Globaalne monosüsteem on hävitanud suveräänsed riigid ja demokraatia

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele.

Lääne ühiskond ei püsi enam jalgel. Kapitalism kui süsteem toimib, kuid viis, kuidas seda on kuritarvitatud läbi massiivse rahatrüki ja muu sarnase, tagab Läänemaailma peatse kokku varisemise.

Mulle meenub siinkohal kaader Muhammad Ali ja Joe Frazieri vahelisest poksimatšist. Ali on Frazierit tugevasti löönud ning viimane on kukkumas. Ali võiks langevat vastast veel korra lüüa, aga selleks puudub vajadus. Ta üksnes vaatab, kuidas mees kukub. Meie Läänes oleme sarnases olukorras. Meid on juba hukatud, aga me pole veel maad puudutanud, mistõttu inimesed ei adu veel, kui totaalselt kogu Lääne ühiskond on kokku kukkunud.

Inimesed ei adu veel, kui totaalselt kogu Lääne ühiskond on kokku kukkunud.

neil oliver

Juba aastakümneid avastab üks põlvkond noori intellektuaale teise järel enda jaoks sotsialismi või kommunismi. Sotsialism on olemuslikult kommunismi idioodist nõbu, kes keelitab iga järgmist põlvkonda uskuma, et Marxil ja Engelsil olid olemas õiged vastused meie probleemidele. Kõik põlvkonnad müttavad lõputult selles ühes ja samas soos. Mind on alati hämmastanud kommunismi võime olla igihaljalt moes. Kommunismi kiitjad ei ole enam rüütatud tunkedesse, vaid peentesse rätsepaülikondadesse ning selle sõnum on sedasi veelgi mõjusam.

Sotsialism on olemuslikult kommunismi idioodist nõbu, kes keelitab iga järgmist põlvkonda uskuma, et Marxil ja Engelsil olid olemas õiged vastused meie probleemidele.

neil oliver

Ühest küljest on mõistetav, et meie lagunevale süsteemile otsitakse mingisugustki alternatiivi, aga need inimesed paraku ei märka, et need, kelle käes on meie ühiskonnas võim, lasevad levida ideedel, mis kujutavad endast sisuliselt neokommunistlikku mandaati panna ühiskonna kallal toime uusi jubedusi.  

Meie ühiskonnakorraldusele on eliidi peades juba asendus välja nuputatud ja see kujutab endast mudelit, mis on enamike normaalsete inimeste jaoks talumatu. Selle süsteemi idee pärineb erinevatest allikatest, ent Maailma Majandusfoorum ja Klaus Schwab on juba aastaid rääkinud millestki, mida nad nimetavad “sidusrühmade kapitalismiks”. Kui ma ei eksi, siis seda ideed on arendatud juba 40, tükki 50 aastat.

Meie ühiskonnakorraldusele on eliidi peades juba asendus välja nuputatud ja see kujutab endast mudelit, mis on enamike normaalsete inimeste jaoks talumatu.

neil oliver

Selles mudelis on suurtele eraettevõtetele, nende juhatustele ja esimeestele antud õigus kosta kogu ühiskonna eest. Kuid tegemist ei ole mitte üksnes mingi abstraktse tulevikuvisiooniga, vaid meie tänapäeva reaalsusega.

Suurkorporatsioonidele ja rahvusvahelistele varahaldusfirmadele on juba täna antud kolossaalses koguses võimu kogu inimkonna üle. Mida meie peame “demokraatlikeks institutsioonideks”, on tegelikkuses muutunud tühjadeks kestadeks, millel pole enam mingisugust reaalset võimu.  

Suurkorporatsioonidele ja rahvusvahelistele varahaldusfirmadele on juba täna antud kolossaalses koguses võimu kogu inimkonna üle. Mida meie peame “demokraatlikeks institutsioonideks”, on tegelikkuses muutunud tühjadeks kestadeks, millel pole enam mingisugust reaalset võimu.

neil oliver

Me lepime vaguralt sellega, et saame valida iga mõne aasta tagant üldvalimistel ja arvame, et see teeb meist “demokraatliku ühiskonna”. See on väga naiivne arusaam. Me ei ela enam demokraatlikus ühiskonnas ja minu kodumaal Suurbritannias on see ilmselge.

Meil lubatakse “valida” parteide vahel, mis ei erine üksteisest mitte millegi poolest. Tõtt-öelda puudub neil igasugune konkreetne ideoloogia.

Meil lubatakse “valida” parteide vahel, mis ei erine üksteisest mitte millegi poolest.

neil oliver

Olukorra olemuse üle mõeldes meenub mulle siinkohal üks loodusdokumentaal, kus tapjaherilased munevad tarantli sisse oma munad, muutes ämbliku sedasi nii-öelda “zombiks”. Herilasevastsed söövad õnnetut ämblikku seestpoolt, mis tundub olevat tabav allegooria sellest, kuhu meie maailm on tänaseks jõudnud.

Parasiitlik ideoloogia on imbunud nii konservatiivsesse parteisse, leiboristlikku parteisse, liberaaldemokraatliku parteisse, Šoti rahvusparteisse kui ka kõikidesse teistesse erakondadesse. Eksisteerib ainult üks ideoloogia ja see tähendab, et iga mõne aasta tagant saab tavaline inimene valida lihtsalt üht värvi. Võime valida punase, kollase ja sinise värvi vahel. See on ka kõik.  Rohkemaks meil sõnaõigust pole. Suurkorporatsioonid ja varahaldusfirmad on asendanud demokraatia ning igaühele, kes arvab, et me elame jätkuvalt demokraatlikus ühiskonnas, on kott korralikult pähe tõmmatud.

Maailma Majandusfoorum ja Klaus Schwab ei vaevu isegi oma plaane varjama. Igaüks, kes vaid soovib, võib minna nende veebilehele ja lugeda nende plaane, sepitsusi ja dokumente. Kõik on seal selges keeles olemas.

Valitsused ei omagi asjade otsustamisel enam lõplikku sõnaõigust.

neil oliver

On ilmselge, et peale 2008. aasta majanduskriisi hakkas Maailma Majandusfoorum oma eesmärke kiirendatud tempos ellu viima. Nad ütlevad otse, et riikide valitsuste hääled saavad olema vaid üheks hääleks mitmest ning valitsused ei omagi asjade otsustamisel enam lõplikku sõnaõigust.

Mõelgem pisut sellele… Maailma Majandusfoorum, kes on ühes paadis ÜRO-ga, töötab innukalt  selle nimel, et tähendusrikkad otsused, mis mõjutavad meie elude igat aspekti, ei võetaks vastu mitte demokraatlikult valitud inimeste poolt, kes kannavad nende eest ka vastutust, vaid suurettevõtete juhtide poolt, kes tulevad kokku ja teevad need otsused omavoliliselt.

See kõik on toimumas meie silme all ja kuna me oleme sellega nii harjunud, peame endale ikka ja jälle meelde tuletama, mis igal aastal Davoses ikkagi toimub.

Maailma kõige jõukamad inimesed maksavad tohutuid summasid, et võtta sellest üritusest osa ja rääkida omasugustega suletud uste taga. Esindatud on maailma suurimad energiatootjad nagu Aramco, Shell, Chevron ja BP.  Toidutööstuse poolt aga Unilever, Coca-Cola ja Nestle. Tehnokraatidest on kohal nii Facebook, Google, Amazon, Microsoft kui Apple. Meditsiini poolelt on seal Pfizer, Moderna ja AstraZeneca. Kõigi suurettevõtete liidrid kogunevad Davosesse. Ja… need on eraettevõtted.

“Suur Lähtestus” on igas mõttes juba toimunud.

neil oliver

Neid miljardäre ei ole rahva poolt valitud, neil puudub igasugune õigus rahvast esindada, neil puudub vastutus rahva ees ja ometi nad tulevad Davosesse kokku, et arutada, kuidas masse valitseda ja mis meist peaks üldse saama.

Me unustagu parem oma kõrvale lükatud rahvuslikud valitsused üldse ära, need on möödanik. Meie valitud juhtidele muidugi öeldakse, et ka neil on mingi sõnaõigus. Teisest küljest ei maksa uskuda, et sellised inimesed, keda poliitikasse tõmbab, nagu Rishi Sunak, Jeremy Hunt, Emmanuel Macron, Justin Trudeau ja Jacinda Ardern, hoolivad karvavõrdki demokraatiast ja demokraatlikul viisil valitud inimestest. “Suur Lähtestus” on igas mõttes juba toimunud. Selline on kord see süsteem, mis on üles ehitatud ja kui seda lähemalt uurida, siis sellel on reaalselt nähtavad tagajärjed nii finantssüsteemidele, toiduainete tootmisele ja turustamisele, tehnoloogiale kui vaktsiinidele. Ärgem unustagem, et viimase puhul on tegu valdkonnaga, mille kohta Bill Gates ütles, et see on kõige tulusam investeering, mis ta eales teinud on.

Toiduallikat on “Uues maailmakorras” tulevikus võimalik siduda oma konkreetse kaubamärgiga ja keelata inimestel sellele ligipääs, kui nad ei maksa korporatsioonile nõutud summat.

neil oliver

Inimesed on tõstnud häält ka põllumajanduses ja toiduainetetööstuses toimuva kohta. Siinkohal peab mõistma, et kui geneetiliselt muundada põllukultuure, kui geneetiliselt manipuleerida ka kariloomi, siis on võimalik neid patenteerida ja neid omada. Toiduallikat on “Uues maailmakorras” tulevikus võimalik siduda oma konkreetse kaubamärgiga ja keelata inimestel sellele ligipääs, kui nad ei maksa korporatsioonile nõutud summat. Kui riikide valitsused ei oma mingit kontrolli toidu tootmise ja turustamise üle, vaid see on tehtud suurkorporatsioonide monopoliks, kes soovivad eelkõige kasumit teenida, siis võivad sellel olla väga katastroofilised tagajärjed väga suurele hulgale inimestele.

Suured tehnoloogiaettevõtted on juba kokku leppinud “digitaalse koostöö tegevuskava”. “Sidusrühmade kapitalismi” esindajad Facebook, Google, Microsoft ja Maailma Majandusfoorum teevad lakkamatult digitaalset koostööd. Kui olla mures, et mida need ettevõtted ikkagi teevad, kui eraisikute informatsioon lekib, kui inimesi tsenseeritakse, kui sotsiaalmeedia kontosid sulgetakse, sest nad ei nõustu mõne konkreetse inimese vaadetega, siis on see põhjendatud, sest need ettevõtted ise otsustavad meelevaldselt, kes “käitub õigesti” ja kes mitte.

Me oleme situatsioonis, kus infotehnoloogia ettevõtted on ise enda ombudsmaniks, mis tähendab tegelikult, et neil on vaba voli monopoliseerida turg, kustutada levivat valeinformatsiooni, otsustada, mis info võib olla inimesetele kättesaadav ja mis mitte.

neil oliver

Me oleme situatsioonis, kus infotehnoloogia ettevõtted on ise enda ombudsmaniks, mis tähendab tegelikult, et neil on vaba voli monopoliseerida turg, kustutada levivat valeinformatsiooni, otsustada, mis info võib olla inimesetele kättesaadav ja mis mitte. Ma ei oska isegi ette kujutada, milliseid riske kujutab endast maailm, kus suurtel tehnoloogiaettevõtetel on sedavõrd kolossaalne võim.  

Mis puudutab vaktsiine, siis meil on koroonavaktsiinidele juurdepääsu tagav algatus COVAX, mida juhib Vaktsiinide liit (GAVI – Vaccine alliance) ja Epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon (CEPI – Coalition for Epidemic Preparedness Innovations), kes teevad omakorda koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), millel on lähedased sidemed Maailma Majandusfoorumiga. Kogu see süsteem on liiga tihedalt omavahel seotud.

Maailma Terviseorganisatsioon saab oma rahastuse peamiselt Bill ja Melinda Gatesi fondilt. Viimane on lähedalt seotud GlaxoSmithKline`i, Pfizeri, AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni farmakoloogia hiidkorporatsioonidega. Need eraorganisatsioonid on ühendanud jõud, et kontrollida vaktsiinide arendust, tootmist ja turustamist kogu maailmas. Ma ei ole kindel, millal see täpselt oli, aga keset pandeemiat tulid Lõuna-Aafrika ja India lagedale ettepanekuga lõdvendada reegleid vaktsiinidega seotud intellektuaalse omandi osas. Globaalne hädaolukord, pandeemia oli nende jaoks täiesti loogiline ja piisav põhjendus, et lasta kontrolli patentidega raha tegemise üle lõdvemaks, et vaktsiine oleks võimalik välja töötada.

Maailma Terviseorganisatsioon saab oma rahastuse peamiselt Bill ja Melinda Gatesi fondilt. Viimane on lähedalt seotud GlaxoSmithKline`i, Pfizeri, AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni farmakoloogia hiidkorporatsioonidega. Need eraorganisatsioonid on ühendanud jõud, et kontrollida vaktsiinide arendust, tootmist ja turustamist kogu maailmas.

neil oliver

Ka Maailma Terviseorganisatsiooni juht Tedros Adhanom Ghebreyesus oli alguses selle mõtte pooldaja. Bill ja Melinda Gatesi heategevusfond ja GAVI olid aga selle vastu ja tegid kõik selle nimel, et seda ei juhtuks. Bill Gates olevat olnud isiklikult intellektuaalse omandi jagamise vastu. Võiks arvata, et ideaalses maailmas, milles me enda arvates ehk veel elame, töötavad ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsioon üldise heaolu nimel ja nende peamine missioon oleks aidata maailma inimesi. Tegelikuks prioriteediks on aga mõistagi kasumite teenimine. Sedasi otsustati, et intellektuaalset omandit ei tohi jagada, et kindlustada kasumi teenimine ja kasumi suurendamine.

Samasugune raudne loogika kehtib ka tehnoloogiaettevõtetes ja toiduainetetööstuses. “Sidusrühmade kapitalismi” puhul liigume maailma suunas, kus sisuliselt kõik meile eluliselt vajalikud teenused ja tooted on ettevõtete ja rahvusvaheliste varahaldusfirmade range kontrolli all, võimaldades sedasi teenida oma suuraktsinäridele maksimaalset kasumit.  Me oleme teel maailma suunas, kus mitte midagi ei tehta tegelikkuses hoolest ligimese suhtes ja ühise hüve nimel.

Pika jutu võib kokku võtta ka sedasi, et kommunismi idee on enam kui sada aastat pärast oma sündi elujõulisem kui kunagi varem. Kuigi kommunismi ja sotsialismi ideoloogia on tekitanud inimkonnale mägede kaupa laipu, flirdib iga noor põlvkond ideega, et kui me vaid selle diktaadile allume, purjetame me peagi üheskoos kollektiivsesse sotsialistlikku utoopiasse.

Kuigi kommunismi ja sotsialismi ideoloogia on tekitanud inimkonnale mägede kaupa laipu, flirdib iga noor põlvkond ideega, et kui me vaid selle diktaadile allume, purjetame me peagi üheskoos kollektiivsesse sotsialistlikku utoopiasse.

neil oliver

Samal ajal on Maailma Majandusfoorum ja sellega seotud organisatsioonide võrgustik veennud tervet maailma, et sidusrühmade kapitalismi ei eksisteeri. Me ei ole neil piisavalt innukalt silma peal hoidnud ning tegelikult on Suurest Lähtestamisest tänaseks juba väga palju teoks saanud.

Minu silmis ei oota inimkonda ees ei demokraatlik ega kommunistlik utoopia. Võib-olla eksisteerib tulevikus mingil määral neokommunism, aga peamiselt saab tulevik kuuluma Klaus Schwabi “sidusrühmade kapitalistidele”. See on maailm, kus kogu planeeti ja 99,9% selles elavatest inimestest juhivad suurettevõtted, kelle ainus huvi on kontroll. Kontrollida… raha, toiduvarusid, tehnoloogiaid, vaktsiine. See on maailm, mis saab teoks paratamatult, kui me ei teadvusta teekonda, millel sammume.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Kuigi Oliveri põhiteesidega saab siinkohal vaid nõustuda, tuleb täpsuse huvides siiski märkida, et demokraatia kui selline on ühiskonnas eksisteeriva informatsiooni ja psühholoogiliste dispositsioonide ekstreemse asümmeetria tõttu küberneetiliselt võimatu.

Demokraatia kui selline on ühiskonnas eksisteeriva informatsiooni ja psühholoogiliste dispositsioonide ekstreemse asümmeetria tõttu küberneetiliselt võimatu.

adrian bachmann

Seega küsida, kas riik X on “demokraatlik”, põhjustab võimudünaamikat ning võimustruktuure mõistva inimese jaoks samasuguse reaktsiooni nagu küsida, kas vihikusse on joonistatud ümmargune kolmnurk. Küsimus on puhtalt analüütiline, kuna saab omada vaid eitavat vastust, ent relevantne siiski selles mõttes, et reedab küsija täieliku arusaamatuse sellest, kuidas maailm reaalsuses toimib.

Küsida, kas riik X on “demokraatlik”, põhjustab võimudünaamikat ning võimustruktuure mõistva inimese jaoks samasuguse reaktsiooni nagu küsida, kas vihikusse on joonistatud ümmargune kolmnurk.

adrian bachmann

99.9% inimkonnast ei ole kunagi omanud vähegi koherentseid vastuseid kolmele põhilisele küsimusele, mis muudaksid mõistetavaks inimeseks olemise kollektiivse-sotsiaalse dimensiooni. Selleks, et mõista, kuidas nii kogukond, ühiskond, kultuurkond kui inimtsivilisatsioon tervikuna toimib, on vaja omada elementaarset mõistmist sellest,

1) kes valitsevad?

2) mis meetoditega valitsevad? ja

3) mis eesmärkidel valitsevad?

Selleks, et mõista, kuidas nii kogukond, ühiskond, kultuurkond kui inimtsivilisatsioon tervikuna toimib, on vaja omada elementaarset mõistmist sellest,

1) kes valitsevad?

2) mis meetoditega valitsevad?

3) mis eesmärkidel valitsevad?

adrian bachmann

Kuna absoluutne enamus mistahes rahvusest inimestest mistahes ajastul on mitte üksnes ignorantne küsimuste vastuste osas, vaid pole tulnud selle pealegi, et antud küsimusi küsida, ei oma ühiskonnakriitikute seas populaarne vastandumine “eliit-massid” kunagi praktilist väärtust. Inimkonna ajalugu on määratud alati ja eranditult eliidi, täpsemalt moraalse ja võimueliidi, omavahelises võitluses.  

Inimkonna ajalugu on määratud alati ja eranditult eliidi, täpsemalt moraalse ja võimueliidi, omavahelises võitluses.  

adrian bachmann