12. veebruaril alguse saanud traditsioonilised Hiina uusaastapidustused kujunesid koroonaviiruse tõttu tavapärasest tagasihoidlikumaks.
Kuid pole halba ilma heata. Mitmes Hiina linnas on ametivõimud andnud „punaste uusaasta pakikestena“ tasuta ära kümnete miljonite väärtuses renminbisid, mida on võimalik alla laadida nutitelefoni. Ainuüksi Peking ja Suzhou on vaba digiraha “loteriides” välja jaganud 200 000 “punast pakikest” väärtusega 200¥ (31$).
Pekingi filantroopia taga ei peitu üksnes altruistlik agenda. Jagades välja traditsioonilisi “punaseid pakikesi” digitaalsete jüaanide kujul, saab Hiina valitsus võimaluse katsetada uut tehnoloogiat, mis võib peagi viia maailma esimese digitaalvaluuta kasutuselevõtuni ja panna paika tulevased tehnilised standardid analoogsetele projektidele.
Hiina soovib tõestada ennast maksetehnoloogiate globaalse liidrina enne Pekingi taliolümpiamängude algust 2022.
Kuigi digitaalse jüaani esmase emissiooni kuupäeva pole veel avalikustatud, loodab Hiina olla esimene suur majandus, milles võetakse kasutusele riiklik digitaalvaluuta. Hiina soovib sedasi tõestada ennast maksetehnoloogiate globaalse liidrina enne Pekingi taliolümpiamängude algust 2022. Eelmise aasta lõpul andis oma digitaalraha, Bakongi, välja ka Kambodža.
„Hiina poliitikud on oma mõtlemiselt digitaalvaluuta osas kaugelt kõige arenenumad,“ sõnas juhtiva Wall Streeti panga Aasia-haru juht, kes keeldus oma nime avalikustamast. „Nad mõtlevad tõsiselt asjadest, mida ülejäänud maailm alles teadvustama asub.“
Digitaalne renminbi asetaks iga viimse kui tehingu isikute vahel vahetult Hiina Rahvapanga [keskpanga] luubi alla.
„Digitaalne renminbi asetaks iga viimse kui tehingu isikute vahel vahetult Hiina Rahvapanga [keskpanga] luubi alla,“ lisas pankur.
Tänavatoidu tellimine Sichuani linnas. Hiina ühiskond on tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt peagi valmis loobuma sularahatehingutest täielikult. Juba aastaid on Hiinas laialt kasutust leidnud mobiiltelefonipõhised maksemeetodid nagu Ali Pay ja WeChat Pay. Digitaalne raha annaks riigile täieliku ülevaate kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute kõikidest tehingutest. Lisaks ka võimaluse nupuvajutusega likvideerida iga inimene majandusringluse tehinguvõimelise subjektina
Digitaalne raha annaks riigile täieliku ülevaate kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute kõikidest tehingutest. Lisaks ka võimaluse nupuvajutusega likvideerida iga inimene majandusringluse tehinguvõimelise subjektina.
Hiina plaan digivaldkonnas ühtib Pekingi laiemate ambitsioonidega, milleks on renminbi positsiooni tugevdamine rahvusvahelise valuutana ning USA dollari ülemvõimu kõigutamine. Kuigi pankurid usuvad digitaalvaluuta esialgseks fookuseks olevat Hiina siseturgu, võidakse see mõne aasta pärast võtta üha enam kasutusse rahvusvahelistes kaubandustehingutes, ütlesid mitmed Hiina analüütikud.
Kui USAs on krüptorahade temaatika seotud valdavalt majandusliku liberalismi motiiviga, on Hiina pingutused digitaalrahaga seotud tugevasti kompartei sooviga tugevdada kontrolli ühiskonna ja majanduse üle. Osaliselt ongi uus tehnoloogia mõeldud politseiriigi tugevdamiseks.
Kuna Hiina digitaalne renminbi on „keskpanga digitaalvaluuta“, on see mõnes mõttes vastandiks sellistele krüptorahadele nagu bitcoin. Krüptorahad on reeglina detsentraliseeritud – neid ei anna välja ega toeta ühegi riigi valitsus. Hiina „e-jüaani“ puhul on seevastu tegemist mitte rohujuuretasandi initsiatiivi, vaid valitsuse “ülalt-alla” kehtestatud programmiga. Digitaalset jüaani annab välja ja reguleerib Hiina Rahvavabariigi keskpank ning selle staatus legaalse maksevahendina on tagatud Hiina riigi poolt.
Digitaalne vorm võimaldab keskpangal jälgida igat tehingut reaalajas. Pekingi eesmärk on selle võimekuse toel võidelda rahapesu, korruptsiooni ja terrorismi rahastamisega, tugevdades seejuures veelgi kompartei kõikehõlmavat jälgimisaparaati.
Analüütikute sõnul loodab Peking kasutada digitaalset renminbit, et ennistada riiklik võim finantstehnoloogiate tööstuse ja e-maksete turu üle, kus hetkel domineerivad kaks hiiglaslikku eraettevõtet, Ant Group ja Tencent. Sedasi võib valitsuse tehnoloogia muutuda rivaaliks kahe ettevõtte sularahavabade maksete platvormidele, mis on juba laialt kasutust leidnud.
Mõttekoja Australian Strategic Policy Institute vanemanalüütiku Samantha Hoffmanni arvates on Pekingi prioriteediks ühiskonna täielik kontrollimine. „Digitaalne renminbi on tugevalt seotud partei võimekusega kogu elu riigis kontrollida,“ ütles Hoffmann.
Finantstehnoloogiate võidukäik
Ametnike sõnul on Hiina strateegiaks populariseerida sellel ja järgmisel aastal digitaalvaluutat läbi linnapõhiste katsetuste, viies tehnoloogiad kasutusvalmiduseni 2022. aastal toimuvate taliolümpiamängude ajaks. Säärane graafik seab Pekingi kaugele ette teistest riikidest, kus ideega eksperimenteerimist alles alustatakse.
Rahvusvahelise arvelduspanga (Bank for International Settlements – BIS) poolt maailma keskpankade seas läbi viidud uuringu kohaselt on lisaks Hiinale ligikaudu 60% keskpankadest teinud algust digitaalvaluutadega eksperimenteerimisega. Tegemist on märkimisväärse kasvuga võrrelduna 2019. aastaga, mil vastav näitaja oli vaid 42%. Viimase aasta jooksul on digitaalvaluutaga eksperimenteerivatest maailma keskpankadest liikunud 14% eksperimenteerimisfaasist esmaste pilootprogrammide juurde.
Rahvusvahelise arvelduspanga poolt maailma keskpankade seas läbi viidud uuringu kohaselt on lisaks Hiinale ligikaudu 60% keskpankadest teinud algust digitaalvaluutadega eksperimenteerimisega.
Nii Hiinas kui mujal on digitaalvaluuta kasutuselevõtul hiiglaslikud tagajärjed. Asi pole ainult selles, et digitaalne renminbi suudaks välja vahetada sularaha. Lisaks kuulutab see ette uue maksesüsteemi rajamist, mis ohustab Alipay ja WeChat Pay – Ant Groupi ja Tencenti hallatavate kahe kõige populaarsema eraomanduses oleva platvormi – turupositsiooni.
Peamine põhjus selleks on tõsiasi, et digitaalset renminbit jagatakse riigile kuuluvatest pankadest otse kasutajate e-rahakotti, luues nõnda maksekanalid, mis lähevad Alipayst ja WeChat Payst mööda.
Senistes katsetes on kasutajad saanud e-jüaane võtta välja pangaautomaadist ja kanda üle oma nutitelefoni e-rahakotti. Seejärel on võimalik telefoni kasutada makseteks, hoides rakendust lähedal e-jüaani lugeritele müügipunktides. Säärane süsteem on aga otsene alternatiiv juba toimivatele lahendustele, mida pakuvad Alipay ja WeChat Pay. Kahel kontsernil on hetkel maailmas kokku ligikaudu 1900 miljonit kasutajat.
„Digitaalse renminbi laiapõhine kasutamine hakkab mõjutama kolmandate osapoolte makseplatvormide – nagu Alipay ja WeChat Pay – turupositsiooni ning kasumimudelit,“ ütles Bank of China endine asepresident Wang Yongli.
See pole sugugi ebaoluline tagajärg. Olukorras, kus enamik makseid Hiina majanduses toimub sularahavabalt, ei ole Alipay ja WeChat Pay pelgalt maksesüsteemide selgrooks. Nende äri toestab 920-miljardilise turuväärtusega, maailma kümne suurima ettevõtte sekka kuuluva Tencenti aktsiahindu ning Alibabat, mis on muuhulgas osanik Ant Groupis.
Eelaimdust, et digitaalse renminbi populariseerimine seab ohtu Alipay ja WeChat Pay, kinnitavad signaalid, mida valitsus edastab riigimeedia kaudu. Hiina uusaastal Pekingi tänavatel tehtud reportaažis kinnitab riigitelevisiooni peakanali CCTV reporter, et e-jüaani kasutamine on „mugavam“ kui teised maksevõimalused.
„Digitaalne valuuta annab Alipayle ja WeChatile kindlasti löögi, sest ta võib need tulevikus hõlpsasti asendada,“ sõnas ühe Hiina juhtiva panga juhataja. „Tõenäoliselt kasutab valitsus oma administratiivset võimu, et innustada digitaalse renminbi kasutamist, et seeläbi haarata enda kätte tarbijaandmete monopol, mis hetkel kuulub tehnoloogiafirmadele.“
Säärane administratiivne võim on e-jüaani olemuslik osa. Kuna digitaalne renminbi on riigi ametlik maksevahend, ei või kauplejad selle vastuvõtmisest keelduda ning on seetõttu pärast valuuta emissiooni kohustatud hankima ka e-jüaani makseterminalid. Alipay ja WeChat Pay puhul võivad kauplejad digitaalmaksest keelduda.
Riigimeedia sõnul on e-jüaanil oluline lisafunktsioon, mis muudab ta pea sama paindlikuks kui sularaha: makseid saab teha isegi ilma internetiühenduseta. Kui internetiühendust parasjagu pole, saavad kasutajad sellegipoolest kahe võrguvälise vahendi vahel ülekandeid teha. Selle aluseks olevat süsteemi nimetab riigimeedia „topelt-võrguväliseks tehnoloogiaks“.
Analüütikute sõnul kasutab internetist autonoomne digiraha Bluetoothiga sarnast lähiväljasidel põhinevat tehnoloogiat. Ei ole veel kindel, kuivõrd usaldusväärsed need süsteemid – või digitaalne renminbi üleüldiselt – saavad olema, kuid keskpanga digitaalvaluuta uuringurühma juht Mu Changchun tõdeb, et „topelt-võrguväline tehnoloogia“ on seni olnud „võrdlemisi edukas“.
Kuigi on selge, et digitaalse renminbi maksesüsteem on mõeldud toimima Alipayst ja WeChat Payst eraldiseisvalt, on tõenäoline, et kahte eraplatvormi kasutatakse ka tehinguteks e-jüaaniga. Niisiis kasutatakse mõneks ajaks platvorme ka selleks, et toetada e-jüaani kasutuselevõttu.
„Digitaalse renminbi osakaal turul hakkab kasvama WeChat Pay ja Alipay arvelt,“ ütles Shanghais asuva uurimiskeskuse Wanxiang Blockchain digitaalvaluutade spetsialist Zou Chuanwei. „Valitsus karmistab samm-sammult finantstehnoloogia gruppidele rakenduvaid regulatsioone ning Alipay ja WeChat Pay asendamine riikliku digitaalvaluutaga teeb ettevõtete laenuärile kindlasti kahju,“ lisas Chuanwei.
Tööriist kontrolli hoidmiseks
Viisteist sajandit pärast seda, kui Hiinas leiutati esimesed rahatähed, on raha iseloom määratud fundamentaalselt muutuma. Tollases Tangi dünastias (618-907) nähti paberraha pelgalt vekslina, mida nimetati üleolevalt „lendavaks papiks“, sest erinevalt metallrahast kippus tuul seda minema puhuma.
Kuid digitaalne renminbi kujutab endast tõelist läbimurret, olles midagi märksa enamat kui pelgalt maksevahend. Peking näeb digitaalset riigiraha nii kaitsena võõramaiste digitaalvaluutade vastu, kui ka tööriistana järelevalve teostamiseks kogu elanikkonna üle.
E-jüaani rakendamine annab Hiina keskpangale võimaluse koguda piiramatus koguses andmeid kõikide kodanike majandusliku tegevuse kohta.
2020. aasta keskel väitis Mu Changchun, et digitaalne renminbi tõkestaks Facebooki virtuaalvekslit Librat – uue nimega Diem – Hiina rahandussüsteemi sekkumast. Säärane mõtlemine leidis väljendust ka 2018. aastal, mil Hiina keskvõimud hoiatasid, et USA dollariga seotud digitaalsed rahamärgid – nn stablecoins – kujutavad endast ohtu Pekingi pürgimusele muuta renminbi rahvusvaheliseks makseühikuks.
Kuid lisaks kaitsele võõramaiste krüptorahade eest, on Pekingi huvi digitaalse renminbi vastu ajendatud soovist suurendada ühiskondlikku kontrolli elanikkonna üle.
„Digitaalsest renminbist saab valitsuse lisavahend majanduse seiramiseks ning Hiina kodanike ellu sekkumiseks,“ kirjutasid Yaya Fanusie ja Emily Jin Washingtonis asuva mõttekoja Centre for a New American Security jaanuaris avaldatud raportis.
Autorid lisavad, et e-jüaani rakendamine annab Hiina keskpangale võimaluse koguda piiramatus koguses andmeid kõikide kodanike majandusliku tegevuse kohta. See sobitub hästi valitsuse 2019. aasta plaaniga finantsandmete kogumisest, et luua „üleriigiline integreeritud andmekeskus“.
Kui säärane võimekus teostub, omandab Hiina Rahvapank võime e-raha kasutajaid karistada nende tehinguid blokeerides.
Möödapääs kriitikast?
Ametlikult jääb digitaalvaluutat kasutavate Hiina kodanike anonüümsus “halliks alaks”. Singapuris kõneledes ütles Mu Changchun, et plaanis on käivitada midagi, mille nimeks on „kontrollitava anonüümsuse“ süsteem.
„Teame, et avalikkus nõuab meilt konfidentsiaalsuse hoidmist paberraha ja müntide abil … Inimestele, kes nõuavad oma tehingutes anonüümsust, me selle ka tagame,“ ütles Mu.
„Samal ajal on meie eesmärgiks säilitada tasakaal „kontrollitava anonüümsuse“ ning rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuste, online-hasartmängude mängimise ja muude elektrooniliste kuritegude piiramise vahel,“ lisas ta.
Hoffmanni sõnul on säärane ebamäärasus murettekitav. „Nõuded nagu terrorismi ja rahapesu tõkestamine on keskpankade puhul levinud, kuid erinevus Hiina puhul seisneb selles, et keda milles süüdistatakse,“ ütles ta. „Terroristi definitsiooni alla kuuluvad ka partei poliitilised oponendid.“
Seesugused murekohad võivad pidurdada Hiina valuuta rahvusvahelist kasutuselevõttu, mis on Pekingi eesmärgiks olnud pikemat aega, kuna strateegiliseks sihiks on vabanemine USA dollari kasutamisest kaubandustehingutes.
„Kui Kommunistlik Partei saab jälgida igat tehingut, mille me digitaalse renminbiga sooritame, siis võib arvata, et paljud inimesed väljaspool Hiinat ei taha seda kasutada,“ ütles äriinimene Hong Kongist, kes keeldus oma nime avalikustamast.
Sellegipoolest on Peking renminbi rahvusvaheliseks muutumise osas jätkuvalt entusiastlik. Jaanuaris alustas Hiina koostööd Belgias baseeruva rahvusvahelisi finantsülekandeid võimaldava finantsvõrguga Swift (Society for Worldwide Interbank Financial Telecomunications). See on liigutus, mille taga paljud vaatlejad näevad otsest taotlust populariseerida digitaalse renminbi kasutamist ülemaailmselt.
Koostöö käigus loodava ettevõtte Finance Gateway Information Services Co eesmärk on integreerida erinevaid infosüsteeme, et valmistada ette digitaalse valuuta väljalaset. Projekti osanike hulka on arvatud ka Swifti Hiina analoog, Cross-Border Interbank Payment System (CIPS), mis haldab rahvusvahelisi renminbis nomineeritud kaubatehinguid. Swifti väitel pole ühisprojekt seotud digitaalse renminbiga.
Vaatamata kõigele nendivad ka Hiina riigipankade ametnikud, et optimismi digitaalse renminbi rahvusvahelise kasutamise osas peab tasakaalustama teatud tõsiasjade tunnistamisega. „Üks meie suuremaid eesmärke on astuda vastu USA dollari domineerimisele rahvusvahelises kaubanduses,“ tõdeb ühe Hiina suure riigipanga direktor. „Kuid edusamme tehakse selles suunas vaid suuremas ajaskaalas.“
Põhjus, miks järske arenguid jüaani rahvusvaheliseks reservvaluutaks muutumise protsessis ei oodata, tuleneb tõsiasjast, et välismaalastel on piiratud huvi jüaanide hoidmise vastu seni, kuni Hiina finantsturud jäävad tavainvestori jaoks liiga keerukaks ja läbipaistmatuks.
„Digitaalne renminbi ei ole imerohi, mis lahendaks iseenesest probleemid, mis takistavad hetkel renminbi ülemaailmset kasutuselevõttu,“ ütles Berlinis baseeruva mõttekoja Merics ekspert Maximilian Kärnfelt. „Suur osa Hiina finantsturust ei ole jätkuvalt välismaalastele avatud ning omandiõigused on siiani haprad.“