USA president tegi septembri alguses toimunud kõnes Hiina juhile ettepaneku silmast silma kohtumiseks, kuid viimane ei vastanud sellele.
Joe Biden tegi septembri alguses peetud 90-minutilise kõne ajal ettepaneku korraldada näost näkku tippkohtumine Hiina presidendi Xi Jinping’iga, kuid ei suutnud oma kolleegiga kokkulepet saavutada, mistõttu mõned USA ametnikud on jõudnud järeldusele, et Peking säilitab oma vastumeelse ja agressiivse hoiaku Washingtoni suhtes.
USA president tegi Xi’le ettepaneku korraldada tippkohtumine, et murda ummikseisu USA ja Hiina suhetes, kuid mitu inimest, kellel kõne sisust ülevaade oli, ütlesid, et Hiina juht ei võtnud pakkumist vastu, vaid nõudis selle asemel, et Washington võtaks Pekingi suhtes vähem terava tooni.
Valge Maja on kujutanud kõnet, mis toimus Bideni palvel seitse kuud pärast nende esimest telefonivestlust, kui võimalust katsetada, kas Xi on valmis tõeliseks aruteluks pärast seda, kui USA ja Hiina ametnike vahelised diplomaatilised kohtumised on vähe vilja kandnud.
USA president tegi Xi’le ettepaneku korraldada tippkohtumine, et murda ummikseisu USA ja Hiina suhetes, kuid mitu inimest, kellel kõne sisust ülevaade oli, ütlesid, et Hiina juht ei võtnud pakkumist vastu.
Viis kõne sisuga kursis olevat inimest ütlesid, et ehkki Xi keelekasutus oli sel aastal vähem abrasiivne kui tema tippdiplomaatidel, oli tema üldine sõnum Bidenile, et USA peab oma retoorikat tagasi tõmbama.
Biden on võtnud Hiina suhtes karmi hoiaku, kritiseerides uiguuride kohtlemist Xinjiangi piirkonnas, Hongkongi demokraatiat toetava liikumise mahasurumist ning sõjalist tegevust Taiwani ümbruses. Vastuseks sellele süüdistas Peking Bideni administratsiooni Hiina peamistesse strateegilistesse huvidesse sekkumises.
Kuues olukorraga kursis olev inimene ütles, et Biden oli tippkohtumise idee õhku visanud ühena mitmest võimalusest jätkata suhtlemist Xi’ga ning et USA president ei oodanudki kohest vastust.
Üks vestlusega kursis olev USA ametnik ütles, et Valge Maja arvates on üheks põhjuseks, miks Xi tippkohtumise korraldamise ideega kaasa ei läinud, mured seoses COVID-iga. Xi pole Hiinast lahkunud pärast seda, kui ta enne pandeemia puhkemist 2020. aasta alguses Myanmari külastas.
USA kaalus käesoleva aasta oktoobris Itaalias toimuvat G20 koosolekut võimalusena tippkohtumise korraldamiseks, kuid Hiina meedia on spekuleerinud, et Xi ei pruugi Itaaliasse kohale minna. Samuti ei läinud Xi kohale Shanghai Koostöö Organisatsiooni kohtumisele Tadžikistanis, kus Hiina, Venemaa, India, Pakistan ja Kesk-Aasia riigid arutasid Afganistani küsimuste üle.
Veel üks Bideni ja Xi kõnega kursis olev isik ütles, et võimalik on ka see, et Hiina president ei soovi hetkel end sellise kohustusega siduda. Üks teine inimene ütles, et on võimalik, et mõlemad pooled võivad nõustuda videokõnega, mis on sammu võrra kõrgemal telefonikõnest, millalgi G20 kohtumise ajal. Kuid kolm inimest ütlesid, et USA on pettunud Xi näilise huvi puudumise pärast tippkohtumise vastu.
Valge Maja keeldus enne selle artikli avaldamist kommentaari andmast, kuid hiljem ütles Biden ajakirjanikele, kes küsisid, kas ta on pettunud, et Xi ei taha kohtuda, et see „ei ole tõsi.”
President tegi need märkused pärast seda, kui USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan tegi avalduse, milles keeldus väljaandele Financial Times andmast ülevaadet Bideni ja Xi vestlusest. Varasemalt oli Valge Maja keeldunud looga seoses nendega ühendust võtnud ajakirjanikele kommentaare andmast.
„See ei ole vestluse korrektne kujutamine, punkt,” ütles Sullivan. „Nagu oleme öelnud, arutasid presidendid kahe riigijuhi vaheliste eraviisiliste arutelude pidamise tähtsust ja me austame seda.”
Hiina varasemad ülevaated kõnest rõhutasid, et selle algatas Biden, ja tsiteerisid Xi ütlust, et USA poliitika on kaasa toonud „tõsiseid raskusi.” Samuti märkisid nad, et USA „ootab Hiinaga rohkem arutelusid ja koostööd,” ning nende keelekasutus andis mõista, et Washington otsib kontakti rohkem kui Peking.
Päev pärast kõnet vahendas Financial Times, et Biden kaalub võimalust lubada Taiwanil muuta oma kontori nimi USA-s „Taipei majanduse ja kultuuri esindusest” „Taiwani esinduseks.“ See tõi kaasa vihase reaktsiooni Hiinast, kes kardab, et selline nimevahetus toetab Taiwani väidet, et nad on suveräänne riik.
Saksamaa Marshalli Fondi (German Marshall Fund) mõttekoja Hiina ekspert Bonnie Glaser ütles, et Xi vastumeelsust näost-näkku tippkohtumise korraldamise suhtes on keeruline tõlgendada.
„Xi jaoks võib olla poliitiliselt riskantne suhelda president Bideniga ilma kindluseta, et ta Bidenilt midagi vastu saab. Ta võib arvata, et sel perioodil on turvalisem suhtlemine ainult madalamal tasemel,” ütles Glaser. „Lisaks on veel COVID-19 faktor, aga me ei tea, kui suurt kaalu sellele omistada.”