Facebook tsenseeris Pulitzeri auhinnaga pärjatud ajakirjaniku Seymour Hershi raportit Venemaa ja Saksamaa vaheliste Nord Streami torujuhtmete sabotaaži kohta. Facebook sundis kasutajaid Hershi artikli asemel lugema veebilehte, mida rahastab ja osaliselt omab (üks operatsioonis kahtlustatav osapool) Norra.
Facebook on tsenseerinud maailma kuulsaima uuriva ajakirjaniku, Pulitzeri auhinna laureaadi Seymour Hershi raportit Venemaa ja Saksamaa vaheliste Nord Streami torujuhtmete hävitamise kohta.
Heidutades oma kasutajaid Hershi artiklit postitamast, soovitas Facebook selle asemel veebilehte, mida rahastab ja osaliselt omab Norra valitsus.
Facebookil on teadupärast miljonite dollarite väärtuses lepinguid USA valitsusega, sealhulgas Pentagoni ja sisejulgeolekuministeeriumiga.
Nord Streami süsteem koosnes kahest torujuhtmete paarist (tuntud kui Nord Stream 1 ja Nord Stream 2), mis tarnisid maagaasi Venemaalt läbi Läänemere Saksamaale.
Šveitsis asuv rahvusvaheline konsortsium Nord Stream AG, mis ehitas torujuhtmed ja teostab nende üle järelevalvet, kuulub viiele Euroopa ettevõttele. Venemaa riiklik gaasigigant Gazprom omab Nord Stream AG-st 51% aktsiatest, kuid ülejäänud 49% kuuluvad kahele Saksa ettevõttele, Hollandi ettevõttele ja Prantsuse ettevõttele.
2022. aasta septembris saboteeriti Nord Streami torujuhtmeid plahvatuses, mis kujutas endast seni pretsedenditut rünnakut Euroopa energiataristule.
Maailmakuulus uuriv ajakirjanik Seymour Hersh raporteeris, et torujuhtmed õhkis USA valitsus operatsioonis, mida juhtisid välisminister Antony Blinken, riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja asevälisminister poliitikaküsimustes Victoria Nuland.
Maailmakuulus uuriv ajakirjanik Seymour Hersh raporteeris, et torujuhtmed õhkis USA valitsus operatsioonis, mida juhtisid välisminister Antony Blinken, riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja asevälisminister poliitikaküsimustes Victoria Nuland.
Kõik kolm ametnikku on tuntud oma eriliselt range Venemaa-vastase poliitika ajamise poolest. Nuland oli üks peamine arhitekt riigipöördes, mis kukutas 2014. aastal Ukraina välispoliitiliselt neutraalse valitsuse.
Hersh avaldas pommiplahvatuse loo oma isiklikus blogis veebisaidil Substack 2023. aasta veebruaris.
Kui Facebooki kasutaja postitab lingi Hershi aruandele, ilmub seejärel teade, mis deklareerib: “Enne selle sisu jagamist võiksite teada, et Faktisk on koostanud sündmusest täiendava raporti. Lehtede ja veebisaitide puhul, mis avaldavad või jagavad valeuudiseid, vähendatakse nende üldist levikut ja piiratakse nende tegevust muudel viisidel.”
Lehekülg, millele Facebook suunab, “Faktisk“, on aga Norra “faktikontrolli” veebileht, mida rahastab ja osaliselt ka omab selle NATO liikmesriigi valitsus.
Faktisk avalikustab, et üks selle omanikest ja peamistest rahastajatest on NRK: Norra Ringhäälingukorporatsioon, mis on riigile kuuluv meediaväljaanne.
NRK deklareerib oma kodulehel: “NRK on Norra suurim meediaagentuur. Ringhäälinguorganisatsioon on riigi omandis ning parlament (Stortinget) on andnud volitused ja omaniku rolli kultuuriministeeriumile.” Leht märgib, et “NRK-d rahastatakse riiklikult (97% ulatuses) individuaalsest maksust, mida kõik Norras on kohustatud maksma”.
Faktiski peatoimetaja Kristoffer Egeberg avaldab veebilehel oma biograafias, et teenis Norra relvajõududes sõduri ja ohvitserina ning osales ka NATO ja ÜRO operatsioonides Liibanonis, Bosnias ja Kosovos…
Vaatamata Hershi vastu suunatud rünnakutele ei suuda USA valitsus ja meedia pakkuda veenvaid selgitusi
USA valitsus eitas avalikult Hershi raporti tõesust Nord Streami rünnakute kohta, kuid Washington on ka varemalt Hershi uuriva ajakirjanduse lood tagasi lükanud, misjärel need on pidevalt tõeks osutunud.
Hersh võitis Pulitzeri auhinna 1968. aasta My Lai veresauna paljastamise eest Vietnamis, kus USA sõjavägi tappis sadu tsiviilisikuid. USA valitsus eitas toona veresauna, kuigi hiljem tõestati, et Hershi poolt kirjeldatu leidis reaalselt aset.
Hersh võitis Pulitzeri auhinna 1968. aasta My Lai veresauna paljastamise eest Vietnamis, kus USA sõjavägi tappis sadu tsiviilisikuid. USA valitsus eitas toona veresauna, kuigi hiljem tõestati, et Hershi poolt kirjeldatu leidis reaalselt aset.
Samamoodi eitas Washington esialgu ka Hershi 2004. aasta kuulsat raportit, mis paljastas, et USA sõjavägi kasutas Iraagis Abu Ghraibi vanglas piinamist, mis osutus samuti õigeks.
Vastuseks Hershi raportile Nord Streami rünnakute kohta kasutasid anonüümsed USA valitsusametnikud (Hershi varasemat tööandjat) New York Timesi reporteri õõnestamiseks, süüdistades Nord Streami gaasijuhtmete õhkimises tundmatut “Ukraina-meelset rühmitust”, mis nende väitel ei olnud kuidagi seotud Ukraina valitsuse ega ühegi teise NATO liikmesriigiga.
Washington on korporatiivses meedias jõuliselt Hershi mustanud, norides raporti pisidetailide kallal, olles samas võimetu pakkuma veenvat alternatiivset selgitust aset leidnule.
Kesksel kohal on tõdemus, et Nord Streami torud ehitati tugevast terasest, ümbritseti betooniga ning juhtmed asusid 50–100 meetri sügavusel merepõhjas.
On ilmne, et suvalisel “Ukraina-meelsel rühmitusel” oleks ületamatult raske sedavõrd massiivseid torujuhtmeid saboteerida. Rünnak hõlmas paratamatult detailset planeerimist ja erakordseid vahendeid, mis viitab sellele, et sabotaažiakt sooritati toimepanijate poolt, kellel oli juurdepääs suurtele riiklikele ressurssidele.
Lääneriikide valitsused tsenseerivad Venemaa ja Iraani meediaväljaandeid
Facebook pole sugugi ainus USA sotsiaalmeediahiid, kes on tsenseerinud teisitimõtlejate hääli seoses Ukraina sõjaga. Ka Google’ile kuuluv YouTube on blokeerinud Venemaa riikliku meediaväljaande RT kanalid kõikjal planeedil. Lisaks keelustas Euroopa Liit RT ja Sputniku, teise Venemaa riigimeedia kanali leviku.
Tsensuuri rakendamisel infosõjas on ajalooliselt mitmeid pretsedente. USA valitsus on näiteks konfiskeerinud Iraani riikliku meediaväljaande Press TV domeeninime.
“Ameerika Ühendriikide valitsus on presstv.com domeeni arestinud,” seisab veebisaidil teates, mille on ühiselt avaldanud USA justiits- ja kaubandusministeerium.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!