Zoey Sky
Hiina tööstuspraktikatega tutvumas käinud tippjuhid tõdevad, et Lääne tehnoloogiline mahajäämus Hiinast ei ole mitte vähenemas, vaid suureneb murettekitava kiirusega. Ning sealjuures ei ole küsimus üksnes odavas tööjõus, vaid Pekingi pool läbi viidavas ulatuslikus automatiseerimise ning robootika revolutsioonis, millega Lääs ei suuda kuidagi sammu pidada.
Austraalia metallikaevandusettevõtte Fortescue rajaja ja tegevjuht Andrew Forrest kirjeldab, kuidas ta kõndis Hiina tehases konveierilindi kõrval ning jälgis jupphaaval detaile kokku panevaid masinaid, kuni sadade meetrite pikkuse lindi lõpus sõitis maha valmis veoauto. Kuid kõige hämmastavam ja silmatorkavam asjaolu selle liini juures oli Forresti sõnul inimeste täielik puudumine. Kogu tootmisprotsess oli robotiseeritud.
Teised Hiinat külastanud ettevõtjad räägivad hiiglaslikest „pimedatest tehastest”, milles toimuv tootmine on niivõrd automatiseeritud, et puudub igasugune vajadus valgustuse järele – tehastes inimtööjõud lihtsalt puudub.
Hiinat külastanud ettevõtjad räägivad hiiglaslikest „pimedatest tehastest”, milles toimuv tootmine on niivõrd automatiseeritud, et puudub igasugune vajadus valgustuse järele – tehastes inimtööjõud lihtsalt puudub.
Ühendkuningriigi energiakompanii Octopus Energy rajaja Greg Jackson meenutab külaskäiku ühte sellisesse pimedasse tehasesse, kus toodeti „astronoomiline hulk” mobiiltelefone ning kus tootmine oli täielikult masinate kätesse usaldatud, samas kui tootmisprotsesse monitooris vaid minimaalne hooldustöödeks vajalik meeskond.
Jacksoni hinnangul annab selline töökorraldus märku Hiina konkurentsivõime arengust subsiidiumide ja madalate palkade sõltuvusest äärmiselt kvalifitseeritud inseneride eestvedamisel aset leidva innovatsioonini. Kuigi märge “Valmistatud Hiinas” on aastakümneid tähistanud tarbijate jaoks odavat ja pigem madala kvaliteediga kaupa, ei vasta antud stereotüüp enam ammu tõele. Tänapäevane Hiina on tõusnud liidripositsioonile mitmetes kõrge lisandväärtusega sektorites, sh elektriautode, akude, päikesepaneelide ja kõrgetasemelise robootika valdkondades. Ning võimalikuks on nimetatud tõus saanud tänu hiinlaste kinnisideele automatiseerimisest, mida riigi keskvalitsus igati soodustab ja subsideerib.
Arvud kõnelevad enda eest… Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) andmetel oli Hiina 2024. aastaks kasutusele võtnud üle kahe miljoni tööstusroboti, mis on monumentaalne hüpe võrreldes kümne aasta taguse 189 000 robotiga. Ainuüksi 2024. aastal installeeris Hiina oma majandusmootori arendamiseks 295 000 uut robotit ehk rohkem kui Ameerika Ühendriigid (34 000), Saksamaa (27 000) ja Ühendkuningriik (vaid 2500) kokku.
Ainuüksi 2024. aastal installeeris Hiina oma majandusmootori arendamiseks 295 000 uut robotit ehk rohkem kui Ameerika Ühendriigid (34 000), Saksamaa (27 000) ja Ühendkuningriik (vaid 2500) kokku.
Hiina mäekõrgune edumaa teiste riikide ees ei tulene üksnes robotite rakendamise mastaabist.
Ka robotite kasutustiheduse poolest, mis on automatiseerimise leviku hindamisel samaväärselt oluline mõõdik, on Hiinas tänaseks 567 robotit iga 10 000 tööstustöötaja kohta ehk oluliselt rohkem kui Saksamaal (449), Ameerika Ühendriikides (307) või Ühendkuningriigis (104).
Kuigi tootlikkuse suurendamist võib pidada kõigi tööstusettevõtete universaalseks eesmärgiks, toovad analüütikud Pekingi automatiseerimise revolutsioonist rääkides välja sügavamale ulatuvaid strateegilisi tegureid.
Näiteks San Francisco konsultatsioonifirma Bismarck Analysis analüütik Rian Whitton selgitab, et lisaks tuleviku tööstusharudes juhtpositsiooni saavutamise eesmärgile kasutab Hiina roboteid ka kiiresti vananeva populatsiooni poolt põhjustatud demograafilise kriisi ületamiseks.
Lisaks tuleviku tööstusharudes juhtpositsiooni saavutamise eesmärgile kasutab Hiina roboteid ka kiiresti vananeva populatsiooni poolt põhjustatud demograafilise kriisi ületamiseks.
Rian Whitton, Bismarck Analysis analüütik
Eesootava demograafilise krahhi ja traditsiooniliselt tööjõumahuka tootmisbaasiga hiinlased näevad automatiseerimist kompensatsioonimehhanismina, ehk teisisõnu võimalusena säilitada ja isegi kasvatada oma konkurentsieelist. Seetõttu on nimetatud poliitika võetud ametlikuks sihiks algatuses „Valmistatud Hiinas 2025” ning väljendub strateegias nimega jiqi huanren, mis tähendab sõna-sõnalt „inimeste asendamine masinatega”. Kohalikud ametiasutused hüvitavad ettevõtetele sageli olulise osa nende tööstusrobotitele tehtavatest kulutustest, luues seeläbi tugeva rahalise stiimuli automatiseerimiseks.
Hiina robootikarevolutsiooni tõusulaine on tänaseks jõudnud ka Läänemaailma raputama, puudutades kõiki tootmisharusid, aga eriliselt markantselt ehk autotööstust. Tänu oma madalale hinnale ja heale varustuse tasemele tarbijate eelistuse pälvinud Hiina elektriautod haaravad ka Läänes üha suurema turuosa. Näiteks Suurbritannias kasvas Hiina autotootja BYD läbimüük 2025. aasta septembris ühe kuuga kümnekordseks, edestades oma kasvukõveraga mäekõrguselt tuntud Euroopa brände.
Kriitiline faktor Hiina eduloos ongi arengu kiirus. Nimelt märgivad tööstuseksperdid, et Hiina autotootjad suudavad tänu hüper-efektiivsetele automatiseeritud tootmisliinidele uusi mudeleid välja töötada ja turule tuua ligikaudu poole kiiremini kui nende Euroopa konkurendid.
Hiina autotootjad suudavad tänu hüper-efektiivsetele automatiseeritud tootmisliinidele uusi mudeleid välja töötada ja turule tuua ligikaudu poole kiiremini kui nende Euroopa konkurendid.
See omakorda tähendab, et Hiinaga sammu pidamiseks tuleb Euroopal samuti asuda kiirkorras oma tööstust robotiseerima, hoiatab Euroopa Reformikeskuse ekspert Sander Tordoir. Siinjuures tuleb arvestada, et robotiseerimise tähtsus ulatub kaugemale vananevate Lääne majanduste jaoks eluliselt tähtsast tootlikkuse tõstmisest: märkimisväärset mõju omab see ka sõjalis-tööstuslikule kompleksile, mistõttu Hiina juhtpositsioon automatiseerimise alal on Lääne seisukohalt muutunud nii majandusliku kui ka riikliku julgeoleku küsimuseks.
Lääne tippjuhtide Hiinast saadud kogemused on võrreldavad söekaevandusse lastud kanaarilinnuga. Tööstuse tulevik kirjutatakse pimedates, vaiksetes tehastes värelevate ekraanide valgusel. Moderniseerimises läbikukkumine ning suutmatus aktsepteerida kirjeldatud reaalsust ei päästa Lääne tööstust, vaid viib lihtsalt teist tüüpi pimedate tehaste tekkimiseni, kus tuled on kustunud… sest töö on täielikult seiskunud.
Hiinaga sammu pidamiseks tuleb Euroopal samuti asuda kiirkorras oma tööstust robotiseerima.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!