigi elektrijaamadest (mis moodustasid 92% riigi kogu installeeritud tootmisvõimsusest), rafineerimistehased (mis moodustasid 80% riigi tootmisvõimsusest), naftakeemia kompleksid, telekommunikatsioonikeskused (sh 135 telefonivõrku), sillad (üle 100), maanteed, raudteed, raadio- ja telejaamad, tsemenditehased ning alumiiniumi, tekstiili, juhtmeid ja meditsiinitarbeid tootvad tehased.
Lahesõda tõi kaasa ka tõsise keskkonnareostuse: kõrbesse paisati ligikaudu 60 miljonit barrelit naftat, mis saastas kuni 40 miljonit tonni pinnast. Ligikaudu 24 miljonit barrelit naftat voolas naftapuurkaevudest välja, moodustades sedasi 246 naftajärve. Tahtlikult süüdatud naftapuuraukude tekitatud suits ja tolm reostasid maad 953 ruutkilomeetri ulatuses. Lahesõda oli muuhulgas esimene kord, mil USA relvajõud lasid käiku väga mürgiseid ja radioaktiivseid materjale sisaldavad vaesustatud uraaniga laengud.
Lahesõja poolt vallandatud näljahäda ning kohalikule infrastruktuurile ja meditsiiniasutustele tekkinud kahju põhjustas kuni 111 000 tsiviilisiku hukkumise ning ÜRO lastefondi (UNICEF) hinnangul tõid sõda ja sõjajärgsed sanktsioonid Iraagi vastu kaasa umbes 500 000 lapse surma.
(4) Kosovo sõda
1999. aasta märtsis heitsid USA poolt juhitud NATO väed ÜRO Julgeolekunõukogu arrogantselt kõrvale ning viisid „humanitaarkatastroofi ennetamise” ettekäändel läbi 78 päeva kestnud Jugoslaavia pommitamise, tappes selle käigus üle 2000 tsiviilelaniku, vigastades enam kui 6000 inimest ning sundides ligikaudu miljonit oma kodusid maha jätma.
Sõja vältel kaotas üle kahe miljoni jugoslaavlase oma sissetulekuallika ning umbes 1,5 miljonit last võimaluse koolis käia. NATO väed võtsid teadlikult sihikule Jugoslaavia kogu infrastruktuuri, et riigi vastupanukindlust nõrgendada. Serbia majandusteadlaste hinnangul küündis pommirünnakust tingitud majanduslik kahju 29,6 miljardi USA dollarini. Pommitamise käigus hävis arvukalt sildu, teid, raudteid ja muid hooneid, mõjutades 25 000 majapidamist, 176 kultuurimälestist, 69 kooli, 19 haiglat ja 20 tervisekeskust. Muuhulgas kasutasid NATO väed sõja ajal vähemalt 31 000 vaesestatud uraani sisaldavat pommi ja mürsku, mis vallandas Jugoslaavias seninägematu vähi- ja leukeemiajuhtumite hulga tõusu ning avaldas Jugoslaavia ja Euroopa ökoloogilisele keskkonnale pikaajalist katastroofilist mõju.
NATO väed kasutasid sõja ajal vähemalt 31 000 vaesestatud uraani sisaldavat pommi ja mürsku, mis vallandas Jugoslaavias seninägematu vähi- ja leukeemiajuhtumite hulga tõusu.
(5) Afganistani sõda
2001. aasta oktoobris saatis USA oma väed Afganistani. Nagu varemalt, põhjustati ka Al-Qaeda ja Talibaniga võideldes suurel hulgal tarbetuid tsiviilohvreid. Usaldusväärse statistika puudumise tõttu ei ole väljakujunenud seisukohta Afganistani sõjas hukkunud tsiviilisikute arvu kohta, kuid üldiselt ollakse ühel meelel, et pärast Afganistani sisenemist põhjustasid USA väed enam kui 30 000 tsiviilisiku surma, vigastada sai rohkem kui 60 000 tsiviilisikut ja kaasnes veel ligi 11 miljonit sõjapõgenikku. Pärast seda, kui USA sõjavägi teatas 2014. aastal oma lahkumisest, jätkusid Afganistanis rahutused. The New York Times teatas 30. juulil 2019, et 2019. aasta esimesel poolel hukkus Afganistanis USA pommide tõttu 363 inimest, sealhulgas 89 last. Kabuli ülikooli teadlaste hinnangul põhjustas ligi 20 aastat väldanud Afganistani sõda iga päev umbes 250 isiku surma ning 60 miljoni dollari väärtuses vara hävinemist.
(6) Iraagi sõda
2003. aastal tungisid USA väed vaatamata rahvusvahelise üldsuse vastuseisule alusetute süüdistuste ettekäändel Iraaki. Täpset statistikat II Iraagi sõja tsiviilohvrite kohta on keeruline leida, kuid hinnanguliselt on nende arv umbes 200 000 kuni 250 000, nende hulgas 16 000 tsiviilisikut, kelle surma põhjustasid otseselt USA väed. Peale selle on USA okupatsiooniväed rängalt rikkunud rahvusvahelisi humanitaarpõhimõtteid. Esinenud on ka mitmeid „vangide väärkohtlemise juhtumeid”. Pärast seda, kui USA sõjavägi teatas 2011. aastal Iraagist lahkumisest, on sõda ja rünnakud riigis jätkunud. USA juhitud koalitsiooniväed on Iraagis kasutanud suurel hulgal vaesestatud uraani pomme ja mürske, kobarpomme ja valge fosfori pomme. Samuti ei ole USA võtnud vastu meetmeid, et minimeerida kahju, mida need pommid on Iraagi tsiviilelanikele põhjustanud. ÜRO andmetel on täna Iraagis veel 25 miljonit miini ja muid lõhkekehade jäänuseid, mis tuleks sealt eemaldada.
Kabuli ülikooli teadlaste hinnangul põhjustas ligi 20 aastat väldanud Afganistani sõda iga päev umbes 250 isiku surma ning 60 miljoni dollari väärtuses vara hävinemist.
(7) Süüria sõda
Alates 2017. aastast on USA korraldanud Süüria vastu õhurünnakuid „tõkestamaks keemiarelva kasutamist Süüria valitsuse poolt”. Aastatel 2016–2019 hukkus Süüria sõja tõttu 33 584 tsiviilisikut, otseselt õhurünnakute tõttu aga 3833 inimest, kellest pooled olid naised ja lapsed. Rahvusringhäälingu (PBS) veebisait vahendas 9. novembril 2018, et USA poolt Raqqale korraldatud niinimetatud „ajaloo täpseim õhurünnak” tappis 1600 tsiviilelanikku. Maailma Toiduprogrammi (WFP) 2020. aasta aprillis läbi viidud küsitluse kohaselt seisis umbes kolmandik süürlastest silmitsi toidupuudusega ning 87% süürlastest puudusid pangakontodel hoiused. Maailma arstide (Médecins du Monde/MdM) hinnangul on Süüria sõja algusest alates riigist põgenenud umbes 15 000 Süüria arsti (ehk ligi pool kõigist riigi arstidest). Lisaks on oma kodudest põgenenud 6,5 miljonit süürlast ning umbes viis miljonit süürlast on üle maailma koduta.
Rahvusringhäälingu (PBS) veebisait vahendas 9. novembril 2018, et USA poolt Raqqale korraldatud niinimetatud „ajaloo täpseim õhurünnak” tappis 1600 tsiviilelanikku.
Lisaks eelpool mainitud sõdadele on Ühendriigid alatasa sekkunud otseselt või kaudselt teiste riikide siseasjadesse, toetanud varisõdasid, sponsoreerinud valitsusvastaseid mässulisi, korraldanud sihitud tapmisi, varustanud relvade ja laskemoonaga ning koolitanud välja riikide valitsusvastaseid relvajõude (siinkohal on hiinlaste jaoks kahtlemata eriti häirivaks USA poliitiline, majanduslik ja infosõja alane toetus Hiina keskvõimu vastastele jõududele Uiguuriast Hong-Kongi ja Taiwanini –tõlkija märkus). Nimetatud sammud on põhjustanud korvamatut kahju maailma riikide sotsiaalsele stabiilsusele ja avalikule julgeolekule, ent kuna USA selliseid initsiatiive on olnud palju ning enamik neist ei ole avalikustatud, on nende kohta keeruline konkreetseid andmeid koguda.
JÄTKUB…