Tehisintellekt (artificial intelligence – AI) on hakanud üle kogu maailma korrakaitsejõudude poolt üha enam rakendust leidma. Juba 2016. aastast alates AI tehnoloogiat kasutavad Hiina prokurörid on selles vallas esirinnas.
Hiina teadlased on välja töötanud väidetavalt maailma esimese masina, mis suudab inimestele tehisintellekti abil süüdistuse esitada, vahendas väljaanne The South China Morning Post (SCMP) detsembri lõpus.
Hiina teadusajakirjas Management Review avaldatud artikli kohaselt suudab AI „prokurör” suulise asjaolude kirjelduse põhjal esitada süüdistuse enam kui 97% täpsusega.
„Süsteem suudab teatud ulatuses otsustusprotsessis asendada prokuröri,” ütles masina välja töötanud teadlaste rühma kuulunud professor Shi Yong.
Menetluse kiiruse ja selle täpsuse parendamise eesmärgil on AI tehnoloogiaid kasutusele võetud ka teiste prokuröride poolt üle maailma, kuid peamisteks rakendusvaldkondadeks on seni olnud üksnes digitaalne kohtuekspertiis ja pildituvastus. Hiina prokurörid on teadlaste väitel esimesed, kes on AI integreerinud ka oma igapäevaste ülesannete hulka.
Hiinlaste poolt kasutatava programmi nimi on System 206 ning see suudab hinnata tõendite usaldusväärsust, vahistamise tingimusi ning kahtlustatava poolt ühiskonnale kujutatava ohu suurust, vahendab SCMP.
Shi sõnul seisneb System 206 eripära ennekõike selle funktsioonide ulatuses. Teiste AI vahendite rakendusala on väga kitsas, sest „need ei osale otsusetegemise protsessis, süüdistuse esitamises ega [soovitava] karistusmäära valimises,” ütles Shi.
Teadlaste sõnul eeldab selliste otsuste tegemine, et AI suudab asjaolude kirjelduses tuvastada ning sellest eemaldada kõik asjasse mittepuutuvad faktid, jättes samas muutmata kõik, mis on kaasuse juures relevantne.
Hiina teadlased on välja töötanud väidetavalt maailma esimese masina, mis suudab inimestele tehisintellekti abil süüdistuse esitada.
Hiina tehnoloogiaettevõtted on praeguseks juba välja töötanud keeletöötluse tehnoloogia, kuid nende vanemate rakenduste kasutamiseks on vaja suurarvuteid, millele prokuröridel ligipääsu ei ole. See on veel üks omadus, mille poolest uus programm teadlaste sõnul vanast erineb: selle kasutamiseks piisab tavalisest lauaarvutist.
Praeguseks on vahemikus 2015 kuni 2020 üle 17 000 süüteomenetluse abil „treenitud” programm võimeline tuvastama ja menetlema kaheksat Shanghais kõige sagedamini esinevat süütegu. Teadlaste sõnul areneb AI „prokuröri” võimekus lähiajal veelgi. On oodata, et tulevikus suudab see programm tuvastada ka harvem esinevaid süütegusid ning esitada korraga mitu süüdistust ühe isiku vastu.
Prokurörid ise on inimeste elude masina meelevalda usaldamise suhtes aga ettevaatlikud.
„Tehnoloogilisest küljest vaadatuna võib 97% täpsus väga kõrgena tunduda, kuid alati on võimalik see, et tehakse viga,” ütles anonüümseks jääda soovinud prokurör Hiina kõige lõunapoolsemast linnast Guangzhou. „Kui see juhtuma peaks, kes vastutab? Prokurör, masin või see, kes algoritmi välja töötas?”
Ta lisas, et niivõrd delikaatsesse protsessi nagu inimese vastu süüdistuse esitamine AI tehnoloogia kaasamine võib oluliselt kahjustada inimprokuröri autonoomiat. Tema sõnul ei soovi enamik prokuröre, et arvutiteadlased end juriidiliste otsuste tegemisse segaksid.
Veel üks põhjus muret tunda on masina võimetus anda asjaolude kirjeldustele õiguspoliitilisi hinnanguid. AI „prokurör” viib menetluse läbi eelnevast kogemusest lähtuvalt, suutmata arvesse võtta ühiskonnas aset leidvaid muutusi ega seda, kuidas ühiskond tehtavale otsusele reageeriks.
„AI võib aidata viga tuvastada, kuid ei suuda otsuse tegemisel inimest asendada,” ütles prokurör.
SCMP väitel tegeleb Hiina sellest hoolimata äärmiselt intensiivselt AI integreerimisega kõigis valitsemisalades, eesmärgiga suurendada efektiivsust, vähendada korruptsiooni ning tugevdada järelevalvet. Väidetavalt on mitmes Hiina linnas kasutatud tehnoloogilisi lahendusi valitsustöötajate jälgimiseks, et tuvastada võimalikku korruptiivset tegevust.
Mitmetes Hiina kohtutes on kasutatud AI abi näiteks selleks, et otsustada, kas asi tuleks menetlusse võtta või mitte. Samuti on AI tehnoloogiad kasutusele võetud enamikes Hiina vanglates vangide füüsilise ja vaimse heaolu jälgimiseks, et vähendada vägivaldset käitumist.