Kliimaekspert ja endine Hamburgi keskkonnaminister professor Fritz Vahrenholt kritiseeris ajakirjale Apollo News antud intervjuus, mis avaldati vahetult pärast 12. oktoobril Hamburgis toimunud kliimareferendumit, teravalt linna eesmärki saavutada aastaks 2040 täielik kliimaneutraalsus, nimetades resolutsiooni „katastroofi retseptiks”.
Referendumi otsus, mille kiitis heaks vaid 23% hääleõiguslikest valijatest, keelustab diiselmootoriga konteinerlaevad ja sunnib Hamburgi linna lõpetama alumiiniumi-, vase- ja terasetootmist ning sulgema rafineerimistehased. Vahrenholti sõnul tähendab plaani elluviimine ühemõtteliselt Hamburgi kui Saksamaa suurima tööstuslinna lõppu.
Lisaks tööstuse sulgemisele nõuab resolutsioon gaasi- ja õliküttest loobumist ning keelustab sisepõlemismootoriga sõidukid. Professor Vahrenholt hoiatab, et elamute küttesüsteemide ümberehitused ja -korraldused toovad kaasa keskmise üürihinna tõusu ligikaudu 350 euro võrra kuus, mis on üürnike jaoks märkimisväärne lisakoormus. Ka teised eksperdid on märkinud, et enamik Hamburgi elanikke ei adu tegelikkuses, mida “kliimaneutraalsuse” otsus praktikas tähendab.
Referendumi otsus, mille kiitis heaks vaid 23% hääleõiguslikest valijatest, keelustab diiselmootoriga konteinerlaevad ja sunnib Hamburgi linna lõpetama alumiiniumi-, vase- ja terasetootmist ning sulgema rafineerimistehased. Lisaks tööstuse sulgemisele nõuab resolutsioon gaasi- ja õliküttest loobumist ning keelustab sisepõlemismootoriga sõidukid.
Samuti väidab Vahrenholt, et geopoliitilisest vaatenurgast ei oma Hamburgi püüdlused oma netonulli saavutamisel maailma kliima parandamisel mingit rolli. Kuna Hamburg toodab vaid kaduvväikese murdosa (0,001%) globaalsetest CO₂ heitmetest, põletatakse linna kokkuhoid ära lihtsalt mujal maailmas, kus gaas ja nafta muutuvad nõudluse vähenemise tõttu odavamaks. Vahrenholt rõhutab, et otsuse praktiline tulemus on eelkõige linna tööstuse konkurentsivõime kaotus. Töökohad viiakse lihtsalt üle teistesse piirkondadesse, näiteks Hiinasse või USA-sse, kus tootmine on odavam, kahjustades seega Hamburgi majandust ilma kliimale vähimatki kasu toomata.
Pikaajalise Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liikmena suunas Vahrenholt oma teravaima kriitika aga Saksamaa praeguse poliitilise juhtkonna pihta, süüdistades erakonnakaaslasest Hamburgi linnapead Peter Tschentscherit vastutusest „kõrvalehoidmises” ja selles, et too ei esitanud otsustusprotsessi käigus ühtegi kriitilist avaldust. Vahrenholti väitel oli linnapea hooletus peamiseks põhjuseks, miks referendum napilt vastu võeti ning seetõttu nõudis ta Tschentscheri tagasiastumist, viidates „põhjalikule läbikukkumisele” kriitilises küsimuses, mis mõjutab tuhandeid töötajaid ja üürnikke.
Kuna Hamburg toodab vaid kaduvväikese murdosa (0,001%) globaalsetest CO₂ heitmetest, põletatakse linna kokkuhoid ära lihtsalt mujal maailmas, kus gaas ja nafta muutuvad nõudluse vähenemise tõttu odavamaks.
Ajalooliselt töölisklassi huvide eest seisnud partei töötajatevaenulikud seisukohad tulenevad kliima- ja energiaeksperdi hinnangul liikmeskonna struktuurilistest muutustest. Tema väitel on SPD oma töölisklassist valijatebaasi endast võõrandanud, mistõttu tänaseks annavad erakonnas tooni noored, linnast pärit spetsialistid, kes „elavad teiste töö arvel”, kusjuures SPD on teadlikult otsustanud allutada tööstustööliste huvid „kliimadiktatuurile”.
Vahrenholt on vaatamata kõigele veendunud, et hoolimata referendumi vastuvõtmisest ei jää resolutsioon tulevikus kehtima. Kui linnaelanike „tegelik hullumeelsus” ja „tugev rünnak heaolu vastu” muutuvad käegakatsutavaks – ehk teisisõnu siis, kui Hamburgi elanike küttearved tõusevad taevasse ja töökohad kaovad –, tuleb „põhjalik tagasilöök”, misjärel kodanikud võtavad netonulli plaani toetanud parteid (st SPD-st ja rohelistest koosneva hetkel valitseva koalitsiooni) poliitiliselt vastutusele ega lase neid järgnevatel aastatel linna võimuhoobade ligi.
Mõned teised kriitikud näevad muserdavas olukorras siiski lootuskiirt, märkides, et Hamburgist saab katsepolügoon, mis näitlikustab ülejäänud Saksamaa jaoks süsinikuvaba ühiskonna kehtestamise absurdsust.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Markue/Shutterstock.com