Halvenevad suhted USA ja Austraaliaga võivad Hiinat ajendada oma toiduvarusid veelgi suurendama.
Vähem kui 20% kogu maailma rahvastikust on enda kätte kogunud enam kui poole globaalsest maisi ja teiste teraviljade saagist, mis on hindu kogu maailmas oluliselt tõstnud ning viinud mitmed riigid näljahädani. Varude kogujaks on Hiina Rahvavabariik.
Hiina riigile kuuluv suur toiduaineid töötlev ettevõte COFCO Group juhib riigi kirdeosas Daliani sadamas ühte Hiina suurimat toiduvarude baasi. Nii kodumaiseid kui imporditud ube ja teravilju hoitakse 310 hiiglaslikus laos, kust need liiguvad raudteid või merd mööda edasi üle kogu Hiina.
Hiina hoiab oma toiduvarusid „ajalooliselt kõrgel tasemel,” ütles Hiina Toidu- ja Strateegiliste Reservide Ameti teraviljavarude juht Qui Yuyun möödunud aasta novembris. „Meie nisuvarudest jätkub pooleteiseks aastaks. Toiduvarude osas pole meil mingeid probleeme.”
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt arvutatav toidukaupade hinnaindeks oli novembriks kasvanud aastatagusega võrreldes erakordsed 30%.
USA põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt on 2022. aasta saagiaasta esimese poole lõpuks 69% kogu maailma maisist, 60% riisist ning 51% nisust Hiina käes.
Prognoosi kohaselt kasvavad Hiina varud kümne aasta tagusega võrreldes 20 protsendipunkti võrra.
Hiina tolliameti vahendusel kulutas Hiina 2020. aastal toidu (joogid mitte kaasa arvatud) impordile 98,1 miljardit USA dollarit, mida on kümne aasta taguse ajaga võrreldes ligi 4,6 korda rohkem. 2021. aastal vahemikus jaanuarist septembrini importis Hiina rohkem toitu, kui ta oli seda teinud vähemalt alates 2016. aastast. Varasemad võrreldavad andmed puuduvad.
Viimase viie aastaga on Hiina sojaubade, maisi ja nisu import USA-st, Brasiiliast ja teistest riikidest kasvanud mitmekordseks. Ka veise- ja sealiha, piimatoodete ning puuviljade import on samal perioodil kordades suurenenud.
Põllumajanduse tootlikkus Hiinas on põllumaa hajutatuse ning mulla saastatuse tõttu madal. Põllumajanduse tootlikkus ei parane, sest põllumehed kolivad linnadesse.
Hiina impordi kasvule on hoogu juurde andnud nende firmad, mis on asunud välisriikide ettevõtteid üles ostma. Hiina juhtiv lihatooteid töötlev ettevõte WH Group omandas möödunud aasta juunis Euroopas tegutseva konkurendi, Inner Mongolia Yili Industrial Group ostis aga 2019. aastal ära Uus-Meremaa juhtiva piimatööstusettevõtte.
Toidukaupade hinnad üle kogu maailma on tõusuteel. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt arvutatav toidukaupade hinnaindeks oli novembriks kasvanud aastatagusega võrreldes erakordsed 30%. „Hiina varude suurendamine on üks hinnakasvu põhjustest,” ütles Tokyost põhjas asuva Tochigi prefektuuri Loodusvarade Uurimisinstituudi president Akio Shibata.
Kuna siseriiklik tootmine ei suuda enam nõudlusega sammu pidada, tuleb Hiinal rohkem importida nii teravilja kui muid toidukaupu. Majanduskasv on samaaegselt suurendanud nõudlust nii loomasööda kui ka kvaliteetsete välismaiste toidukaupade järele.
Läbi ajaloo on toidupuudus põhjustanud suuri rahvarahustusi. Ka Hiina dünastiate kukutamisel on see olnud üheks peamiseks mõjuteguriks.
Nisu ja teiste teraviljade tootmise kasv Hiinas, aga ka põllumajanduslikel eesmärkidel kasutatava maa-ala laienemine, peatusid 2015. aastal. „Põllumajanduse tootlikkus Hiinas on põllumaa hajutatuse ning mulla saastatuse tõttu madal,” ütles Aichi Ülikooli emeriitprofessor ja Hiina põllumajanduse ekspert Goro Takahashi. „Põllumajanduse tootlikkus ei parane, sest põllumehed kolivad linnadesse.”
Toiduga kindlustatuse olulisust rõhutab jätkuvalt ka Hiina president Xi Jinping. Riiklik Rahvakongress, Hiina seadusandlik organ, võttis möödunud aasta aprillis vastu toidujäätmete seaduse, mis keelab liigsete ülejääkide tekitamise. Oktoobri lõpus anti ametnikele juhised, kuidas toidujäätmete tekkimist vähendada.
Riiklik Rahvakongress ei ole toiduga kindlustatust puudutava seadusandlusega veel lõpetanud.
USA põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt on 2022. aasta saagiaasta esimese poole lõpuks 69% kogu maailma maisist, 60% riisist ning 51% nisust Hiina käes.
50. eluaastates ja vanemad hiinlased mäletavad kultuurirevolutsiooni aegset (1966 kuni 1976) toidupuudust. „Meie generatsiooni inimesed mäletavad suuremal või vähemal määral nälga,” ütles Xi, vahendab Hiina riiklik väljaanne Xinhua News Agency.
Läbi ajaloo on toidupuudus põhjustanud suuri rahvarahustusi. Ka Hiina dünastiate kukutamisel on see olnud üheks peamiseks mõjuteguriks. Nüüd seisab maailma suuruselt teine majandus silmitsi ebakindlusega toiduga varustatuse osas, seda muu hulgas ka ebakindlate suhete tõttu USA ja Austraaliaga, kes saavad toidukaupade importi oluliselt mõjutada. See võibki olla peamiseks põhjuseks, miks Hiina on otsustanud hakata oma toidureserve suurendama.
2020. aastal jõudis näljahädadest mõjutatud piirkondades elavate inimeste arv 700 miljonini. ÜRO andmetel oli viis aastat varem neid inimesi 100 miljoni võrra vähem.